Austria riiklik mälestiste amet (Bundesdenkmalamt, BDA) on riigi kultuuripärandi säilitamisel esirinnas, mitte ainult seoses kultuuriväärtuslike mälestiste ja füüsiliste objektidega, vaid üha enam ka digivaldkonnas. Kuna tehnoloogia areneb ja vajadus ajalooliste andmete pikaajalise kättesaadavuse järele kasvab, peab BDA välja töötama digitaalse säilitamissüsteemi, mis tagab Austria kultuurimälu pikaealisuse, ja seda haldama.
Viimastel aastakümnetel on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi ajalooliste dokumentide, fotode, kaartide ja muude kultuurivarade digiteerimiseks, mis pärinevad 1850. aastatest. Nüüd seisneb väljakutse selle tagamises, et need digitaalsed varad jääksid tulevastele põlvkondadele kasutatavaks, arusaadavaks ja juurdepääsetavaks, hoolimata vältimatutest tehnoloogilistest muutustest.
Vastuseks sellele kasvavale vajadusele on BDA koostöös Austria föderaalkantselei ja Austria riigiarhiiviga alustanud ambitsioonikat projekti, et rakendada avatud lähtekoodiga digitaalse säilitamise süsteemi, mis on kohandatud pikaajaliste säilitamiseesmärkide saavutamiseks. Pärast erinevate süsteemide põhjalikku hindamist otsustas meeskond rakendada RODA-d, avatud lähtekoodiga lahendust, mille töötas välja Portugali ettevõte Keep Solutions. RODA eesmärk on tagada vastavus Euroopa standarditele, eelkõige E-ARKi spetsifikatsioonidele, mis on Euroopa Komisjoni e-arhiveerimise algatuse raames välja töötatud raamistik. Nende spetsifikatsioonidega nähakse ette standardne lähenemisviis digitaalsete kirjete säilitamisele, vahetamisele ja taaskasutamisele kogu Euroopas.
E-ARK spetsifikatsioonide võimsus
RODA integreerimine E-ARKi spetsifikatsioonidega on suur samm Austria digitaalse säilitamise püüdlustes. Spetsifikaatide eesmärk on toetada pikaajalisi üleminekustrateegiaid, tagades, et teave failivormingute ja säilitamisvajaduste kohta on alati kättesaadav ja rakendatav. Standardsete andmeesituste määratlemisega aitab E-ARK säilitada digivarade terviklust, võimaldades samal ajal vajaduse korral tulevasi muudatusi.
E-ARK raamistiku üks olulisemaid omadusi on selle võime dokumenteerida iga säilitamismeedet, tagades läbipaistvuse ja usalduse. Iga migreerimisetapp logitakse hoolikalt, sealhulgas üksikasjad, nagu migreerimise põhjused, vastutavad isikud, kasutatav tarkvara, tehtud otsused ja digivaradega seotud õigused. Selline dokumentatsiooni tase annab tulevastele arhivaaridele ja teadlastele võimaluse täielikult mõista ja usaldada nende dokumentide autentsust ja päritolu.
Kohandatud tööriistad sujuvaks integreerimiseks
Föderaalse andmetöötluskeskuse (Bundesrechenzentrum, BRZ) toel loodi kohandatud SIP-i loomise tööriist, et muuta andmed tootjasüsteemidest E-ARK-le vastavateks SIP-ideks. On kaks peamist tootjasüsteemi:
- Riiklik elektrooniliste andmete haldamise süsteem ELAK (Der elektronische Akt), mis annab välja segatüüpi elektroonilisi andmeid, st need sisaldavad eri vormingutes e-kirju, elektroonilisi dokumente, märkmeid ja metaandmeid. Kirjeandmed ja metaandmed koondatakse dokumentide elektroonilise andmevahetuse (EDIDOC – teabevahetuse standardne pakendivorming, mida kasutavad Austria ametiasutused, näiteks kohus, avalik haldusasutus jne) konteinerisse. EDIDOC koosneb skeemipõhisest XML-dokumendist, mis sisaldab metaandmete ja sisu kirjeldust ning sisudokumente endid (nt Word, PDF, Exceli failid, pakitud konteinerisse (ZIP).
- Digiteerimise haldussüsteem Goobivabastab pildikogud, mis sisaldavad kujutiste komplekte koos vastavate metaandmetega.
Kahe tootjasüsteemi puhul on kaks peamist kasutusjuhtumit, et valmistuda olemasolevate digivarade esialgseks allaneelamiseks:
Kasutusjuhtum 1: Elektrooniliste dokumentide arhiveerimine
Seda kasutusjuhtumit rakendab BDA ja RODA süsteem on valmis tootmisandmete allaneelamiseks. See puudutab ELAKi loodud kirjeid, mille puhul kasutatakse järgmist struktureeritud töövoogu:
- Kvaliteedi tagamine katsekeskkonna kaudu: enne täismahus arhiveerimist töödeldakse katsekeskkonnas dokumentide valimit. See etapp võimaldab metaandmete kaardistamist ja valideerimist enne lõplikku tootmisetappi liikumist täpsustada.
- Metaandmete kaardistamine ja teisendamine: elektrooniline kirje muudetakse standardvormiks, tagades, et kõik metaandmed on säilitamiseks nõuetekohaselt struktureeritud. Kasutatavat vormingut kohandatakse, et see vastaks kehtestatud arhiivistandarditele, näiteks kodeeritud arhiivikirjeldusele (EAD).
- Lõplik allaneelamine ja ladustamine: pärast kinnitamist sisestatakse elektroonilised dokumendid tootmiskeskkonda, moodustades arhiiviteabe paketi (AIP).
Kasutusjuhtum 2: Digiteeritud pildikogude säilitamine
Kuigi see kasutusjuhtum on alles kavandamisetapis, kujutab see endast põnevat väljakutset. Siiski,tema peamised ideed on lühidalt kirjeldatud siin. Üldiselt tekib suurte digiteeritud pildikogude käsitlemisel teistsugune probleem. Erinevalt elektroonilistest dokumentidest on need oluliselt suuremad, muutes prioriteediks tõhusa salvestamise ja haldamise.
Võimalik lähenemisviis on, et suurte pildifailide säilitussüsteemi teisaldamise asemel säilitatakse pilte Objektipoes, kuhu need algselt digiteerimishaldussüsteemis paigutati. See lähenemisviis minimeerib dubleerimist ja optimeerib salvestusressursse. See nõuaks säilitamissüsteemilt arhiivipakettide loomist, mis viitaksid väliselt salvestatud pildiandmetele. See meetod tagab metaandmete ja kirjeldava teabe nõuetekohase säilitamise, samal ajal kui suurem osa pildiandmetest jääb oma algses salvestuskohas puutumata. See uuenduslik arhiveeritud pildikogude käitlemise meetod väldib tarbetut andmete liikumist ja suurendab tõhusust, kuid tekitab ka olulise väljakutse: kuidas tagada pilvepõhises salvestusruumis (nt S3) hallatavate kogude pikaajaline terviklikkus ja juurdepääsetavus. Kuna pilvsalvestuslahendused muutuvad üha tavalisemaks, on digitaalse säilitamise seisukohast väga oluline leida kestlikud ja usaldusväärsed strateegiad sellistes keskkondades säilitatavate digikogude säilitamiseks.
Tulevikku vaadates: tulevikukindel lahendus
BDA algatus integreerida E-ARK spetsifikatsioonid RODA süsteemiga on oluline verstapost Austria digitaalse säilitamise püüdlustes. Neid standardeid ja vahendeid võimendades seab BDA võrdlusaluse selle kohta, kuidas kultuuripärandit digiajastul säilitada, tagades, et tulevastel põlvkondadel on juurdepääs Austria rikkalikule kultuuripärandile, olenemata tehnoloogia arengust.
See uuenduslik lähenemisviis on BDA jaoks midagi enamat kui lihtsalt edusamm; see on särav näide sellest, kuidas standarditud raamistikke, nagu E-ARK, saab kasutada digitaalsete kirjete kaitsmiseks ülemaailmsel tasandil, aidates teistel institutsioonidel kogu Euroopas ja mujal tagada oma digitaalsete kultuurivarade pikaealisuse.