Next-Generation Internet of Things
Praegu toimub 80 % andmete töötlemisest ja analüüsimisest andmekeskustes ja tsentraliseeritud andmetöötlusrajatistes ning 20 % arukates ühendatud objektides. Järgmise viie aasta jooksul toimub 75 % või rohkem andmetöötlusest ja analüüsist võrgu servas. Selle paradigmamuutuse raames peab Euroopa kasutama ära detsentraliseerimise suundumust uue asjade interneti ja servandmetöötluse suutlikkuse kaudu ning kasutama ära oma kogukondade eksperditeadmisi füüsilises, tööstuslikus ja digitaalses maailmas, et tuua mõlema maailma parimad võimalused Euroopa asjade interneti ja servandmetöötluse taristu poole.
Servtöötlus muudab seda, kuidas me oma keskkonda tajume, hindame ja kontrollime. See mõjutab pilvandmetöötlust, tehisintellekti, energia koondamist, täppispõllumajandust, tootmist, andmekeskusi, elektromobiilsust ja autonoomseid sõidukeid, tuues kaasa innovatsioonilaine, mis parandab oluliselt meie elu.
Projekti elutsükli lõpu tähistamiseks avaldati 2022. aasta jaanuaris NGIoT projekti valge raamat asjadeinterneti teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu prioriteetide kohta ELis, esitades oma järeldused valdkonna ekspertidele soovitustena. Tegevuskavas, milles esitatakse laiapõhjaline ülevaade asjade interneti asjakohastest teadusuuringutest ja innovatsioonist, koondatakse sidusrühmade kaasamise, küsitluste ja õhtluste erinevaid tulemusi, näiteks asjade interneti ja väärisandmetöötluse strateegia järgmise põlvkonna foorum ning seminar digitaalse autonoomia kohta andmetöötluse järjepidevuses.
Joonis 1. Teadusuuringute ja innovatsiooni mõõtmed järgmise põlvkonna asjade interneti tegevuskavas.
NGIoT tegevuskavas tuuakse esile uue põlvkonna asjade interneti ja servatehnoloogiad ning võimalikud kasutusjuhtumid. Võib-olla on kõige suurem võimalus asjade interneti nutiseadmete ruumis, kus näiteks miljardeid intelligentseid, tehisintellektil põhinevaid andureid ja aktuaatorid koguvad, töötlevad ja analüüsivad andmeid reaalajas, individuaalselt või svivina. ELi tegevuskavas esitatud asjade interneti teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu prioriteedid on esitatud projekti lõplikes soovitustes ning neid saab otsida NGIoT portaalist.
Järgmised sammud ja järelmeetmed toimuvad eelseisval asjade interneti nädalal, mis toimub 20.–23. juunil 2022 Dublinis.
Laadige alla NGIoT aruanne siin.
Taust
Võttes arvesse tehnoloogia arengu ja innovatsiooni kiirust IKT sektoris (nt mikroelektroonika, töötlemisvõimsus, ühenduvus), on sellel tegevuskaval erinevad teadusuuringute ja innovatsiooni juured, mis ei pruugi praegu olla üldse teostatavad, kuid integratsioon sillutab teed uutele rakendustele ja teenustele. Sellel paradigmal on tohutu majanduslik potentsiaal kohaliku hajutatud andmetöötlustaristu võimendamise kaudu ning see hõlbustab uute teenuste ja ärimudelite loomist, pöörates erilist tähelepanu VKEde ja idufirmade rollile.
Kaug- või seadmeservasüsteemid on rakendusi ümbritsevates vertikaalsetes sektorites palju rohkem juurdunud kui tänapäeva üldisemad pilvandmetöötluse ärimudelid; see on valdkond, kus 75 % Euroopa pilvandmetöötluse turust domineerivad ELi-välised osalejad. Selles innovatsioonilaines on avatud lähtekoodil keskne roll ning servtöötlus on juba alustanud oma tegevust avatud ökosüsteemina. Seda toetatakse programmi „Euroopa horisont“ 4. teemavaldkonnast „Sihtkoht 3: Pilvandmetöötlusest Edge’ini ja asjade internetini, et toetada tööstuskoostööd avatud platvormide ja standardite kaudu, saavutades Euroopa juhtpositsiooni kogu serva ökosüsteemis.