Euroopa esitab oma nõuded ülemaailmses tehisintellekti võidujooksus, kus idufirmad on selle ümberkujundamise esirinnas. ELi rahastatud innovatsiooniradarite silla projekti teises andmepõhises aruandes analüüsitakse kümmet tööstussektorit, et selgitada välja, kus Euroopa tehisintellekti innovatsioon edeneb, kus investeeringud liiguvad kõige kiiremini ja millised sektorid on endiselt alarahastatud.
Aruande aluseks ontehisintellekti rakendamise strateegia,mille eesmärk on kiirendada tehisintellekti kasutuselevõttu Euroopa strateegilistes sektorites ja avalikus sektoris. Strateegias tunnistatakse vajadust toetada VKEsid, edendada innovatsiooni ja vähendada sõltuvust välistehnoloogiatest.
Nagu selles uues aruandes märgiti, moodustab Euroopa praegu ligikaudu 5 % ülemaailmsest tehisintellekti andmetöötlusvõimsusest, mis ajendab tegema märkimisväärseid investeeringuid ELi tehisintellektivabrikutesse ja Euroopa Komisjoni eraldama tehisintellekti gigatehastele 20 miljardit eurot. Selle tulemusena on EL tehisintellektil põhineva arvutustehnika kui avaliku hüve pakkumisel maailmas esirinnas.
Samal ajal on Euroopal usaldusväärne võimalus olla esirinnas avatud lähtekoodiga tehisintellektilahenduste ja tööstuspõhiste tehisintellektirakenduste valdkonnas. See pakub USA suletud mudelitega võrreldes diferentseeritud teed. Selles kontekstis kirjeldatakse strateegias „Tehisintellekti rakendamine“ juhtalgatusi, et edendada tehisintellekti kasutuselevõttu kümnes tööstussektoris ja avalikus sektoris (vt eraldi ELi aruanne tehisintellekti kasutamise kohta avalikus sektoris).
Aruande peamised järeldused
Aruanne annab märkimisväärse ülevaate praegusest olukorrast nendes kümnes tööstussektoris.
4 100+ tehisintellektiga tegelevat idufirmat ELis (ligikaudu 6 % kõigist Venute Capitali toetatavatest idufirmadest)
Ettevõtte koguväärtus (EV): 161 miljardit eurot 2025. aastal, mis on 16 korda rohkem kui kümne aasta jooksul
Alates 2020. aastast kogutud riskikapitali kogusumma: 20 miljardit eurot (17 % kogu ELi riskikapitalist, peaaegu pool ELi tehisintellekti riskikapitalist)
250+ uut Apply Tehisintellekti idufirmad tõstavad igal aastal oma esimese riskikapitali vooru
Õitsevad tööstussektorid
Juhtivad nii ettevõtte väärtuse (EV) kui ka riskikapitali (VC) rahastajad on Health & Pharma (43 miljardit eurot EV, 4,7 miljardit eurot VC alates 2020. aastast) ja Defence, Security & Space (38 miljardit eurot EV, 4,6 miljardit eurot VC). Nende hulgas on ka 18 ükssarvikut ja pikakarvalist.
Neile järgnevad kultuuri- ja loomemajandus (29 miljardit eurot elektrisõidukitele) ja robootika (2,4 miljardit eurot riskikapitalile).
Keskkond & kliima (6 miljardit eurot elektriautosid, 0,7 miljardit eurot riskikapitali), energeetika (7 miljardit eurot elektriautosid, 1,6 miljardit eurot riskikapitali) ja põllumajanduslik toidutööstus (5 miljardit eurot elektriautosid, 1,1 miljardit riskikapitali) on suhteliselt väiksemad. Sellest hoolimata paistavad need ülemaailmselt silma valdkondadena, kus Euroopa haarab suurema osa ülemaailmsest tehisintellektiga seotud riskikapitalist.
Sektorid, kus elektrisõidukite arv on alates 2015. aastast kõige kiiremini kasvanud, on Environment & Climate (1,725% kasv), Mobility, Transport & Automotive (64% kasv) ja Security & Defence (62% kasv).
Käesolev aruanne annab olulise ülevaate Euroopa lähenemisviisist tehisintellektile, mida iseloomustab vastutustundlik reguleerimine, tehisintellekti arvutuste pakkumine avaliku hüvena, avatud lähtekoodi kasutamine ja üleilmsete tööstusliidrite võimendamine.
Samuti annab see idufirmadele, investoritele ja poliitikakujundajatele olulist andmepõhist teavet selle kohta, kus tehisintellekti innovatsioon Euroopas edeneb, kus on veel lünki ja kuidas EL saab tugevdada oma tehisintellekti ökosüsteemi konkurentsivõimet.
Laadige alla täielik aruanne, et uurida andmepõhiseid teadmisi, mis kujundavad Euroopa tehisintellekti tulevikku.