Leedu tulemused digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisel.
2023. aastal tegi Leedu märkimisväärseid edusamme oma elanikkonna digioskuste taseme ja töötavate IKT-spetsialistide arvu suurendamisel. Mõned probleemid püsivad eelkõige seoses kõrgtehnoloogia, näiteks tehisintellekti ja pilvandmetöötluse kasutuselevõtuga ettevõtetes ning digi- ja rohepöörde vahelise koostoime loomisega. Möödunud aastal parandas Leedu aga 5G leviala.
Kaks peamist tugevust või arenguvaldkonda
Põhilised digioskused
Põhiliste digioskustega inimeste osakaal elanikkonnas paranes eelmisel aastal 4,1 %. Praegu on 52,9 %-l elanikkonnast vähemalt algtasemel digioskused, kuigi see jääb veidi alla ELi keskmise (55,6 %).
IKT-spetsialistid
Leedus suurenes IKT-spetsialistide tööhõive 4,4 %-lt 4,9 %-le, mis on veidi üle ELi keskmise (4,8 %).
Kaks peamist puudust või parandamist vajavat valdkonda
Ühenduvustaristu
Kuigi Leedus on 98,9 % 5G põhiühendusega asustatud piirkondadest, oli gigabitiühenduvuse kasutuselevõtt 2023. aastal piiratud, kusjuures väga suure läbilaskevõimega võrkude (VHCN) ja ruumideni ulatuva kiudoptilise kaabli (FTTP) osakaal oli endiselt 78,1 %, võrreldes ELi keskmisega, mis oli vastavalt 78,8 % ja 64 %.
Kõrgtasemel digitehnoloogia kasutuselevõtt ettevõtetes
Tehisintellekti, pilvandmetöötlust või andmeanalüüsi kasutavate ettevõtete osakaal on Leedus erinev (53,5 % võrreldes 54,6 %ga ELis) ja üldiselt on veel arenguruumi. Lüngad püsivad eelkõige seoses pilvandmetöötluse kasutuselevõtuga (33,6 % vs. 38,9 % ELis) ja tehisintellekti kasutuselevõtuga (4,9 % vs. 8 % ELis).
Leedu peamised tulemusnäitajad
Leedu digikümnendi strateegiline tegevuskava
Leedu tegevuskava näitab, et riik kavandab mõningaid jõupingutusi digikümnendi eesmärkide ja sihtide saavutamiseks. Selles seatakse eesmärgid 14 peamisest tulemusnäitajast 12 puhul ja enamikul juhtudel on eesmärgid kooskõlas ELi 2030. aasta eesmärkidega. Digiülemineku saavutamiseks kavatseb Leedu eraldada kogueelarve (v.a erainvesteeringud) hinnanguliselt peaaegu 1,5 miljardit eurot (2,1 % SKPst).
Digiõigused ja -põhimõtted
Eurobaromeetri eriuuringust „Digikümnend 2024“ selgub, et hoolimata 5 protsendipunkti suurusest vähenemisest võrreldes eelmise aastaga usub 57 % leedulastest, et EL kaitseb nende digiõigusi, mis on üle ELi keskmise (45 %). Usaldus digitaalse privaatsuse vastu suurenes 52 %-ni, mis on veidi üle ELi keskmise. Paljud leedulased hindavad digitehnoloogiat sõprade ja perega suhtlemisel (84%). Siiski väljendab 31 % Leedu vastanutest muret oma digitaalse pärandi kontrollimise pärast (+5 %) ja 46 % muretseb laste internetiturvalisuse pärast (+10 %). Need järeldused rõhutavad vajadust tugevdada digiõigusi riiklikul tasandil.
Riigipõhised soovitused
Leedu peab parandama oma tulemusi digikümnendi eesmärkide saavutamisel, et suurendada konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja suveräänsust ning edendada Euroopa väärtusi ja kliimameetmeid.
Ühenduvustaristu
Suurendada jõupingutusi gigabitivõrgu kasutuselevõtuks, edendades avaliku ja erasektori investeeringuid, eelkõige maapiirkondades.
Kõrgtasemel digitehnoloogia kasutuselevõtt ettevõtetes
Vaadata läbi meetmete kogum, millega toetatakse kõrgtasemel digitehnoloogia kasutuselevõttu, et tagada ambitsioonikate eesmärkide saavutamine.
Põhilised digioskused
Jätkata digioskuste parandamise algatuste rakendamist, tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale.
Lisateave digikümnendi 2024. aasta aruande kohta
Check out the progress of all Member States and extracts of country-specific recommendations.