The European Broadband Competence Offices Network Support Facility
Üritusel arutati nii käimasolevaid meetmeid kui ka kestlikumate lahenduste leidmist.
Väga oluline on kooskõlastatud tegevus Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, telekommunikatsiooniettevõtjate, mobiilsideoperaatorite ja muude tööstusharu sidusrühmade vahel, nagu rõhutas Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (DG CNECT) ühenduvuse direktor Rita Wezenbeek. Selliste meetmete hulka kuuluvad ELi ja Ukraina ettevõtjate ühisavaldus, operaatorite muljetavaldavad jõupingutused ja vabatahtlikud meetmed Ukraina pagulaste ühenduvusvajaduste rahuldamiseks, tasuta WiFi esmase vastuvõtu keskused, telekommunikatsiooniseadmete annetamine Slovakkia digikeskuse kaudu ning töö küberohtude koordineerimisel.
Euroopa Komisjon töötab ka pikaajalisema lahenduse leidmiseks, et tuua Ukraina Euroopa Vabarändlusalasse. Vahepeal hindab Euroopa Komisjon Ukraina taotlust ühineda Euroopa ühendamise rahastu programmi digitaalvaldkonnaga, millest võiks rahastada piiriülest taristut.
Euroopa ja Ukraina ettevõtjate vahel 8. aprillil 2022 allkirjastatud ja hiljuti 9. jaanuarini 2023 pikendatud rändluse ühisavalduses pakutakse Ukraina pagulastele taskukohaseid või tasuta kõnesid ja internetikasutust, mis võimaldab neil jääda Ukrainas ja Euroopa Liidus perekonnaga seotuks.
ELi poolelt on ühisavalduse eesmärk:
- Rändluse hulgihindade vähendamine ainult kulude katmise suunas
- Vähendada Ukraina telefoninumbrite kõne lõpetamise tasusid ELi ühtsete ühtlustatud tariifide suunas
Ukraina poolelt on ühisavalduse eesmärk:
- Vähendada Ukraina telefoninumbrite rändlusest ELis ja ELi telefoninumbritest Ukrainasse tehtavate kõnede lõpetamise tasu
- Rändluse hulgihindade alandamisest saadava kasu edasiandmine klientidele, kes kasutavad rändlust ELis
Ühisavalduse viimane etapp on tõenäoliselt üleminekumeede, pidades silmas võimalust, et Ukraina ühineb ELi rändluspiirkonnaga, mis hõlmab 30 Euroopa Majanduspiirkonna liiget, 27 ELi liikmesriiki ja nende äärepoolseimaid piirkondi ning kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riiki: Islandi, Liechtensteini ja Norra suhtes.
Ülevaate seni ühisavalduse alusel võetud vabatahtlikest meetmetest, mis põhinevad Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti (BEREC) uuringul, andsid Maarit Palovirta, Euroopa telekommunikatsioonivõrgu operaatorite ühenduse (ETNO) vanemdirektor, ETNO avaliku poliitika juht Ross Creelman ja ülemaailmse mobiilsidesüsteemi ühenduse (GSMA) vanemjuht Emma O’ Toole:
- 80 ELi mobiilsideoperaatorit ja 37 ELi püsiliinioperaatorit pakuvad tasuta rahvusvahelisi kõnesid EList Ukrainasse
- 44 ELi mobiilsideoperaatorit ja 27 ELi püsivõrgu operaatorit pakuvad selliseid kõnesid madalama hinnaga
- 55 ELi operaatorit pakuvad oma Ukrainas reisivatele abonentidele tasuta rändlust
- ELi ettevõtjad on loonud Wi-Fi esmase vastuvõtu keskused pagulaslaagrite ja ühistranspordi jaoks
- Ukraina pagulastele jagati 2,5 miljonit ELi SIM-kaarti (märts-mai 2022)
- Loodi humanitaarühenduste kõnekeskused ja abitelefonid
- Võrgu läbilaskevõimet suurendati ELi ja Ukraina vahelisel piiril
Miljonitliikmesriiki saavad kasutada Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) selliste meetmete rahastamiseks, mille eesmärk on tagada pagulastele juurdepääs olulistele teenustele, nagu sideteenused. Näiteks võib ESF rahastada pagulaste vautšereid, mida nad saavad kasutada mobiilsideteenuste (SIM-kaardid) ostmiseks osana nende integreerumisest vastuvõtva liikmesriigi ühiskonda. ERFist saab toetada turvalist kohalikku ühenduvust, investeerides pagulaste hüvanguks taristusse ja sellega seotud seadmetesse. Komisjon on oma regulatiivsete muudatustega taganud, et ESFi, ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) eeskirjad on paindlikud, et võimaldada olemasolevate rahaliste vahendite kiiret ümberjaotamist erakorraliseks toetuseks praeguses olukorras. Need meetmed aitaksid kaasa vabatahtlike meetmete jätkusuutlikkusele, hoides nii ELi kui ka Ukraina koormuse hallatavana.
Operaatorite seisukohast on ELi SIM-kaartide pakkumine ukrainlastele pikaajalise lahenduse jaoks keskse tähtsusega ning eeltingimus muude sekkumiste, näiteks ühenduvusvautšerite ja sotsiaalsete tariifide võimaldamiseks.
Rumeenias võetud koordineeritud meetmed võivad olla selles osas väärtuslikuks mudeliks, nagu on välja toonud Rumeenia kommunikatsiooni- ja infoühiskonna ministeeriumi asepeadirektor Corneliu Mănescu ning Rumeenia riikliku lairibaühenduse pädeva büroo juhtiv esindaja. Sellised meetmed hõlmavad koordineerimist ettevõtjatega, et anda kahe nädala jooksul Ukraina pagulastele 500,000 tasuta SIM-kaarti; riikliku kooskõlastatud kava loomine tasuta WiFi leviala rajamiseks pagulaslaagritesse; ning mobiilseadmete digitaalse rakenduse käivitamine, et aidata Ukraina pagulastel saada teavet ja kontaktpunkte. Samal ajal on Rumeenia ja Ukraina valitsused teinud koostööd, et parandada omavahelist ühendatust piiripunktides, ning Rumeenia valitsus arutab Euroopa Komisjoniga võimalust luua Odessa ja Constanza vaheline merealune kaabel. Lisaks töötab BCO Romania praegu välja õigusraamistikku, milles tehakse ettepanek konkreetsete meetmete kohta, et toetada ettevõtjaid SIM-kaardiga seotud kulutuste tegemisel ning vähendada ettevõtjate hinnalitsentsi lühikeseks ajaks või kindlaks ajavahemikuks.
Euroopa Komisjon püüab aktiivselt toetada ja juhendada liikmesriike, piirivalveasutusi, korraldusasutusi ja riiklikke reguleerivaid asutusi meetmete võtmisel riiklikul tasandil, kasutades maksimaalselt ära kasutamata ja olemasolevaid ELi ja riiklikke vahendeid ühenduvust toetavate meetmete jaoks. Nagu rõhutasid Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi õigusraamistiku rakendamise üksuse juhataja Katarzyna Szczuka ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi suure läbilaskevõimega võrkudesse investeerimise üksuse juhataja asetäitja Gerasimos Sofianatos, Euroopa Komisjon ja Euroopa lairibaühenduse pädevate asutuste võrgustik, julgustavad seetõttu sidusrühmi võtma ühendust täiendava toetuse saamiseks ning uurima võimalusi, näiteid ja häid tavasid, mida jagatakse foorumi EUTech4Ukraine kaudu ja sellel üritusel tehtud ettekannete kaudu.
Üritus korraldati osana Euroopa pädevate lairibaühenduse asutuste võrgustikutööst kiire lairibaühenduse kasutuselevõtu kiirendamiseks ELi ja liikmesriikide toetuse kaudu.
Lisateave
- ELi digitaalpoliitika ja -strateegia: Euroopa digituleviku kujundamise kohta
- Ühisavaldus ELi mehitamata õhusõidukite käitajate ühenduvuse kohta Ukraina pagulaste toetamiseks
- Ukraina pagulasi toetavat ühenduvust käsitleva ELi ja Ukraina käitajateühisavalduse pikendamine