Eesti tulemused digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisel.
Eesti on asunud juhtpositsioonile avalike teenuste digitaliseerimisel. Hoolimata ELi keskmisest mahajäämusest ühenduvuse ja VKEde digiülemineku valdkonnas, on riik saavutanud täieliku juurdepääsu e-tervise andmetele enne 2030. aastat.
Kuigi Eesti kohandatud tegevuskavas on esitatud mõningane teave riigi eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste kohta, puudub selles üksikasjalik teave eri tegevuste konkreetsete eesmärkide ja ulatuse ning eelarve kohta.
Peamised tulemusnäitajad protsendina ELi 2030. aasta eesmärkidest
Graafikul on esitatud liikmesriigi peamised tulemusnäitajad protsendina ELi 2030. aasta eesmärkidest ning kaugus protsendina ELi 2030. aasta eesmärkidest.
Pilvandmetöötluse, andmeanalüüsi ja põhioskuste tulbad on tühjad, sest 2023. aasta on viimane aasta, mille kohta andmed on kättesaadavad. Servasõlmede ja ükssarvikute latid on samuti tühjad, kuna liikmesriigi tulemusi ei saa võrrelda ELi eesmärgiga. 2024.
aastal oli Eestis hinnanguliselt 10 servasõlme ja 2 ükssarvikut.
Kõrgjõudlusega ühenduvus ja alustehnoloogiad konkurentsivõimelise ELi jaoks
Tehisintellekti kasutamine Eesti ettevõtetes suurenes 2024. aastal eelmise aastaga võrreldes rohkem kui kaks korda (5,19 %-lt 2023. aastal 13,89%-le 2024. aastal).
Kuna pilvandmetöötluse võtab kasutusele 52,6 % ettevõtetest, on Eesti pilvandmetöötluse kasutuselevõtus esirinnas, ületades märkimisväärselt ELi keskmist (38,7 %).
Väga suure läbilaskevõimega võrkude ja 5G puhul jääb Eesti ELi keskmisest maha.
Soovitus
Jätkata ja kehtestada uusi meetmeid, mille eesmärk on suurendada väga suure läbilaskevõimega võrkude ja 5G katvust.
Ettevõtete
digitaliseerimine ei edene piisavalt, eriti VKEde puhul.
Soovitus
Jätkata ja täiendada meetmeid, mille eesmärk on parandada digiteerimist ja kõrgtehnoloogia kasutuselevõttu ning pöörata erilist tähelepanu VKEdele.
Digioskused ja avalikud teenused ELi inimeste ja ühiskonna kaitsmiseks ja võimestamiseks
Digitaalsed avalikud teenused ületavad jätkuvalt ELi keskmist.
Eesti on saavutanud digikümnendi 2030. aasta e-tervise eesmärgi 2024. aastal.
Naissoost IKT-spetsialistide osakaal on Eestis ELi suurim.
Kuna Eesti nõudlus IKT-spetsialistide järele kasvab jätkuvalt, on eri sektorites puudus kõrge kvalifikatsiooniga ja kõrgetasemelistest digispetsialistidest.
Soovitus
Jätkata meetmete rakendamist IKT-spetsialistide koolitamiseks, et täita praegune lünk.
Digiülemineku võimendamine aruka rohestamise nimel
Eesti eesmärk on olla oma digitaalse tegevuskavaga 2030 maailma kõige keskkonnahoidlikum digivalitsus, kuid süsteemset lähenemisviisi sellele valdkonnale ei ole veel kasutusele võetud.
Soovitus
Rakendada sidusat keskkonnahoidliku digiülemineku strateegiat, et suuta pidada sammu riigi eesmärgiga olla maailma kõige keskkonnahoidlikum digivalitsus.
Rahastamine
208 miljonit eurot
osakaal Eesti kogu taaste- ja vastupidavuskavast, mis aitab edendada riigi digipööret
373 miljonit eurot
Osakaal kõigist Eesti ühtekuuluvusfondidest, mis aitavad kaasa riigi digipöörde edendamisele
Mida arvavad Eesti kodanikud digimaailmast?
Digikümnendit käsitleva Eurobaromeetri 2025. aasta eriuuringu kohaselt leiab 79 % Eesti kodanikest, et avalike ja erateenuste digitaliseerimine muudab nende elu lihtsamaks.
88 % kodanikest peab oluliseks, et avaliku sektori asutused leevendaksid internetis levivate võltsuudiste ja desinformatsiooni probleemi.
69 % kodanikest peab oluliseks tagada, et Euroopa ettevõtted saaksid kasvada ja saada Euroopa meistriteks, kes suudavad konkureerida kogu maailmas.
Lisateabe saamiseks laadige alla:
- Eesti 2025. aasta riigiaruanne – kommenteeritud kokkuvõte
- Eesti 2025. aasta riigiaruanne
- Eesti digikümnendil 2025 Eurobaromeetri uuring
- Uuring digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni rakendamise kohta – riigi teabeleht – Eesti
- Eesti tegevuskava – esimese riikliku tegevuskava kohandamine
Lisateave digikümnendi 2025. aasta aruande kohta
Liikmesriigid peavad esitama komisjonile riiklikud tegevuskavad, milles kirjeldatakse...