Sellest investeeringust saavad kasu projektid, mis on seotud tehisintellekti, robootika ja uute materjalidega.
EL valmistub investeerima 180 miljonit eurot läbimurdelisse digitehnoloogiasse, järgides programmi „Euroopa horisont“ viimaseid projektikonkursse, mis edendavad teadus- ja arendustegevuse alast koostööd kogu liidus. Tehisintellekt, robootika ja uued materjalid kuuluvad Euroopa digitaalsele, kestlikule ja kaasavale tulevikule ülemineku võtmetehnoloogiate hulka. Pärast vastastikuse hindamise protsessivaliti 2023. aasta märtsis kokku 28 projekti.
Nende eesmärk on tuua tipptasemel tehnoloogiad sinna, kus nad saavad tõeliselt midagi muuta. Projekti oodatavate tulemuste edasist arendamist, kasutuselevõttu ja kasutamist kiirendab tasakaalustatud kombinatsioon teadusringkondadest ja teadusasutustest ning tööstuses osalejatest, sealhulgas VKEde tugev esindatus. Enne toetust saanud projektis osalejatega toetuslepingute allkirjastamist peab komisjon veel läbi viima halduskontrolli. Väljavalitud projektid peaksid algama 2023. aasta juulis.
Tehisintellekt ja robootika tööstuses

Kuus väljavalitud projekti, mille kogueelarve on 20 miljonit eurot, hoogustavad kõige arenenuma Euroopa tehisintellekti ja robootika kasutuselevõttu tööstuses. Enam kui 15 riigist pärit osalejatest üle poole on pärit tööstusest (kellest pooled on taas VKEd) ning nendega ühinevad akadeemilised ringkonnad ja teadusasutused.
Valitud projektide eesmärk on pakkuda tööstusele autonoomsemaid, lihtsamini kasutatavaid ning usaldusväärsemaid tehisintellekti ja robootika tehnoloogiaid. Lisaks juhtpositsiooni edendamisele tööstuses tehakse teadusprojektidega märkimisväärseid edusamme tehisintellekti läbipaistvuse, vastutuse, ohutuse ja julgeoleku suunas kooskõlas ELi inimkeskse lähenemisviisiga.
Projektinäited
Üks valitud projektidest vähendab näiteks tootmis- ja energiakulusid, automatiseerides tootmises kasutatavate kaupade kontrolli intelligentsete robotite ja inimeste kombineeritud töö kaudu.
Teise projekti eesmärk on kasutada keevitamisel arukaid koostööroboteid, mida saab kohandada igat liiki tootmisega (nt tööriistade valmistamine või autotööstus), muutes tootmise jätkusuutlikumaks ja kliendi vajadustele vastavaks.
Tehisintellekti alusuuringud

Kuus projekti, mille eelarve on üle 50 miljoni euro, hõlmavad rohkem tehisintellekti alusuuringuid.
Osalevad meeskonnad on pärit enam kui 20 Euroopa riigist. Nad on pärit peamiselt akadeemilistest ringkondadest ja teadusorganisatsioonidest, millest veerand on pärit tööstusest. Nad ühendavad jõupingutused Euroopa parimate tehisintellekti uurimisrühmade võrgustike loomiseks, keskendudes alusuuringutele.
Nende projektidega töötatakse välja kujunemisjärgus ja uudsed tehnikad, et märkimisväärselt parandada tehisintellektil põhinevate süsteemide toimivust seoses täpsuse, töökindlusega erinevates kontekstides, suutlikkusega, mida inimesed kontrollivad jne.
Projektinäited
Üks selline näide on tehisintellekti algoritmide väljatöötamine, mis töötlevad satelliidipõhiseid pilte ja annavad loodusõnnetustele hoiatusi.
Projekti teine näide on see, et tehisintellekti süsteemid abistavad kirurge ja ekspertmeditsiinimeeskondi operatsiooniruumides keeruliste otsuste tegemisel. Kolmas näide on projekt, mis toob tehisintellektisüsteemid puuetega inimestele, aidates neil kavandada parimaid marsruute, võttes arvesse konkreetseid vajadusi, nagu piiratud juurdepääs või kalde järsk tase, samuti kasutajate tagasisidet.
Üldiselt suurendavad nende projektide tulemused usaldust tehisintellekti tehnoloogiate vastu, kuna need keskenduvad inimeste ja tehisintellekti vahelise suhtluse optimeerimisele, hoides inimesi kontrolli all. See on oluline, et aidata neid tehnoloogiaid laialdaselt aktsepteerida ja kasutusele võtta, et nende kasu ühiskonnale oleks võimalik kiiremini kättesaadavaks teha.
Robootika

Robootika valdkonnas hõlmavad kaheksa valitud projekti ( kogueelarvega üle 60 miljoni euro) osalejaid rohkem kuikümnest riigist, kes töötavad akadeemilistes ringkondades ja teadusasutustes, kusjuures üle kolmandiku neist on pärit tööstusest (kellest pooled on VKEd).
Projektide eesmärk on arendada tehnoloogiaid, mis suurendavad märkimisväärselt robotite füüsilist võimekust ja parandavad nende energiatõhusust. Projektide raames uuritakse ka uuenduslikke robootikakontseptsioone ( nt pehmed robotid – robotid, mis on füüsiliselt paindlikud ja suudavad kohaneda oma keskkonnaga).
Lisaks integreeritakse projektidesse uudsed robootikatehnoloogiad, et parandada robotite autonoomiat, et hõlbustada nende suutlikkust inimesi asendada ning võtta vastu ohtlikke, igavaid ja määrdunud töökohti või saavutada inimvõimetest kaugemale ulatuvaid ülesandeid. Projektid töötavad ka selle nimel, et parandada robotite võimet sujuvalt koostööd teha ja omada rohkem loomulikku suhtlust inimeste ja teiste robotitega.
Projektinäited
Murrangulised projektinäited hõlmavad pehmete ja kergete kantavate rõivaste lisamist, mis võimaldavad piiratud liikumisvõimega inimestel parandada oma elu ilma praeguste jäikade eksoskelettide koormata, või hoida kontrollitöötajaid ohtlikest ruumidest, nagu lastiruumid või ballastmahutid laevadel.
Grafeen ja muud kahemõõtmelised materjalid

Grafeeni ja muude kahemõõtmeliste (2D) materjalide valdkonnas kiirendavad kaheksa projekti, mille kogueelarve on üle 40 miljoni euro, tehnoloogia arengut ja toetavad tugevate Euroopa tarneahelate tekkimist neljas valdkonnas: energia salvestamine, biomeditsiinilised rakendused, 2D materjalipõhised komposiitmaterjalid, katted ja vahud ning elektroonilised ja fotoonilised 2D materjalipõhised seadmed, andurid ja süsteemid.
Rohkem kui 15 riigist pärit osalejatest on pärit tööstusest, teine kolmandik teadusasutustest ning ülejäänud on pärit kõrg- või keskharidusasutustest.
Valitud projektides kasutatakse ära 2D- materjalide ainulaadseid omadusi, et töötada välja uusi seadmeid ja süsteeme energia salvestamiseks, mis suudavad praegustest tehnoloogiatest kiiremini välja töötada, ning biomeditsiinilisi rakendusi, mis võivad parandada diagnostika ja ravi tõhusust, samuti uusi komposiite, katteid ja vahte, mis võivad aidata kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele.
Vaadates tulevikku tulevikus, töötavad mõned valitud projektid järgmise põlvkonna täiustatud elektrooniliste ja fotoonilistel 2D-materjalidel põhinevate seadmete, andurite ja süsteemide väljatöötamiseks, millel on parem jõudlus ja väiksem energiatarbimine.
Projektinäited
Üks näide projektist on nüüdisaegse visuaalse tuvastamise süsteemi jaoks vajalike komponentide väljatöötamine – see vähese energiatarbega, ilmastik, mis tahes valgustugevusega digitaalne nägemissüsteem ületab märkimisväärselt praeguseid süsteeme ning pakub kasutajatele kulusid, jõudlust, võimsust ja suurust kasu sellistes sektorites nagu autotööstus, teenindusrobotid või mobiilirakendused.
Teine näide on projekt, mis integreerib grafeeni ja süsinikmaterjalid aatomi tasandil, et luua keskkonnasõbralikke, suure võimsusega ülikondensaatoreid (kujutab akut, kuid salvestab ja tühjendab väga kiiresti). Selliseid superkondensaatoreid võiks kasutada elektrisõidukites või suure võimsusega tarbeelektroonikas. See projekt avab võimalused luua superkondensaatorite tootmise jaoks uus väärtusahel, mille peamisteks osalisteks on Euroopa VKEd.
Seotud sisu
Üldpilt