Digitaalühiskond ja digitehnoloogia toovad endaga kaasa uusi viise õppimiseks, meelelahutuseks, töötamiseks, uurimiseks ja ambitsioonide täitmiseks. Samuti toovad need kaasa uusi vabadusi ja õigusi ning annavad ELi kodanikele võimaluse jõuda väljapoole füüsilisi kogukondi, geograafilisi asukohti ja sotsiaalseid positsioone.
Digiüleminekuga on siiski veel palju probleeme. Digimaailm peaks põhinema euroopalikel väärtustel, kus kedagi ei jäeta kõrvale, igaühel on vabadus, kaitse ja õiglus. Euroopa digikümnendis on igaühel oskused igapäevase tehnoloogia kasutamiseks. Isegi väikeettevõtted kasutavad tehnoloogiat, et teha paremaid äriotsuseid, suhelda oma klientidega või parandada osa oma äritegevusest. Ühenduvus jõuab inimesteni, kes elavad külades, mägedes ja äärealadel, nii et igaüks saab kasutada veebipõhiseid võimalusi ja osaleda digiühiskonna eelistes. Peamised avalikud teenused ja haldusmenetlused on kodanike ja ettevõtjate mugavuse huvides veebis.
Digikümnend on kõikehõlmav raamistik, millest juhindutakse kõigis digitaalvaldkonnaga seotud meetmetes. Digikümnendi eesmärk on tagada inimestele tehnoloogia ja innovatsiooni kõigi aspektide toimimine.
Digikümnendi raamistik hõlmab digikümnendi poliitikaprogrammi, digikümnendi sihte, eesmärke, mitut riiki hõlmavaid projekte ning digikümnendi õigusi ja põhimõtteid:
- Digikümnendi eesmärgid on mõõdetavad eesmärgid kõigis neljas valdkonnas: ühenduvus, digioskused, digiäri ja digitaalsed avalikud teenused.
- Liikmesriikide meetmetes juhindutakse digikümnendi eesmärkidest. Komisjon teavitab iga-aastases aruandes liikmesriikide meetmetest.
- Digikümnendi poliitikaprogramm võimaldab ELil ja liikmesriikidel teha koostööd digikümnendi eesmärkide ja eesmärkide saavutamiseks. Selles on sätestatud mehhanism 2030. aastaks tehtavate edusammude jälgimiseks. Komisjon avaldab igal aastal aruande, et teha kokkuvõte tehtud edusammudest.
- Mitut riiki hõlmavad projektid võimaldavad liikmesriikidel ühendada investeeringuid ja käivitada suuremahulisi piiriüleseid projekte.
- Digikümnendi õigused ja põhimõtted kajastavad ELi väärtusi, mida tuleb digimaailmas austada.
Sihid ja eesmärgid
Digikümnendi poliitikaprogrammis seatakse järgmiseks kümnendiks digieesmärgid selgete ja konkreetsete eesmärkidena. Peamised eesmärgid võib kokku võtta 4 punktis:
- digioskustega elanikkond ja kõrgelt kvalifitseeritud digispetsialistid;
- turvalised ja kestlikud digitaristud;
- ettevõtete digiüleminek;
- avalike teenuste digitaliseerimine.
Lisaks eesmärkidele tagavad digikümnendi eesmärgid, et digiüleminek Euroopas toob kasu kõigile inimestele. Eesmärgid võib kokku võtta järgmiselt:
- Turvaline ja turvaline digitaalne maailm
- Igaüks saab osaleda digitaalsetes võimalustes/kedagi ei jäeta kõrvale
- Väikeettevõtetel ja ettevõtetel on juurdepääs andmetele
- Idufirmadel ja VKEdel on juurdepääs digitaaltehnoloogiale
- Uuenduslikud infrastruktuurid lähenevad koostööle
- VKEd saavad digitaalmaailmas konkureerida õiglastel tingimustel
- Avalikud teenused on veebis kergesti kättesaadavad
- Teadusuuringud keskenduvad säästvate, energia- ja ressursitõhusate uuenduste mõju arendamisele ja mõõtmisele.
- Kõik organisatsioonid saavad tagada küberturvalisuse
Digikümnendi suunas liikumisel esitavad liikmesriigid komisjonile aruande kavandatud meetmete kohta, mis toetavad kindlaksmääratud eesmärke.
Komisjoni meetmed ja poliitika digitaalvaldkonnas juba juhinduvad nendest eesmärkidest ja põhimõtetest. Kuna meil on üha rohkem uuendusi, tagab digikümnendi raamistik, et Euroopa digiülemineku visioon on selge ja seda toetavad laialdaselt kõik tulevased meetmed kogu Euroopas.
Poliitikaprogramm: edusammude mõõtmine
Digikümnendi poliitikaprogrammiga 2030 luuakse järelevalve- ja koostöömehhanism, et saavutada Euroopa digiülemineku ühised eesmärgid ja sihid.
Esimesesammuna poliitikaprogrammi raames on komisjon nüüd määratlenud peamised tulemusnäitajad rakendusaktis. Peamised tulemusnäitajad põhinevad olemasoleval DESI-uuringul, millega mõõdetakse igal aastal digiülemineku olukorda Euroopas. Seejärel avaldas komisjon koostöös liikmesriikidega ELi tasandi trajektoorid, et hinnata, kas iga eesmärgi puhul täheldatud edusammud on 2030. aasta väärtuste saavutamiseks piisavad. Komisjon avaldab igal aastal digikümnendi olukorra aruande, milles ta mõõdab ja hindab edusamme ELi tasandi trajektooride ja digikümnendi lõppeesmärkide suunas ning soovitab vajaduse korral täiendavaid meetmeid ja jõupingutusi. Esimene digikümnendi aruanne avaldati 2023. aastal.
Iga liikmesriik määrab kindlaks oma riiklikud trajektoorid, mis on vajalikud ELi ühiste trajektooride ja eesmärkide saavutamiseks. Riiklikud trajektoorid määratakse kindlaks esimestes riiklikes tegevuskavades, mille liikmesriigid esitavad komisjonile 2023. aasta sügisel. Liikmesriigid vaatavad oma riiklikud tegevuskavad iga kahe aasta järel läbi ja vaatavad need läbi, et saada teavet kavandatud tegevustest, meetmetest ja investeeringutest, mida nad teevad eesmärkide ja sihtide saavutamiseks.
Mitut riiki hõlmavad projektid
Mitut riiki hõlmavad projektid on suuremahulised projektid, mis võivad aidata kaasa digikümnendi eesmärkide saavutamisele. Need võimaldavad liikmesriikidel kokku tulla ja koondada ressursse, et suurendada digitaalset suutlikkust, mida nad ise ei suudaks arendada.
Komisjon on koostanud mitut riiki hõlmavate projektide valdkondade esialgse loetelu ja võib vajaduse korral loetelu ajakohastada, tuginedes iga-aastasele edusammude järelevalvele.
Mitut riiki hõlmavad projektid peaksid koondama investeeringuid ELi rahastamisvahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust, ning liikmesriikidest. Vajaduse korral võivad projektidesse investeerida ka muud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud üksused.
Komisjon aitab liikmesriikidel teha kindlaks, luua ja rakendada mitut riiki hõlmavaid projekte. Mitut riiki hõlmava projekti loomiseks, kus puudub muu õiguslik vahend, nähakse poliitikaprogrammis ette uus õiguslik struktuur – Euroopa digitaalse taristu konsortsium (EDIC), mis võimaldab kiiret ja paindlikku rakendamist.
Esimene aruanne liidu edusammude kohta mitut riiki hõlmavate projektide rakendamisel.
Digitaalsed õigused ja põhimõtted
Digitaalõigusi ja -põhimõtteid käsitlevale deklaratsioonile kirjutasid kõrgeimal tasandil alla Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu. Deklaratsioon hõlmab digiülemineku peamisi õigusi ja põhimõtteid. See koosneb kuuest peatükist:
- seada inimesed ja nende õigused digiülemineku keskmesse;
- solidaarsuse ja kaasatuse toetamine;
- internetis valikuvabaduse tagamine;
- digitaalses avalikus ruumis osalemise edendamine;
- suurendada üksikisikute turvalisust, turvalisust ja mõjuvõimu;
- digitaalse tuleviku jätkusuutlikkuse edendamine
Viimased uudised
Seotud sisu
Mine süvitsi
Euroopa digitaalse taristu konsortsium (EDIC) on õigusraamistik, mis aitab liikmesriikidel luua ja rakendada mitut riiki hõlmavaid projekte.
DigitalEU saadikud toovad kokku digi- ja tehnoloogiateemade valdkonnas tegutsevad ajakirjanikud, toimetajad ja mõjutajad.
Deklaratsioon Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete kohta edendab digipööret, mida kujundavad Euroopa väärtused.
1.–2. juunil toimunud digikümnendi juhtimine oli kahepäevane veebiüritus, mis keskendus Euroopa digiüleminekule 2030. aastaks.
Aastatel 2014–2022 võttis digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) kokku näitajad Euroopa digitaalse tulemuslikkuse kohta ja jälgis ELi riikide edusamme.