Ürituse „Digitaalsete sihtasutuste säilitamine“ ülejäänud küsimused

 

Boris Domajnko (MSCSi rahvusvaheline andmebaaside arhiveerimise töörühm) vastus: Süsteem võimaldab kasutada andmebaase ja juurdepääsuõigusi ühe käsuga, mis on ajendatud tellimuse XML-konfiguratsioonifaili praegusest versioonist. Enne juurutamist saate hõlpsasti muuta selle faili põhiparameetreid, nagu praegune lõppkasutaja tellimuse ID, avaliku juurdepääsu seaded ja andmete redigeerimine. 

Aruanded koostatakse eelnevalt allaneelamisprotsessi ajal. Pythoni tööriist parsib SIARD-faile ja loob Exceli konfiguratsioonifaili. Seda Exceli faili redigeeritakse seejärel käsitsi, et lisada üksikasjalikud konfiguratsioonid, näiteks otsinguvormid ja sõnastikud. Sellest rafineeritud Exceli failist luuakse paketi konfiguratsioonifailid. Paketti saab ehitada ja kasutusele võtta. Seejärel täpsustame käsitsi aktiivses andmebaasis olevaid aruandeid, et tagada täpsus ja täielikkus. Tulemusi võrreldakse tootmisandmetega. Lõppkokkuvõttes lisatakse need aruanded paketi lõplikku versiooni. 

Tööriist toetab ka sarnast töövoogu, kasutades sisendallikana CSV-faile.

Lisateavet leiate GitHubi viki jaotisest. Mul on hea meel esitada üksikasjalikum selgitus, mis vastab teie konkreetsetele vajadustele – andke mulle lihtsalt teada! 

Seotud esitlusega Beyond Relational Databases: NoSQL-i või graafikute arhiveerimise väljakutsed 

Küsimus: Millist vormingut kasutate NoSQL-i andmebaasi arhiveerimiseks? Tähendab?

 

Sven Schlarbi (AIT, Austria) vastus: SIARD on spetsiaalselt loodud relatsiooniliste andmebaaside pikaajaliseks säilitamiseks, tuginedes täpselt määratletud struktuuridele, nagu tabelid, veerud ja võtmed. Seetõttu ei toeta see NoSQL-süsteemides kasutatavaid fundamentaalselt erinevaid andmemudeleid – näiteks dokumendipoode, võtmeväärtuste paare, veeruperekondi või graafikute andmebaase. 

Praegu ei ole NoSQL-andmebaaside puhul laialdaselt kasutusel SIARDiga samaväärset süsteemi. Siiski uuritakse ja kasutatakse praktikas mitmeid lähenemisviise. Need hõlmavad andmete eksportimist standardvormingutes, nagu JSON või XML, millega kaasnevad rikkalikud metaandmed konteksti ja semantika säilitamiseks. Graafikaandmebaaside puhul kasutatakse tavaliselt seeriavorminguid, nagu RDF või GraphML, eriti kui neid kombineeritakse ontoloogiatega struktuuri ja tähenduse jäädvustamiseks.

Mõnel juhul kasutavad asutused ka selliseid strateegiaid nagu konteinerdamine või emuleerimine, et säilitada mitte ainult andmeid, vaid ka kogu nende tõlgendamiseks vajalikku keskkonda. Nagu ma märkisin oma ettekandes eArchiving Initiative’i üritusel, on võimalus kasutada tehisintellekti ja suuri keelemudeleid, et aidata normaliseerida ja kirjeldada keerukaid NoSQL-andmestikke – see on minu arvates väga paljulubav suund, eriti kui juhinduda täpselt määratletud ontoloogiatest. 

Seega, kuigi SIARD ei ole NoSQLi suhtes vahetult kohaldatav, on olemas elujõulised ja arenevad meetodid nende süsteemide säilitamisprobleemide lahendamiseks.

EUDI (eIDA) elektroonilise arhiveerimise usaldusväärse teenuse seansi küsimused

Küsimus: Ma eeldaksin, et enamik digitaalse säilitamise seadmeid kogu Euroopas ja maailmas põhinevad viie müüja (Libnova, Artefactual, ExLibris, Arkivum ja Preservica) toodetel, kelle vahel on tuhandeid organisatsioone, kes neid kasutavad. Kui paljud neist müüjatest aitavad aktiivselt kaasa nende eeskirjade loomisele ja rakendamisele? Minu teada ei ole müüjad kuidagi seotud. Ilma nende aktiivse toetuseta on enamikul kasutajatel raskusi eeskirjade järgimisega.

 

Carlota Bustelo (Gabinerte Umbus, Hispaania) vastus: ELi määruseid arutavad ja kiidavad heaks nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament. Rakendusaktid koostab Euroopa Komisjoni vastav üksus olemasolevate standardite alusel. Sellega seoses loodi CENi tehniline komitee 468 (digitaalse teabe säilitamine), mis on avaldanud CENi standardi TS 18170 "Funktsionaalsed nõuded elektroonilise arhiveerimise teenustele". CENi tehnilistes komiteedes osalevad riiklikud standardiorganisatsioonid, kes võivad nimetada tehniliseks tööks eksperte. Brexitist hoolimata on Briti standardid endiselt CENi osa. Igal riiklikul standardiorganisatsioonil on oma osalemiseeskirjad. Nimetatud lahenduste pakkujatest ei ole nimetatud eksperte, kuid teised osalevad aktiivselt Prantsusmaalt, Belgiast, Itaaliast ja Hispaaniast.  

Selguse huvides tuleb märkida, et eeskirjade järgimist ei nõuta mitte kasutajatelt, vaid teenuseosutajatelt. Määruse eesmärk on ühtlustada turgu, andes kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate staatuse (loetletud siin). Sõltuvalt nende vajadustest ja eesmärkidest saavad kasutajad valida teenuseid, mis on usaldusväärsed ja loetletud, või neid, mis ei ole. 

Küsimus: Kas on vajalik, et institutsionaalne ja pärandiarhiivi teenistus oleks kvalifitseeritud allkirjastatud dokumentide säilitamiseks ja säilitamiseks ning et seda käsitataks kvalifitseeritud usaldusteenusena (ilma et järelevalveasutus oleks seda auditeerinud)?

 

Marta Gaia Castellani (Tinexta Infocert, Itaalia) vastus: Määruses on täpselt öeldud: „Riiklike arhiivide ja mäluasutuste kui avalikes huvides dokumendipärandi säilitamisega tegelevate organisatsioonide tegevust reguleeritakse tavaliselt siseriikliku õigusega ning nad ei pruugi osutada usaldusteenuseid käesoleva määruse tähenduses. Kui sellised asutused selliseid usaldusteenuseid ei osuta, ei piira käesolev määrus nende toimimist.“

Kvalifitseeritud usaldusväärseks teenuseks olemine ei ole institutsiooniliste ja kultuuripärandi arhiiviteenuste puhul kohustuslik. Kui institutsionaalne ja pärandiarhiivi teenus soovib mingil põhjusel turul tegutseda kvalifitseeritud usaldusteenusena, ei nõua see teistsugust protsessi.  

Rühmitatud küsimused e-allkirjade ja elektroonilise arhiveerimise teenuste vahelise seose kohta

• Kas e-allkirja on vaja dokumentide tervikluse tagamiseks e-arhiveerimisel, nagu see on Itaalias.
• Kõik allkirjastamissüsteemid vajavad sõltumatu valideerimise tagamiseks teatavaid arhiiviväliseid usalduskomponente. Oluline on, et vältimatute rikkumistega tegelemiseks on vaja tühistamismehhanismi. Kuidas tagatakse nende säilimine arhiiviajakavas?   
• Pikaajalised allkirjastamissüsteemid (nt sõjaline/lennundus) peavad dokumente perioodiliselt uuesti allkirjastama, et võimaldada standardite/julgeoleku muutumist. Mis on praegu turvaline, seda tulevikus ei ole – kas arhiivid on selleks ette valmistatud? 
• Mis vahe on standardis ETSI TS 119 511 kirjeldatud eArchivingul ja säilitamisel koos salvestamisega, mis on vajalik eelmise eIDASe säilitamisteenuse jaoks? Kas ISO 14641 standardis juba kirjeldatud allkirjastatud ja digitaalselt märgistatud faili räside aruanne võib olla tõend säilitamise kohta? Kas uus CEN/TS 18170:2025 kujutab endast Euroopa ühist e-arhiveerimise tehnilist standardit? 
• Kas EATSi peamine eesmärk on lisada olemasolevatele digitaalse säilitamise standarditele e-allkirju või luua täiesti uus standard? Nagu öeldud, on neid juba üle 20.

Carlota Bustelo (Gabinete Umbus, Hispaania) vastab: Elektrooniline arhiveerimisteenus on sõltumatu teistest sama määruse kohastest e-allkirjadega seotud teenustest, sealhulgas e-allkirjade säilitamise teenustest. Teenusepakkujad saavad turul oma klientidele erinevaid teenuseid kombineerida. Elektroonilise arhiveerimise teenused võivad hõlmata elektrooniliselt allkirjastatud dokumente ja andmeid ning muid dokumente ja andmeid, millel puudub elektrooniline allkiri.   

Elektrooniline arhiveerimisteenus „kasutab menetlusi ja tehnoloogiaid, millega on võimalik tagada elektrooniliste andmete ja elektrooniliste dokumentide vastupidavus ja loetavus pärast tehnoloogilise kehtivusaja lõppu ja vähemalt kogu õigusliku või lepingulise säilitamisperioodi jooksul, säilitades samal ajal nende tervikluse ja päritolu õigsuse“. CEN/TS 18170:2025, sisaldab näiteid selle kohta, kuidas seda teha.  

Küsimus: Kvalifitseeritud e-arhiveerimise süsteemiga ühes riigis on meil sama tõenduslik väärtus kogu Euroopa kogukonnas? Nagu praegu juhtub elektrooniliste allkirjadega, mille on välja andnud sertifitseerimisasutus (nt Itaalia), mille kehtivust tunnustatakse kogu Euroopas.  

 

Carlota Bustelo (Gabinete Umbus, Hispaania) ja Marta Gaia Castellani (Tinexta Infocert, Itaalia) vastus: Just see on määruse peamine eesmärk. Küsimus: Kas ei ole vaja ühtlustada ka riikliku tasandi õigusakte ELi õigusaktidega? Mõned õiguslikud aspektid, nagu dematerialiseerimine, ei ole teatavates ELi riikides lubatud. Kuidas saab siis nendes riikides täita mõningaid ELi tasandil kehtestatud nõudeid?

 

Marta Gaia Castellani (Tinexta Infocert, Itaalia) vastus: Võttes arvesse, et määrus mõjutab üksnes turul pakutavaid teenuseid, on ka märgitud, et „kuivõrd elektroonilise arhiveerimise teenused ei ole käesoleva määrusega ühtlustatud, peaks liikmesriikidel olema võimalik kooskõlas liidu õigusega säilitada või kehtestada nende teenustega seotud siseriiklikke sätteid, näiteks erisätteid organisatsiooni integreeritud teenuste kohta, mida kasutatakse üksnes selle organisatsiooni sisearhiivides. Käesolevat määrust „tuleks kohaldada elektrooniliste andmete ja elektrooniliste dokumentide suhtes, mis on loodud elektroonilisel kujul, samuti skaneeritud ja digiteeritud paberdokumentide suhtes“.