Osalejate arvamusi koguti 27. jaanuaril 2021 toimunud veebipõhisel osalusseminaril, mis korraldati lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi läbivaatamiseks ette nähtud konsultatsioonide raames. Sidusrühmadelt seminaril kogutud kommentaare ning avaliku konsultatsiooni ja muude konsultatsioonide käigus saadud tagasisidet võetakse arvesse komisjoni hinnangus, mõjuhinnangus ja uues seadusandlikus ettepanekus. Käesolev aruanne ei kajasta komisjoni seisukohta selles küsimuses ega välista BCRD läbivaatamise lõpptulemust.
Veebipõhisel osalusseminaril osales tasakaalustatult (42 % turu sidusrühmi ja 53 % avaliku sektori asutusi) ligikaudu 180 esindajat 23 liikmesriigist ja mitmesugused sidusrühmad alates elektroonilise side operaatoritest, muudest võrguoperaatoritest, füüsilistest taristuettevõtjatest ja nende vastavatest ühendustest, avaliku sektori asutustest (riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud), kellele on usaldatud BCRDs sätestatud ülesanded, ja ekspertidest.
Seminari avas sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi ühenduvuse direktoraadi direktori Rita Wezenbeeki põhisõnavõtt, kes tutvustas kaksiküleminekut – rohe- ja digimajandusele – kui tohutut võimalust Euroopale ja Euroopa Komisjoni üht peamist prioriteeti. Lisaks on COVID-19 pandeemia rõhutanud elektroonilise side võrkude olulist rolli kodanike elus ja ettevõtete strateegiates. Sellega seoses tuletas pr Wezenbeek meelde, et aastatel 2021–2027 eraldab EL 1,8 triljonit eurot, et toetada COVID-19 pandeemia kriisist taastumist ja ELi pikaajalisi prioriteete eri poliitikavaldkondades. Lisaks mitmesugustest ELi programmidest toetatavatele digieesmärkidele tuleks igas riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas eraldada digipöördeks vähemalt 20 %.
Pr Wezenbeek tuletas meelde, et BCRD läbivaatamise peamised eesmärgid, mis on kavandatud 2022. aasta esimeseks kvartaliks, on järgmised: võimaldada ülisuure läbilaskevõimega võrkude, sealhulgas kiudoptiliste ja 5G-võrkude kiiremat ja tõhusamat kasutuselevõttu; tagada eeskirjade kooskõla Euroopa elektroonilise side seadustikuga, mida liikmesriigid peavad kohaldama alates eelmise aasta lõpust, ning uurida võimalikke stiimuleid üleminekuks säästvamatele võrkudele. Sellega seoses jätkaks komisjon jõupingutusi eravõrkudesse investeerimise stimuleerimiseks aruka ja tulevase reguleerimise abil, et edendada täiustatud elektroonilise side võrkude tõhusamat kasutuselevõttu. Lõpetuseks kutsus ta kõiki osalejaid üles aktiivselt osalema aruteludes ja kujundama koos käesoleva direktiivi läbivaatamist.
Kokkuvõte osalejatelt kogutud peamistest seisukohtadest
- Ühenduvustaristul on Euroopa majanduse taastamisel oluline roll. Samuti toetab see tulevaste uuenduslike teenuste arendamist, saavutades majanduse suurema digitaliseerimise ning kaotades digilõhe, mis on endiselt kriitilise tähtsusega küsimus. EL peaks jätkama oma ambitsioonide täitmist, kuna kõikjal Euroopas on ootusi, et kiudoptiline kaetus on laialt levinud.
- Euroopa elektroonilise side seadustik ning selle õigeaegne ülevõtmine ja rakendamine on võrgu kasutuselevõtuks üliolulised. Samuti on oluline selgitada seost läbivaadatud õigusaktiga, eelkõige seoses sümmeetriliste/asümmeetriliste kohustustega ja mõlemas õigusaktis kasutatavate mõistetega.
- BCRD on võrgu kasutuselevõtul väga oluline. Osa direktiivis esitatud kasulikest eeskirjadest ei ole täielikult ära kasutatud, osaliselt paljude sätete vabatahtliku iseloomu tõttu. Mõned osalejad juhtisid tähelepanu direktiivi killustatud rakendamisele ja jõustamisega seotud raskustele, mis võivad viia turu killustumiseni kogu ELis.
- Võrgu kasutuselevõtul on endiselt kesksel kohal järgmised küsimused: lihtsustada koormavaid haldusmenetlusi (lubade andmine, menetlus, ajastus, eeskirjad), teha kättesaadavaks teave nii kavandatud ehitustööde kui ka olemasoleva füüsilise taristu kohta, laiendada juurdepääsu avaliku sektori asutuste füüsilisele taristule, ületada raskused sünergia loomisel eri kommunaalvõrkudega, parandada planeerimist ja koordineerimist, tugevdada ühtse teabepunkti rolli.
- Keskne roll on nii ühtsel teabepunktil kui ka vaidluste lahendamise asutustel. Ühtse rakenduskava rolli võiks suurendada (nt loataotluste ühtse kontaktpunkti, suurema koordineerimise ja läbipaistvuse, juurdepääsu- ja kulupõhimõtete, juhtimise, standardiseeritud ja digitaalsete menetluste kasutamise kaudu). Parandada võiks teavet vaidluste lahendamise protsessi tulemuste ning nii struktuuriliste kontaktpunktide kui ka vaidluste lahendamise üksuste vahelise koostöö kohta.
- Turg ja õiguslikud olukorrad on ELis väga erinevad, kuigi probleemid näivad olevat samad. Teatavates valdkondades võib olla kasulik kasutada potentsiaalselt leebemaid lähenemisviise ja ühenduvusmeetmete kogum on positiivne vahend. Kuigi mõnes valdkonnas võib väga kaugeleulatuv ühtlustamine ELi tasandil olla probleem, võiks olukorda parandada, et kõrvaldada igas liikmesriigis erinevad eeskirjad, tingimused ja protsessid (nt kehtestades kiiremad ja tõhusamad loamenetlused tsentraliseeritud süsteemi ja/või ühtlustatud eeskirjade alusel, suunised kulude jaotamise ja muude hinnakujunduse aspektide kohta jne). Seoses võimaliku õigusliku vahendiga nõudsid mõned osalejad määrust, samas kui teised eelistasid direktiivi.
- Säästvamate elektroonilise side võrkude puhul võib selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata võrkude jagamine või ühine kasutuselevõtt. Üleminek vaskkaablivõrkudelt kiudoptilistele võrkudele, mis viib vase väljalülitamiseni, võib mängida olulist rolli sektori keskkonnajalajälje vähendamisel. BCRD läbivaatamisel tuleks arvesse võtta ka võrkude keskkonnamõju.
- Kaaluda võiks juurdepääsu hõlbustamist riigi omandis olevatele varadele võrguelementide paigaldamiseks väljaspool väikeelementide kontseptsiooni, samuti mõningaid järjepidevaid lähenemisviise kasutatavatele kasutuselevõtumeetoditele, näiteks mikrovõrdlemist.
- On vaja kiiret koostööd ja koordineerimist asjaomaste pädevate asutuste vahel, sealhulgas kohalikul tasandil. Sellega seoses saaksid eelkõige kohalikud omavalitsused suuremat toetust (nt IT-vahendid, koolitus- ja teabematerjalid jne).
Uued tegurid võrgu kasutuselevõtuks – osalejate seisukohad
Uued vajadused elektroonilise side turul seoses VHCN-võrkude kasutuselevõtuga hõlmavad killustunud võrkude kasutuselevõtu lubade maastiku ühtlustamist ja paremat jõustamist. Väga oluline oleks koostöö kohalike ametiasutuste ja operaatorite vahel ning planeerimismehhanismide koordineerimine, kuna loamenetlused on mõnikord aeglustanud võrgu kasutuselevõttu.
Mõned osalejad nõudsid ka valguskaabelühenduse (FTTH) ja 5G-võrkude ühist kavandamist tänu nendevahelisele koostoimele, juhtides tähelepanu kvalifitseeritud tööjõu puudusele ja mõnede kohalike omavalitsuste vastumeelsusele mikromõõtmistehnikate suhtes, mis võiksid oluliselt vähendada kasutuselevõtu kulusid. Seoses kohalike kogukondade jaoks VHCNi kasutuselevõtust tuleneva sotsiaal-majandusliku kasuga rõhutasid mõned osalejad, kui oluline on toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, edendades eksperditeadmisi, samuti anda kohalikele omavalitsustele suuniseid ja teha kättesaadavaks avaliku sektori vahendid.
Seoses kaksiküleminekuga rohelisele ja digitaalsele majandusele leppisid osalejad kokku, kui olulised on võimalikud meetmed võrgu kasutuselevõtu ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, ning kutsusid üles kasutama tasakaalustatud lähenemisviisi. Põhielemendid, mis võivad viia nii passiivsete kui ka aktiivsete elementide keskkonnajalajälje vähenemiseni, hõlmavad olemasolevate taristute jagamist, ehitustööde koordineerimist, parema juurdepääsu võimaldamist avalikele varadele ja kommunaalteenustele ning maa-aluste võrkude kasutamist.
Püsivad probleemid ja pakutud lahendused – osalejate seisukohad
Osalejad kutsusid üles selgitama BCRD kohaldamisala, eelkõige selleks, et võtta arvesse VHCNi kontseptsiooni, vaadata läbi füüsilise taristu määratlus, hõlmata avaliku sektori asutuste omandis või hallatavad varad, selgitada füüsilisele taristule juurdepääsuga seotud kohustusi ning mõistet „õiglased ja mõistlikud tingimused“ seoses füüsilisele taristule juurdepääsu ja selle hinnakujundusega ning tagada kooskõla Euroopa elektroonilise side seadustiku sätetega.
Osalejad leppisid kokku, et haldusasutuste tegevust on vaja paremini koordineerida, ning tunnustasid ühenduvusmeetmete kogumit kui väga kasulikku vahendit, mis parimate tavade kogumise ja haldusasutuste vahelise teabevahetuse soodustamise kaudu võimaldab liikmesriikidel üksteiselt õppida ja rakendada meetmeid, et ületada mõned peamised praegused takistused.
Osalejad leidsid, et õiguskindlus ja juhtimine on olulised küsimused, ning mõned neist kutsusid üles koostama riiklikke suuniseid vaidluste lahendamise kohta (nt seoses hinnakujundusmehhanismide ja tähtaegadega) ning ajakohastatud õigusraamistikku, eelkõige seoses riigiabi eeskirjade, haldusmenetluste ja karistustega nendele hoonete haldajatele, kes põhjendamatult keelduvad operaatoritele juurdepääsu andmisest.
Mõned osalejad tunnistasid, et BCRD sätteid ehitustööde koordineerimise kohta ei ole laialdaselt kasutatud, ning juhtisid tähelepanu vajadusele ühtlustatud eeskirjade järele, eelkõige elektromagnetväljade tasandil ja loamenetlustes. Mõned osalejad väitsid, et võrgule juurdepääsu koordineerimise puudumine on aeglustanud kasutuselevõttu ja suurendanud selle kulusid. Nad kutsusid üles koordineerima trasside rajamise õiguste andmist nii võrgu kasutuselevõtuks kui ka antennide paigaldamiseks, eelkõige 5G ja kiudoptika kasutuselevõtuks. Mõned osalejad juhtisid tähelepanu ka teiste võrgusektorite erinevatele tehnikatele ja õigusnormidele, mis muudavad valdkondadevahelise koordineerimise keeruliseks.
Mõned osalejad rõhutasid, et juurdepääs avalikule taristule võib aidata vähendada kasutuselevõtukulusid, ning kutsusid üles parandama juurdepääsu avalikele vahenditele ja taristule.
Läbipaistvuse ja strateegilise rakenduskava osas nõustus enamik osalejaid, et kasulik oleks ühtne platvorm, mis võimaldaks paremat juurdepääsu teabele olemasoleva füüsilise taristu ja kavandatud ehitustööde kohta ning tagaks suurema koordineeriva rolli. Olemasolevate kohaliku tasandi platvormide integreerimine ühtsesse riikliku tasandi platvormi oleks kasulik eelkõige kohalikele omavalitsustele, kellel ei ole vajalikke eksperditeadmisi või ressursse. Osalejad tuletasid meelde, et ka erasektor peaks parandama oma läbipaistvuskohustuste täitmist, et täpselt kaardistada füüsiline taristu.
Loamenetlused – osalejate seisukohad
Turu sidusrühmad rõhutasid lubade suurt arvu ja taotluste ettevalmistamiseks kuluvat aega, kuna liikmesriikides ja nende vahel kehtivad erinevad eeskirjad. Osalejad nõustusid, et nii mobiil- kui ka püsivõrgu kasutuselevõtuks on vaja tungivalt ühtlustamist ja ühtlustatud haldusmenetlusi. Täpsemalt nõudsid mõned osalejad lihtsamaid loamenetlusi, eelkõige väiksemate ehitiste puhul või raamlepingute kaudu. Eriti tülikatena nimetati erilubasid, mis käsitlevad kultuuri- või keskkonnapärandit. Mõned osalejad rõhutasid vaikimisi heakskiitmise kasulikkust, et edendada võrgu kasutuselevõttu, ning kutsusid üles laiendama selle kasutust lisaks kergendamismenetlustele või isegi lubade väljastamisele teatavat liiki kasutuselevõtu puhul.
Paljud osalejad kutsusid üles looma tsentraliseeritud lubade andmise süsteemi (nt ühtsetel digitaalsetel menetlustel põhinev ühtne kontaktpunkt), mis peaks andma läbipaistval viisil teavet loataotluste staatuse kohta, ning paremat haldusalast koordineerimist, eelkõige mitut piirkonda hõlmavate suurte võrkude kasutuselevõtu puhul. Selle lahenduse eesmärk on eelkõige toetada neid kohalikke omavalitsusi, kellel puuduvad ressursid või oskusteave.
Mitmed osalejad kutsusid üles laiendama loamenetlusi väljapoole väikese levialaga traadita juurdepääsupunkte, nagu on sätestatud Euroopa elektroonilise side seadustiku artiklis 57. Lisaks toetasid osalejad loa andmise tingimuste ühtlustamist trasside rajamise õiguste andmisega, sealhulgas seoses kohaldatavate tasude ja tasudega. Osalejad toetasid ka kulupõhiste loa- ja paigaldustasude ning trasside rajamise õiguste ideed ning mõned neist nõudsid tasuta juurdepääsu katusele või teatavat liiki lihtsatele seadmetele/töödele, nagu teatavad mobiilsideantennid või mikrokaevetööd.