Kõrgtasemel andmetöötlus

Praegusel ajal teab enamik inimesi, mis on gigabait – tegu on andmetalletusühikuga, millesse saab salvestada 20 heliplaadi muusika või 542 korda „Sõda ja rahu“.

Aga kas on teada ka see, mis on gigaflops? See on pisut keerukam. Gigaflopsides mõõdetakse arvuti jõudlust. FLOPS (või flops) tähistab ujukomatehete arvu sekundis ja gigaflops on umbkaudu miljard ujukomatehet sekundis. Keskmine sülearvuti võib toimida režiimil, mis jääb 250 gigaflopsi ja 400 gigaflopsi vahele ning millest on küllalt, et surfata internetis, jooksutada kontoritarkvara, mängida mänge ja jooksutada pilditöötlustarkvara.

Aga sülearvutid ei ole maailma kõige võimsamad arvutid. See au kuulub masinatele, mis tegelevad kõrgjõudlusega andmetöötlusega. Kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide jõudlust ei mõõdeta mitte gigaflopsides, vaid petaflopsides, mis on miljon miljardit tehet sekundis. Peagi hakatakse seda mõõtma eksaflopsides – need arvutid teevad miljard miljardit tehet sekundis, mis on sama palju nagu kõigi ELi mobiiltelefonide andmetöötlusvõimsus kokku. Üks tänase kõrgjõudlusega andmetöötluse näide on ELi kaasrahastatud superarvuti LUMI Soomes, mille tippvõimsus on 550 petaflopsi. See on sama palju nagu 1,5 miljoni sülearvuti võimsus kokku. Kui need sülearvutid üksteise otsa laduda, saaksime enam kui 23 kilomeetri kõrguse torni.

Kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemid ja nende töö on juba praegu meie elus keskse tähtsusega. Need täidavad keerukaid ülesandeid, mille jaoks on vaja analüüsida suurt hulka andmeid, ja võimaldavad luua mudeleid, et keerukaid probleeme uurida ja paremini mõista: näiteks kasutatakse neid ravimimolekulide simulatsiooniks, maapiirkondade ja linnade planeerimiseks ning uute materjalide, autode ja lennukite projekteerimiseks.

Lähitulevikus võetakse kasutusele uued kõrgjõudlusega andmetöötlusel põhinevad põnevad ELi projektid, et luua Maa digiteisik, mis võimaldab paremaid keskkonna- ja kliimaprobleemide simulatsioone ja prognoose ning aitab otsustajatel mõju paremini plaanida ja sellega toime tulla. Samuti on kavas luua inimese digiteisik, mis võimaldab teoorias täpselt iga üksiku inimese vajadustele vastavat ravi.

EL kavatseb rahastada projekte, milles on ühendatud kvantmehaanika ja eespool kirjeldatud kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidega tehtavad arvutused. See võimaldab veelgi keerukamaid simulatsioone sellistes valdkondades nagu ravimite väljatöötamine, turvaline ja krüpteeritud side ning ülitäpsed kellad.

Kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemid on muljetavaldavad, aga keerukad ja kallid. Mitte ükski Euroopa riik ei saa kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide vallas üksi tegutseda ja loota, et ta on nende loomisel üleilmselt konkurentsivõimeline. Sel põhjusel asutas EL Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte. See organ koondab ressursse, mis pärinevad EList, osalisriikidest ja erasektori partneritelt, et kindlustada Euroopa positsioon kõrgjõudlusega andmetöötluse juhtiva jõuna ning teha nimetatud vahend kättesaadavaks Euroopa teadlastele, tööstusele ja väikeettevõtetele.

EL kavatseb 2033. aastaks investeerida kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidesse täiendavad 8 miljardit eurot. Selleks et aidata ELil jõuda kvantarvutuse ja -tehnoloogia üleilmsele liidripositsioonile, aitab ta rahastada projekte, mis toovad kokku kvanttehnoloogiaga tegelevad teadus- ja tööstusringkonnad.

Kaks andmetöötluse ja muude valdkondade jaoks olulist tehnoloogiavaldkonda on fotoonika ja elektroonika.

Fotoonika ja elektroonika panevad tööle inimeste telefonid, võimaldavad kiiret internetiühendust ja turvalist transporti ning pakuvad lahendusi tervishoiu, energeetika ja kliimamuutuste vallas.

EL on välja töötanud strateegia, tagamaks, et Euroopa on fotoonika ja elektroonika projekteerimises ja tootmises esirinnas. Euroopa liidripositsioon peamise progressi võimaldava tehnoloogia vallas toob majandusele digikümnendi jooksul tohutut kasu, hoogustades muu hulgas tootlikkust, majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Ennekõike töötab komisjon selle nimel, et arendada koos Euroopa tehnoloogiaplatvormiga Fotoonika21 välja ühtne lähenemisviis fotoonikale. Nimetatud valdkonna, teadusringkondade ja poliitika koostöös suudab Euroopa kiirendada innovatsiooni, hoogustada tootmist ja saada fotoonikaliidriks.

Sedamööda, kuidas suureneb peamise progressi võimaldava tehnoloogia keerukus, on tööstusel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ehk VKEdel üha raskem täielikult ära kasutada sellega kaasnevat innovatsioonipotentsiaali. Et sellest potentsiaalist kasu saada, vajavad tööstus ja VKEd juurdepääsu nimetatud tehnoloogiale ning toetust novaatorlike lahenduste väljatöötamiseks ja katsetamiseks enne nende turule laskmist.

Uus tööstusstrateegia kasutab programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ saadavat toetust ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, et toetada tööstust ja VKEsid peamise progressi võimaldava tehnoloogia kasutamisel.