Skip to main content
Shaping Europe’s digital future
News article | Väljaanne

Asjade internet ja Edge Computing’i tulevik Euroopas

Asjade internet (IoT) on ühendatud digitaalseadmete võrgustik, mida mõnikord nimetatakse arukateks seadmeteks, ning sellega seotud teadusuuringud hõlmavad selliseid valdkondi nagu tehisintellekt, 5G, pilvandmetöötlus, plokiahel ning mikro- või nanosüsteemid. Viimasel ajal on muutunud seadmete suutlikkuse suurendamine, kiiremad sidevõrgud, sideprotokollide standardimine ning taskukohasemad andurid ja mikroelektroonikaseadmed, mis kiirendavad asjade interneti nähtuste täitmist.

© IoT Forum

Pärast kaheaastast vaheaega korraldatakse asjade interneti nädal 20.–23. juunil 2022 Dublinis. Koos teadusuuringutele keskenduva haruga, ülemaailmse asjade interneti tippkohtumisega (GIoTS), kogunes üle 380 kõneleja ja peaaegu 700 osalejat 49 riigist, osaledes kokku 115 konverentsil. Iirimaa Rohelise Partei riigiminister Ossian Smyth avas ürituse näituseruumi, kus mõned ELi rahastatud projektid, nagu VEDLIoT, said oma tööd tutvustada.

Asjade interneti ning selle käsutuses olevate seadmete ja rakenduste vältimatu tagajärg on suur hulk pidevalt muutuvaid andmeid, mis tekivad digiteerimise tulemusena. Andmete kogu potentsiaali saab ära kasutada andmevahetuse ühise raamistiku kaudu. Andmeruumide põhielemente toetatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu; Euroopa Komisjon investeerib Euroopa ühiste andmeruumide kasutuselevõttu sellistes sektorites nagu põllumajandus, energeetika, tervishoid, tootmine ja transport, et tagada, et meie majanduses ja ühiskonnas tehakse kättesaadavaks rohkem andmeid, hoides samal ajal andmeid loovaid ettevõtteid ja üksikisikuid kontrolli all.

Asjade interneti andmeid tuleb töödelda reaalajas, et teha sisulisi järeldusi ja teha kiireid otsuseid. Tänu manusandmetöötluse edusammudele, mikroprotsessorite võimsusele ja kergele tehisintellektile on servas võimalik rohkem andmetöötlust ja otsuste tegemist.

2022. aasta asjade interneti nädal oli esimene omataoline üritus seoses valdkonnaga „Pilvandmetöötlusest Edge’ini asjade internetini“, kus koguti kolmanda teemavaldkonna „Euroopa horisont“ esimese projektikonkursi sidusrühmi. 22. juunil oli avaistung pühendatud uuele rühmale, mis koosneb kuuest metaoperatiivsetest süsteemide teadus- ja innovatsioonitegevusest – ICOS, Fluidos, määratud elektriturukorraldaja, nebulous, Aeros ja NEPHELE – ning kolmest koordineerimis- ja toetusmeetmest – OpenContinuum, Unlock-CEI ja HiPEAC – pilvandmetöötluse valdkonnas, saades kokku 64 miljonit eurot ELi rahalisi vahendeid ja käivitades tegevuse 1. septembril (kusjuures Unlock-CEI ja HiPEAC käivitati vastavalt 1. juunil ja 1. detsembril). Istungil arutati ka uue veebiportaali eucloudedgeiot.eu käivitamist, mis toimib programmi „Euroopa horisont“ ökosüsteemi toetava platvormina ning edendab avatud konkursside ja laiaulatuslike katseprojektide võimalusi.

Kuna andmetöötlusvõimsus liigub servale lähemale, mõjutavad andmeid käsitlevad õigusaktid eeskirju kogu andmetöötluse järjepidevuse ulatuses. Komisjon on esitanud eduka andmepõhise majanduse õigusraamistiku, näiteks 2022. aasta märtsis nõukogule ja parlamendile esitatud andmemääruse, mille eesmärk on teha kättesaadavaks rohkem andmeid ning kehtestada andmete kasutamise ja neile juurdepääsu eeskirjad.

COVIDi-järgsel ajastul kiirendab asjade internet peamiste sektorite üleminekuteid ja aitab tööstusi, mis seisavad silmitsi Ukraina kriisi mõjuga seotud oluliste probleemidega. See hõlbustab uusi suundumusi, nagu energiavastupidavusvõime ja taastuvate energiaallikate lõimimine, üleminek elektromobiilsusele ja peamiste tööstussektorite digiteerimine. Selline terviklik strateegia pilvandmetöötluse järjepidevuse tagamiseks avab uusi viise innovatsiooni kasutamiseks kogu andmetöötluses.

Mitmed Euroopa algatused näitavad, kuidas geopoliitilistele probleemidele reageerimine võib olla võimalus kiirendada rohe- ja digipööret. Selleks peab tööstus ühendama jõud nii ELi tasandil kui ka rahvusvahelisel tasandil, et võtta omaks innovatsioon ning edendada ELi tööstusstruktuuri turvalisust, vastupanuvõimet ja CO2-neutraalsust. Asjade interneti ja servtöötluse arenev valdkond annab võimaluse korrata koostööd USA partneritega; asjade interneti nädala istungil, kus osalesid Ameerika kõnelejad, uuris EL uusi võimalusi alusuuringute alaseks koostööks komisjoni ja USA riikliku teadusfondi vahel, keskendudes hajusandmetöötluse ja singiluure uutele kontseptsioonidele.

Asjade interneti tehnoloogiate jõu rakendamine loob kahtlemata positiivseid tulemusi kõigis tegevusvaldkondades; see on tihedalt seotud digikümnendi ja tulevase digipoliitikaga, nagu andmemäärus ja andmehaldust käsitlev õigusakt, ning saab kasu Euroopa soovist tagada järgmise põlvkonna kiipide pakkumine kiibimääruse kaudu, kuna asjade internet kujutab endast märkimisväärset nõudlust.

 

Lugege ürituse aruannet.