Taani tulemused digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisel.

2023. aastal tegi Taani märkimisväärseid edusamme IKT-spetsialistide arvu suurendamisel. Võttes arvesse varasemaid edusamme, püsivad probleemid VKEde digiüleminekul ja üldisemalt kõrgtehnoloogia, näiteks tehisintellekti kasutuselevõtul ettevõtetes. Möödunud aastal tegi Taani siiski edusamme ettevõtjatele osutatavate avalike teenuste digitaliseerimisel.

Kaks peamist tugevust või arenguvaldkonda
Avalike teenuste digitaliseerimine
Riigi avalike teenuste digitaliseerimise tase on kõrge (kodanikele osutatavate avalike teenuste digitaliseerimise puhul 84,2 punkti 100st ja ettevõtetele osutatavate avalike teenuste puhul 88,7 punkti 100st). Üldiselt julgustatakse inimesi ja ettevõtjaid suhtlema digitaalsete vahendite abil.
IKT-spetsialistid
IKT-spetsialistide osakaal Taani tööhõives on 5,9 %, mis on üle ELi keskmise (4,8 %), kuigi sooline erinevus on endiselt suur (ainult 22,6 % töötavatest IKT-spetsialistidest on naised).

Kaks peamist puudust või valdkonda, mida parandada
VKEde digiüleminek
Kuigi 75,3 %-l VKEdest on vähemalt algtasemel digimahukus, mis ületab ELi keskmist 57,7 %, on selle näitaja aastane kasv kahe aasta jooksul olnud väga piiratud, mis viitab sellele, et 90 % eesmärgi saavutamiseks 2030. aastaks võib olla vaja teha täiendavaid jõupingutusi.
Kõrgtasemel digitehnoloogia kasutuselevõtt ettevõtetes
2023. aastal võttis 15,2 % Taani ettevõtetest kasutusele tehisintellektilahendused, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui ELi keskmine (8,0 %). Näitaja on aga alates 2022. aastast märkimisväärselt vähenenud.
Taani peamised tulemusnäitajad

Taani digikümnendi strateegiline tegevuskava
Taani tegevuskava näitab, et riik kavatseb saavutada eesmärgid, mis on kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammis seatud eesmärkidega. Nendeni jõudmiseks kavatseb komisjon siiski teha vaid mõningaid jõupingutusi: eelkõige on Taani tegevuskavas seatud eesmärgid 14 peamisest tulemusnäitajast üheksale, mis on enamasti kooskõlas ELi eesmärkidega, ning kavas on eraldada kogueelarve (v.a erainvesteeringud) hinnanguliselt 114 miljonit eurot (0,08 % SKPst).

Digiõigused ja -põhimõtted
Eurobaromeetri eriuuringu „Digikümnend 2024“ kohaselt usub 60 % taanlastest, et EL kaitseb nende digiõigusi tõhusalt, mis on 4 protsendipunkti vähem kui eelmisel aastal, kuid siiski üle ELi keskmise (45 %). 74 % hindab positiivselt kogunemisvabadust internetis ja 72 % hindab juurdepääsu tasuta avalikele teenustele, mis on mõlemad tublisti üle ELi keskmise. Mure on süvenenud, eelkõige 67 % on mures laste internetiturvalisuse pärast (+25% võrreldes 2023. aastaga) ja 47 % isikuandmete kontrollimise pärast (+6 %). Need järeldused rõhutavad vajadust tugevdada digiõigusi riiklikul tasandil.

Riigipõhised soovitused
Taani peab parandama oma tulemusi digikümnendi eesmärkide saavutamisel, et suurendada konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja suveräänsust ning edendada Euroopa väärtusi ja kliimameetmeid.
VKEde digiüleminek
Keskenduge väiksemate ettevõtjate toetamisele täiustatud digilahenduste kasutuselevõtul, et parandada nende äritegevust ja õppida neid paremini kasutama.
Kõrgtasemel digitehnoloogia kasutuselevõtt ettevõtetes
Vaadata läbi meetmed, millega toetatakse kõrgtasemel digitehnoloogia kasutuselevõttu ettevõtjate poolt, eelkõige meetmed, mis on suunatud tehisintellekti kasutuselevõtule ettevõtjate poolt.
Põhilised digioskused
Integreerida põhilised digioskused riiklikul tasandil põhi- ja teise taseme alumise astme haridusse, et tagada Taani elanikkonnale põhiliste digioskuste võrdne tase, pidades silmas olemasoleva linna- ja maapiirkondade vahelise lõhe ning soolise ebavõrdsuse kaotamist.
IKT-spetsialistid
Suurendada noorte, sealhulgas naiste huvi info- ja sidetehnoloogia vastu ning hoida rahvusvahelisi üliõpilasi info- ja sidetehnoloogiaga seotud kraadiõppeprogrammides, et suurendada ülikoolidesse õppima asumise määra.
Lisateave digikümnendi 2024. aasta aruande kohta

Check out the progress of all Member States and extracts of country-specific recommendations.