Itaalia tulemused digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisel.
Itaalia on teinud märkimisväärseid edusamme digitaristu ja digitaalsete avalike teenuste valdkonnas, kuid seisab jätkuvalt silmitsi probleemidega tehisintellekti kasutuselevõtul ja idufirmade kasvul, omades samal ajal juhtrolli strateegilistes tehnoloogiates, nagu kvanttehnoloogia ja pooljuhid.
Itaalia kirjeldab oma tegevuskavas 67 meedet, mille kogueelarve on 62,3 miljardit eurot (vastab 2,84 %-le SKPst).
Peamised tulemusnäitajad protsendina ELi 2030. aasta eesmärkidest
Graafikul on esitatud liikmesriigi peamised tulemusnäitajad protsendina ELi 2030. aasta eesmärkidest ning kaugus protsendina ELi 2030. aasta eesmärkidest.
Pilvandmetöötluse, andmeanalüüsi ja põhioskuste tulbad on tühjad, sest 2023. aasta on viimane aasta, mille kohta andmed on kättesaadavad. Servasõlmede ja ükssarvikute latid on samuti tühjad, kuna liikmesriigi tulemusi ei saa võrrelda ELi eesmärgiga. 2024.
aastal oli Itaalias hinnanguliselt 152 servasõlme ja 9 ükssarvikut.
Kõrgjõudlusega ühenduvus ja alustehnoloogiad konkurentsivõimelise ELi jaoks
Itaalia on teinud märkimisväärseid edusamme kiudoptilise kaabli (FTTP) kasutuselevõtul, saavutades katvuse 70,7 % ja vastates ELi keskmisele.
Itaalial on juhtiv positsioon sellistes strateegilistes tehnoloogiates nagu kvanttehnoloogia ja pooljuhid.
Kuigi enamik Itaalia VKEsid (70,2 %) saavutas vähemalt algtasemel digimahukuse, võttis tehisintellekti kasutusele ainult 8,2 % Itaalia ettevõtetest.
Soovitus
Suurendada jõupingutusi juhtpositsiooni saavutamiseks tehisintellekti valdkonnas, kasutades ära ka olemasolevaid eksperdikeskusi ja võimeid, sealhulgas superandmetöötluse valdkonnas.
Idufirmade ökosüsteem on endiselt vähearenenud, selles on ainult üheksa ükssarvikut, ning see ei kajasta Itaalia majanduse suurust.
Soovitus
Edendada innovatsiooni digitehnoloogia valdkonnas, toetades riiklikku ökosüsteemi alates teadusuuringutest/ülikoolidest kuni tehnosiirde keskuste, idu- ja kasvufirmadeni ning kaaludes stiimuleid peamiste strateegiliste sektorite jaoks.
Digioskused ja avalikud teenused ELi inimeste ja ühiskonna kaitsmiseks ja võimestamiseks
Avalike teenuste digitaliseerimine on edenenud põhimeetmete rakendamisega, suurendades koostalitlusvõimet ja kasutatavust.
Itaalia võtab kasutusele IT-rahakoti, mille esimesed katseprojektid tehakse üldsusele kättesaadavaks, ja sillutab teed ELi digiidentiteeditasku rakendamisele.
Ainult 45,8 %-l elanikkonnast on elementaarsed digioskused, kusjuures lüngad mõjutavad eelkõige madalama haridustasemega inimesi, aga ka noori.
Soovitus
Tugevdada koolitusvõimalusi ja tugiteenuseid kõigile elanikkonnarühmadele, tugevdada digioskuste alast haridust koolides ning stimuleerida töötajate ümber- ja täiendusõpet.
Itaalia IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives on suhteliselt väike (2024. aastal 4 %), mis on alla ELi keskmise.
Soovitus
Laiendada IKT kõrgharidust ja viia see vastavusse tööturu vajadustega, edendada naiste osalemist IKT-hariduses ja -karjääris ning võtta meetmeid IKT-spetsialistide ligimeelitamiseks ja tööl hoidmiseks.
Digiülemineku võimendamine aruka rohestamise nimel
Rohe- ja digiprioriteetidele pööratakse rohkem tähelepanu, muu hulgas tänu kavale „REPowerEU“
Käimas on „Üleminek 5.0“ rakendamine, kuigi selle kasutuselevõtt on oodatust väiksem
Rahastamine
46,8 miljardit eurot
Itaalia kogu taaste- ja vastupidavuskava osakaal, mis aitab edendada riigi digipööret.
4,9 miljardit eurot
osakaal Itaalia kõigist ühtekuuluvusfondidest, mis aitavad otseselt kaasa riigi digipöörde edendamisele.
Mida arvavad Itaalia kodanikud digitaalsest?
Digikümnendit käsitleva Eurobaromeetri 2025. aasta eriuuringu kohaselt leiab 73 % Itaalia kodanikest, et avalike ja erateenuste digitaliseerimine muudab nende elu lihtsamaks.
90 % kodanikest peab oluliseks, et avaliku sektori asutused leevendaksid internetis levivate võltsuudiste ja desinformatsiooni probleemi.
90 % kodanikest peab oluliseks tagada, et Euroopa ettevõtted saaksid kasvada ja saadaEuroopa meistriteks, kes suudavad konkureerida kogu maailmas.
Lisateave digikümnendi 2025. aasta aruande kohta
Liikmesriigid peavad esitama komisjonile riiklikud tegevuskavad, milles kirjeldatakse...