GettyImages © Nikola Ilic
See on osa ELi poliitilisest reageerimisest pooljuhitehnoloogia ülemaailmsetele probleemidele: kuna Euroopa sõltub suurel määral teiste piirkondade tarnijatest, on kiibimääruse eesmärk tagada ELi vastupanuvõime ja tehnoloogiline suveräänsus pooljuhitehnoloogiate ja -rakenduste valdkonnas. Kiibimääruse jõustumisest on möödunud veidi üle 1,5 aasta ja sellega on tehtud märkimisväärseid edusamme tagamaks, et Euroopa suudab rahuldada oma pooljuhtide vajadusi ning suurendada meie innovatsiooni- ja tootmissuutlikkust Euroopas.
I samba raames on Euroopa kiibialgatusele eraldatud juba üle 85 % selle eelarvest, ühendades tipptasemel teadusuuringud tööstuslike rakendustega. Kiipide ühisettevõte toetab viit katseliini kokku 3,7 miljardi euroga Euroopa ja riiklikest vahenditest. Kõik liikmesriigid ja Norra on loonud oma territooriumil pädevuskeskused või on sellele lähedal. Need keskused on keskse tähtsusega, et anda ettevõtjatele (eelkõige VKEdele ja idufirmadele) olulised ressursid pooljuhtlahenduste väljatöötamiseks, sealhulgas toetus, koolitus ja juurdepääs kiibimääruse alusel loodud suurtele taristurajatistele. Lisaks saavad VKEd ja idufirmad taotleda projekteerimisplatvormi kasutamist käesoleva aasta lõpuks. Lisaks valiti äsja välja kuus tipptasemel projekti osana ELi 200 miljoni euro suurusest investeeringust kvantkiipidesse. Need projektid kiirendavad läbimurdeid sellistes kvantrakendustes nagu andmetöötlus, kommunikatsioon ja seire. Kiibifondi raames pakuvad Euroopa Innovatsiooninõukogu ja valitud partnerid juba pooljuhtide valdkonna idufirmadele omakapitalitoetust.
II samba raames on kiibimäärusega juba hoogustatud rohkem kui 80 miljardi euro ulatuses investeeringuid kiipide tootmisvõimsusesse, aidates seeläbi suurendada ELi turuosa võrreldes konkurentidega. Komisjon on juba heaks kiitnud seitse esimest omataolistriigiabiotsust, mis hõlmavad juba rohkem kui 31,5 miljardi euro ulatuses avaliku ja erasektori investeeringuid. See lisandub sellele, et komisjon kiitis heaks üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti, mille eesmärk on toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ning mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia esimest tööstuslikku kasutuselevõttu kogu väärtusahelas, tehes avaliku ja erasektori investeeringuid kokku üle 21 miljardi euro. Otsuseid integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste staatuse kohta on oodata enne suve. Lisaks esimestele omalaadsetele projektidele ja üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele on veel väljatöötamisel või otsustamisel mitu lisaprojekti.
III samba raames on Euroopa pooljuhtide nõukoda aktiivselt suunanud edusamme, koordineerides riikide jõupingutusi ja jälgides tarneahela vastupanuvõimet. Liikmesriigid on juba esitanud teavet, et teha kindlaks peamised turuosalised (mida võetakse arvesse komisjoni käimasolevas sektori strateegilises kaardistamises), aga ka selleks, et hinnata Euroopa pooljuhtide tarneahelaga seotud majandusjulgeoleku elemente. Tarneahela seire on märkimisväärselt edenenud, analüüsides ELi positsiooni ülemaailmsel pooljuhtide maastikul. Kõik see aitab palju paremini mõista Euroopa tarneahelatega seotud riske ja võimalikke leevendusmeetmeid, mida võiks kaaluda tuvastatud riskide käsitlemiseks.