Euroopa Komisjon korraldas 10. jaanuaril 2022 tegevjuhtide ümarlaua pooljuhtide teemal. Ürituse korraldasid Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiv asepresident Margrethe Vestager ja siseturu volinik Thierry Breton.
Viimase aasta jooksul on Euroopas esinenud kiipide tarnehäireid, mis on põhjustanud nappust mitmes majandussektoris, millel võivad olla tõsised ühiskondlikud tagajärjed.
Kui digiüleminek kiireneb, suureneb nõudlus pooljuhtide järele. Aastaks peaks ülemaailmne kiipide turg kahekordistuma. Kui meetmeid ei võeta, võib nappus jätkuda. Kuid see ei puuduta üksnes pakkumist ja nõudlust. Kõik kaasaegsed majandused võtavad meetmeid, et suurendada oma riigi pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimet.
Tegevjuhtide ümarlaud korraldati Euroopa kiibimääruse ettevalmistamiseks, mille president Ursula von der Leyen kuulutas välja oma 15. septembri 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Euroopa kiibimäärusega soovib Euroopa esitada ühtse Euroopa visiooni ja strateegia, luues raamistiku, et vältida riiklike toetuste võidujooksu, ühtse turu killustumist ning Euroopa ja selle varade kindlat paigutamist ülemaailmsele geopoliitilisele maastikule.
Euroopal on tugev turupositsioon konkreetsetes valdkondades, nagu elektrielektroonika, tööstusautomaatika ja seadmete tootmine, analoogkiipide tootmine ja vähese energiatarbega tehnoloogia, nagu FDSOI. Euroopas asuvad maailma juhtivad teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid.
Euroopal on siiski teatav krooniline haavatavus väärtusahelas, näiteks suur sõltuvus kiipide tootmisest, pakendamisest, katsetamisest ja montaažist Ida-Aasias või kiibidisainist USAs. Euroopa turuosa pooljuhtide valdkonnas on tunduvalt väiksem tema majanduslikust kaalust. Praegu puudub Euroopal suutlikkus projekteerida ja toota juhtivates sõlmpunktides.
Tegevjuhi ümarlaud tõi kokku Euroopa pooljuhiökosüsteemi laialdase esindatuse, kuhu kuulusid idufirmade ja väljakujunenud ettevõtete esindajad, projekteerimis- ja tootmisettevõtted ning juhtivad Euroopa uurimisinstituudid. Osalevad organisatsioonid olid:
- Alcyon-fotoonika (ES)
- ASML (NL)
- CEA-Leti (FR)
- Fraunhofer (DE)
- IMEC (BE)
- Infineon (DE)
- Kalray (FR)
- Melexis (BE)
- Põhjamaade pooljuht (NO)
- NXP (NL)
- Robert Bosch (DE)
- SOITEC (PRANTSUSMAA)
- STMikroelektroonika (FR/IT)
- Tachyum (SK)
Uuritud teemad hõlmasid pooljuhtide tarneahelate läbipaistvuse suurendamise võimalusi, olemasolevatesse ja uutesse pooljuhtide tootmisrajatistesse investeerimise võimalusi ning tehnoloogia- ja innovatsioonialase juhtpositsiooni edendamise vahendeid.
Osalejad nõustusid, et Euroopa kiibimääruse algatuse eesmärkide saavutamiseks on vaja ühismeetmeid. Rõhutati tihedaid seoseid pooljuhtide alase teadus- ja arendustegevuse, projekteerimise ja tootmise vahel. Pooljuhtide tööstus vajab eksperte ja kvalifitseeritud tööjõudu. Pooljuhtide tööstus peab oma klientide tööstusharusid paremini tundma ja vastupidi.
Ümarlaua muud põhisõnumid olid järgmised:
- Euroopa peab tuginema oma tugevatele külgedele, näiteks teadus- ja arendustegevusele ning seadmetele;
- selge toetus katseliinidele ja projekteerimistaristule
- kiireloomuline vajadus kiibifondi järele, et toetada idufirmasid, kasvufirmasid ja VKEsid;
- tungiv vajadus investeerimisraamistiku järele, mis aitaks suurendada Euroopa tootmisvõimsust nii arenenud kui ka arenenud tehnoloogiate puhul, et saavutada digikompassi 20 % eesmärk;
- vajadus võrdsete võimaluste ja jõulisema Euroopa järele geopoliitilisel areenil.