© IoT Forum
Asjade interneti foorumi raames igal aastal korraldatav asjade interneti nädal pakub tööstuse ja akadeemiliste ringkondade ekspertidele platvormi, et arutada asjade interneti strateegilist rolli meie majanduse ja ühiskonna digiteerimisel. Alates 20.–23. juunist 2022 said enam kui 380 kõnelejat ja peaaegu 700 osalejat 49 riigist taas füüsiliselt kokku tulla, seekord Iirimaal, pärast seda, kui eelmise aasta üritus muudeti COVID-19 piirangute tõttu täielikult virtuaalseks.
Komisjoni esindajad korraldasid arvukalt konverentse ja osalesid neil, algatades arutelu kestliku asjade interneti, standardimise ja turvalisuse strateegilise suunitluse üle. Sessioonid andsid hoogu andmepoliitikale, andmeruumidele ja andmekauplemiskohtadele, mida toetasid asjade interneti innovatsiooni liit (AIOTI) ja suurandmete väärtuse ühendus (BVDA).
Selleks et Euroopa säilitaks oma tugevad küljed andmetöötluse järjepidevuses, peab ta looma tulevased Euroopa asjade interneti platvormid ja serv, mis on kogukonna juhitud ja avatud. 22. juunil toimus avaistung, mis oli pühendatud kuuest metaoperatsioonsüsteemide teadus- ja innovatsioonitegevusest (RIA) – ICOS, Fluidos, NEMO, nebulous, Aeros ja NEPHELE – koosnevast uuest klastrist ning kolmest koordineerimis- ja toetusmeetmest (CSA) – OpenContinuum, Unlock-CEI ja HiPEAC – pilvandmetöötluse valdkonnas, saades 64 miljonit eurot ELi rahalisi vahendeid ja käivitades tegevuse 1. septembril (vastavalt 1. juunil ja 1. detsembril käivitatud Unlock-CEI ja HiPEAC). Istungil arutati ka uue veebiportaali eucloudedgeiot.eu käivitamist, mis toimib programmi „Euroopa horisont“ ökosüsteemi toetava platvormina ning edendab avatud konkursside ja laiaulatuslike katseprojektide võimalusi.
Väljaspool ürituse 115 konverentsivooru said registreerujad tutvuda mitmesuguste muude ELi rahastatud teadus- ja innovatsioonialgatustega, kus esitleti nende tööd asjade interneti nädala näituseruumis, mille avas Iiri Rohelise Partei riigiminister Ossian Smyth ja mis hõlmasid selliseid projekte nagu Demeter, GateKeeper, InterConnect, NGIoT, OpenDEI ja VEDLIoT.
Võimsus servani
Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (DG CONNECT) direktor Pearse O’Donohue tutvustas ürituse avatseremoonial ELi üleilmset asjade interneti visiooni. Geopoliitilises kontekstis, millega Euroopa praegu silmitsi seisab, rõhutas ta vajadust tugevdada meie tehnoloogilist suveräänsust ja vähendada sõltuvust teatavates kriitilistes valdkondades. Nende probleemide lahendamiseks on komisjon jätkanud oma digitaalvaldkonna prioriteetide elluviimist ja uute ambitsioonikate algatuste käivitamist.
Esimene neist on kava „REPowerEU“: kava peatada Euroopa sõltuvus Venemaa fossiilkütustest enne 2030. aastat, mitmekesistades, säästes ja kiirendades üleminekut puhtale energiale. Samal ajal töötab komisjon välja energia digiteerimise tegevuskava, mis toimib sünergiana kavaga „REPowerEU“. Asjade interneti toetatav arukas energiasüsteem võib tuua tarbijatele kasu energiatõhususest, pakkudes vahendeid energiatarbimise, tootmise ja salvestamise mõistmiseks ja juhtimiseks ajal, mil taastuvenergia, detsentraliseeritud tootmise ja elektrisõidukite osakaal suureneb. Uue põlvkonna asjade interneti peamine uuenduslik põhimõte, mis võimaldab seda arukat energiasüsteemi, on detsentraliseeritud intelligentsus, mis toimib hõlbustava tehnoloogiana, et tuua elektrit võrgu servale.
Veel üks tõstatatud küsimus oli Euroopa kiibimääruse küsimus. 2022. aasta veebruaris võttis komisjon vastu 43 miljardi euro suuruse ettepaneku, et tugevdada ELi pooljuhiökosüsteemi, tagades tarneahelate vastupanuvõime ja vähendades välissõltuvust. See võimaldab Euroopal kahekordistada oma pooljuhtide turuosa maailmas 20 %-ni kooskõlas ELi tehnoloogilise suveräänsuse eesmärkidega. Üks eesmärk on luua pooljuhte tulevaste arukate andurite ja servtöötlussüsteemide jaoks, toetades taas „jõust servani“ paradigmat. Euroopa peab olema teerajajaks kujunevate paradigmade uurimisel ja kasutamisel, näiteks detsentraliseeritud luure, sarvandmetöötlus ja kognitiivne andmetöötlus.
Kuna andmetöötlusvõimsus liigub servale lähemale, mõjutavad andmeid käsitlevad õigusaktid eeskirju kogu andmetöötluse järjepidevuse ulatuses. Komisjon on esitanud eduka andmepõhise majanduse õigusraamistiku, näiteks 2022. aasta märtsis nõukogule ja parlamendile esitatud andmemääruse, mille eesmärk on teha kättesaadavaks rohkem andmeid ning kehtestada andmete kasutamise ja neile juurdepääsu eeskirjad.
Euroopa andmestrateegia eesmärk on luua ühtne andmeturg, mis tagab meie ülemaailmse konkurentsivõime ja andmesuveräänsuse. Programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu investeerib komisjon Euroopa ühiste andmeruumide kasutuselevõttu sellistes sektorites nagu põllumajandus, energeetika, tervishoid, tootmine ja transport, et tagada, et meie majanduses ja ühiskonnas tehakse kättesaadavaks rohkem andmeid, hoides samal ajal andmeid loovaid ettevõtteid ja üksikisikuid kontrolli all.
EL investeerib Euroopa liidendatud pilvandmetöötluse järjepidevuse pakkumisse, mis vastaks digiüleminekuks vajalikele kõrgetele andmekaitse-, ohutus-, turva-, energiatõhususe ja ülekantavuse standarditele. Alates 2021. aastast investeerib komisjon kuni 2 miljardit eurot sellistest rahastamisprogrammidest nagu Euroopa ühendamise rahastu, „Digitaalne Euroopa“, „Euroopa horisont“ ja „ NextGenerationEU“. Riikide valitsused peaksid neid investeeringuid täiendama, võttes arvesse oma pühendumust liikmesriikide pilvandmetöötluse deklaratsioonile ning taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu.
Koostöö on keskse tähtsusega
Need Euroopa algatused näitavad, kuidas geopoliitilistele probleemidele reageerimine võib olla võimalus kiirendada rohe- ja digipööret. Selleks peame ühendama jõud ELi tasandil ja jätkama investeerimist, et ehitada oma kodanike jaoks üles jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja suveräänne Euroopa.
Kuid koostöö sarnaselt meelestatud riikidega, kes jagavad meie eesmärke ja väärtusi, on samuti väga oluline. Rahvusvaheline koostöö võib alata tehnoloogia arendamise tsükli alguses: 21. juunil 2022 alustas EL Ameerika kõnelejate osalusel toimunud asjade interneti nädala erakorralisel istungil komisjoni ja USA riikliku teadusfondi vahel uut alusuuringute alast koostööd, keskendudes hajusandmetöötluse ja singiluure uutele kontseptsioonidele.
Mõlemad pooled leppisid kokku järgmistes sammudes, et keskenduda hajusandmetöötluse ja singiluure uute kontseptsioonide alusuuringutele, luues kaardistamise ja vahendamise CSA, samuti kahepoolse koostöö projektipaaride vahel teaduspartnerite kaudu ning korraldades teadmiste jagamiseks korrapäraseid (nii veebipõhiseid kui ka füüsilisi) roteeruvaid seminare, millest esimene toimub 2022. aasta septembris.
Koostöö konkurentsieelses etapis toob vastastikust kasu kõigile innovatsioonis osalejatele mõlemal pool Atlandi ookeani ning sillutab teed ühistele tulevikustandarditele ja -arhitektuuridele.