Aruandes rõhutatakse, et tehisintellekt võib tõhustada kodanike ja valitsuste vahelist suhtlust, suurendada analüütilist suutlikkust ja suurendada tõhusust sellistes olulistes valdkondades nagu tervishoid, liikuvus, e-valitsus ja haridus. Need sektorid on tehisintellekti laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks kõige paremini valmis ning nende rakendused ulatuvad autonoomsetest sõidukitest ja arukatest liiklussüsteemidest tehisintellektipõhiste tervishoiulahenduste ja haridustehnoloogiateni.
Uuringus tuuakse siiski välja ka mitu probleemi, mis takistavad tehisintellekti kasutuselevõttu avalikus sektoris. Nende hulka kuuluvad keerukad riigihankeprotsessid, raskused andmehalduses, regulatiivse selguse puudumine ja mure tehisintellektiga seotud otsuste tegemise kallutatuse pärast. Vastuseks esitatakse aruandes rida poliitilisi soovitusi, mille eesmärk on kiirendada tehisintellekti kasutuselevõttu. Need hõlmavad tehisintellekti rahastamise ja ressursside suurendamist avalikes teenustes, tehisintellektisüsteemide läbipaistvuse ja vastutuse tagamist, piiriülese andmejagamise edendamist ning tööstuse ja avaliku sektori ootuste ühtlustamist.
Euroopa Komisjonil soovitatakse luua tehisintellekti jaoks selge õigusraamistik, seada esikohale pikaajaline rakendamine ning edendada inimkeskseid ja usaldusväärseid tehisintellektilahendusi. Nende probleemidega tegeledes on ELi eesmärk olla avaliku sektori jaoks usaldusväärsete ja kestlike tehisintellektitehnoloogiate arendamisel ülemaailmne liider.
Laadige alla uuring ja selle kommenteeritud kokkuvõte ning lugege tulemuste kohta lähemalt.
Märkus: Uuring valmistati ette enne tehisintellekti käsitleva õigusakti vastuvõtmist ja selle jõustumist 1. augustil 2024.