Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

Rohepöörde kiirendamine: digitaristute roll energia- ja liikuvussektori CO2 heite vähendamisel

  • NEWS ARTICLE
  • Väljaanne 10 juuli 2024

ELi ambitsioonikate kliimaneutraalsuse eesmärkide eesmärk on saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide. Selle visiooni elluviimiseks on vaja teha kiireid ja ulatuslikke jõupingutusi CO2 heite vähendamiseks kõigis sektorites.

Vektorkujutisel on kujutatud energiapiktogrammid tuuleturbiinidega maja ümber, et päästa maailmaikoon.

Digitehnoloogia integreerimine energia- ja liikuvussüsteemidega on nende kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks väga oluline. Fraunhoferi rakendusliku infotehnoloogia soodustariifi instituudi hiljutises aruandes, mida toetas sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, uuritakse digitaristute ümberkujundavat potentsiaali, et edendada CO2 heite vähendamist energia ja liikuvuse vahelises seoses.

Vajadus sektoritevahelise integratsiooni järele

Selleks et saavutada ELi eesmärk saavutada 2050. aastaks nullnetoheide, on vaja märkimisväärseid investeeringuid, et ühendada energiasektor liikuvuse, tööstuse, ehituse ja põllumajandusega. Elektrifitseerimisel on oluline roll CO2-heite vähendamisel kõigis nendes sektorites. Iga-aastane taristuinvesteeringute puudujääk ELis, mis ulatub üle 406 miljardi euro, kujutab endast siiski märkimisväärset probleemi. Selle lõhe ületamine on oluline, et võimaldada rohepööret uuenduslike sektoriüleste kasutusjuhtumite kaudu, nagu elektrisõidukite kahesuunaline laadimine.

Digitaalse selgroo kontseptsioon

Digitaalne selgroog on kontseptsioon, mille eesmärk on kõrvaldada taristuinvesteeringute puudujäägid, võimendades kõrgtasemel digitehnoloogiat. Hõlbustades detsentraliseeritud luuretegevust eri sektorites, suurendab digitugi olemasolevate taristute tõhusust ja kestlikkust. See digitasand võimaldab taastuvate energiaallikate optimaalset kasutamist kõigis sektorites, vähendades vajadust ulatuslike füüsilise taristu investeeringute järele.

Digitaalsel selgrool keskendutakse digitaristute kommunikatsiooni ja standardimise parandamisele, eelkõige eri sektorite liidestes. Taastuvenergialahenduste ja energiapaindlikkuse meetmete ühtlustatud kasutuselevõtt kiirendab edusamme kestlikkuse eesmärkide saavutamisel, tagades samal ajal Euroopa pikaajalise majandusliku konkurentsivõime.

Generatiivse tehisintellekti roll digitaalses selgroos

Generatiivne tehisintellekt (Generative AI, Generative AI) on võimas vahend paljude energia ja liikuvusega seotud teemadega seotud ambitsioonikate probleemide lahendamiseks. Energiavaldkonnas on sellel potentsiaal optimeerida arukat võrku ja integreerida arukalt kujunemisjärgus taristuid, nagu taastuvad energiaallikad, arukad arvestid, elektrisõidukite laadimine ja arukad hooned.

  • Energiatootmise prognoosimine: GenAI suudab ennustada energiatootmist taastuvatest energiaallikatest, analüüsides tohutul hulgal andmeid, sealhulgas ajaloolist kasutust, ilmastikumustreid ja demograafiat. See võimaldab täpsemat ja usaldusväärsemat energiaprognoosi.
  • Elektrisõidukite laadimise koordineerimine: Koordineerides elektrisõidukite laadimisaegu, et vältida tippnõudluse perioode, saab GenAI aidata tasakaalustada võrgu koormust ja vältida ülekoormust.
  • Energiatõhusate tavade automatiseerimine: Arukates hoonetes võiks GenAI automatiseerida energiatõhusaid tavasid, nagu kütte, ventilatsiooni ja valgustuse reguleerimine vastavalt hõivatusele ja välistingimustele.

Muutmise põhielemendid

Fraunhoferi infotehnoloogia rakendusinstituudi (Fraunhofer Institute for Applied Information Technology FIT) aruandes tuuakse välja neli olulist elementi, mis võimendavad digitehnoloogiat, et rakendada sektoritevahelisi kasutusjuhtumeid, mis on olulised tööstuse rohe- ja digipöördeks:

  • Kahesuunalise laadimise võimaldamine digitaalse identiteedi haldamise abil: See hõlmab elektrisõidukitele digitaalsete identiteetide loomist, et võimaldada sujuvaid ja turvalisi kahesuunalisi laadimisteenuseid. Digitaalse identiteedi haldamine tagab kasutajakeskse autentimise, turvalise andmevahetuse ja laadimisteenuste reaalajas koordineerimise eri võrkude ja teenuseosutajate vahel.
  • Elektrisõidukite piiriülese kahesuunalise laadimistaristu loomine: Riiklike ja valdkondlike registrite ühendamine koostalitlusvõimeliste liideste kaudu hõlbustab sujuvat andmevahetust. Selline integreerimine on väga oluline, et võimaldada elektrisõidukite kasutajatele juurdepääsu kahesuunalistele laadimisteenustele kogu Euroopas, suurendades võrgu stabiilsust ja taastuvenergia kasutamist.
  • Kahesuunalise laadimise ühendamine arukate energiarakendustega: Nutikad energiarakendused annavad põhjaliku ülevaate energiatarbimisest, päikeseenergia tootmisest ja soojuspumba tööst. Need rakendused võimaldavad kasutajatel optimeerida oma energiakasutust, lülituda omatarbe ja võrguteenuste vahel ning osaleda kohalikus energiakaubanduses. Arukate energiarakenduste tõhus kasutamine võib vähendada energiakulusid kuni 20 % (vt Tennet, Plexigrid).
  • Valdkondadevaheliste ühenduste loomine digitaristu puudujääkide kõrvaldamiseks: Oluline on tugevdada valdkondadevahelist koostööd ja integreerida digitehnoloogiad energia ja liikuvuse vahelisse seosesse. See hõlmab tervikliku digitaristu väljatöötamist, mis toetab mitmesuguste sektoripõhiste tegevuste integreerimist, edendades CO2 heite vähendamist ja kestlikkust. Eelkõige on liit võtnud kohustuse suurendada 2030. aastaks oma taastuvenergia tootmisvõimsust 1200 GW-ni, mis on märkimisväärne hüpe võrreldes praeguse 511 GW ülesseatud võimsusega.

Viivitamatud meetmed ja poliitikasoovitused

Nende põhielementide vastuvõtmise kiirendamiseks on vaja võtta viivitamata meetmeid Euroopa tasandil. Taristuinvesteeringute suunamine algatustesse, mis toetavad sektoriülese digilüli arengut, on väga oluline. Poliitikakujundajad peaksid kindlaks määrama peamised tulemusnäitajad, et jälgida digitaristute kasutuselevõttu ning edendada avaliku ja erasektori asutuste vahelist tõhustatud koostööd. Jätkusuutlike tulemuste saavutamiseks vajalike digilahenduste täiustamiseks ja laiendamiseks on vaja jätkuvat teadus- ja arendustegevust. Digitaristusse tehtavate investeeringute prioriseerimine on oluline pikaajalise majandusliku jõukuse ja keskkonnakestlikkuse edendamiseks.

Järeldus

Digitaristute ja arendava tehisintellekti lõimimine energia- ja liikuvussektoriga on nurgakivi ELi strateegiale, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Digitaalne selgroog ja selle elemendid pakuvad praktilisi lahendusi kestliku, omavahel ühendatud ja konkurentsivõimelise Euroopa majanduse ülesehitamiseks. Tipptasemel digitehnoloogiat kasutades saab Euroopa kiirendada rohepööret, vähendada CO2 heidet ning toetada oma tööstust tõhusama ja vastupidavama energiasüsteemi kaudu.

Võtmesõnad:

#Decarbonisation #DigitalInfrastructure #Sustainability #EU #Energy #Mobility #GreenTransition #RenewableEnergy #Digitalisationofenergy #emobility #charging #internetofthings #IoT #GenAI #ArtificialIntelligence

Lingid:

Allalaadimiseks

Digital Infrastructures to Advance Deccarbonisation at the Nexus of Energy and Mobility
Laadi alla