Digiteenuste õigusaktiga on ELi kasutajatel rohkem mõjuvõimu internetis, veebiplatvormidel on suurem vastutus ja veebikeskkond on läbipaistvam.
See vahend, mis on esimene omataoline maailmas, andis kasutajatele õiguse vaidlustada platvormide sisu modereerimise otsuseid, mis mõjutavad, peatavad, kustutavad või keelavad nende sisu või kontod. Alates selle kohaldamisest on 30 % 165 miljonist sisu modereerimise otsusest, mille kasutajad platvormide sisemehhanismide kaudu edasi kaebasid, tühistatud.
Nimelt tegid platvormid 2025. aasta esimesel poolel 99 % sisu modereerimise otsustest oma tingimuste täitmise tagamiseks, selle asemel et eemaldada sisu, millest on ELi või liikmesriigi õiguse kohaselt teatatud kui ebaseaduslikust sisust.
2025. aasta esimesel poolel vaatasid kohtuvälised vaidluste lahendamise organid läbi üle 1800 vaidluse, mis olid seotud sisuga Facebookis, Instagramis ja TikTokis ELis, tühistades platvormide otsused 52 % lõpetatud juhtumite puhul – sisu ja kontode taastamine kiiremini ja odavamalt kui kohtusse pöördumine.
Digiteenuste õigusakt on toonud kaasa ka konkreetseid muudatusi kasutajate ohutuses ja heaolus. Tänu sellele õigusaktile on alaealistele suunatud reklaamid veebiplatvormidel ELis alates 2024. aastast keelatud. Digiteenuste õigusaktiga kohustatakse internetipõhiseid kauplemiskohti võitlema ka ebaseaduslike kaupade leviku vastu, parandama kauplejate jälgitavust ja teavitama kiiresti kliente, kes ostsid oma turult mis tahes ebaseaduslikku toodet, pakkudes õiguskaitsevõimalusi.
Selle õigusakti lisaväärtus on see, et teadlastel ja kodanikuühiskonnal on enneolematu juurdepääs teabele platvormide protsesside ja sisu modereerimise tavade kohta ELis. Lisaks võivad nad panna platvormid oma otsuste eest vastutama.
Lisateave digiteenuste määruse mõju kohta digiplatvormidele.