Avatud andmed

ELis on avalik sektor üks andmemahukamaid andmehulki, mida ta loob, kogub ja maksab. Näited hõlmavad ilmaandmeid, geograafilist teavet, statistikat, riiklikult rahastatud uurimisprojektide andmeid ja digiteeritud raamatukoguraamatuid. „Avatud“ avalikud andmed tähendavad avaliku sektori teavet, mis on kättesaadav ja taaskasutatav, eelistatavalt piiranguteta.

Võimaldades avaliku sektori andmete taaskasutamist muudel eesmärkidel, sealhulgas ärilistel eesmärkidel, võib:

• edendada majanduskasvu ja innovatsiooni uute toodete ja teenuste arendamise kaudu;
• aidata lahendada ühiskondlikke probleeme uuenduslike lahenduste abil, näiteks tervishoius ja transpordis;
• tõhustada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ja suurendada haldusasutuste tõhusust;
• saada oluliseks vahendiks selliste uute tehnoloogiate arendamisel nagu tehisintellekt, mis nõuab suure hulga kvaliteetsete andmete töötlemist;
• edendada kodanike osalemist poliitilises ja ühiskondlikus elus ning suurendada valitsuse läbipaistvust.

Kehtiv avaandmeid ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitlev direktiiv, mida tuntakseka avaandmete direktiivi nime all, jõustus 16. juulil 2019, asendades 2003. aasta avaliku sektori teabe direktiivi. See tugineb siseturu kahele peamisele tegevussuunale: läbipaistvus ja aus konkurents.

ELi liikmesriigid pidid avaandmete direktiivi üle võtma 16. juuliks 2021. Liikmesriikide teatatud riiklikud ülevõtmismeetmed on kättesaadavad siin.

Nende eeskirjade kohaselt:

• Avaliku sektori andmed, mis on kättesaadavad riigi teabevabadust käsitlevate õigusaktide alusel, on põhimõtteliselt taaskasutamiseks kättesaadavad. Avaliku sektori asutused ei tohiks nõuda oma andmete taaskasutamise eest rohkem kui piirkulu, välja arvatud väga piiratud juhtudel. See võimaldab rohkematel VKEdel ja idufirmadel siseneda uutele turgudele, arendades andmepõhiseid tooteid ja teenuseid.
• Erilist tähelepanu pööratakse väärtuslikele andmekogumitele, mille taaskasutamine toobühiskonnale ja majanduselemärkimisväärset kasu. Need andmekogumid peavad olema tasuta kättesaadavad masinloetavas vormingus ning rakendusliideste ja hulgilaengu kaudu. Direktiivi lisas sätestatudtemaatilise kohaldamisala piires jaELi riikide esindajatest koosneva komiteeabiga võttis komisjon vastu konkreetsete väärtuslike andmekogumite loetelu.
• Rohkem reaalajas kättesaadavaid andmeid, mis on kättesaadavad rakendusliideste kaudu, võimaldavad ettevõtetel, eriti idufirmadel, luua uuenduslikke tooteid ja teenuseid, nagu liikuvusrakendused.
• Transpordi- ja kommunaalteenuste sektori riigi osalusega äriühingud loovad üldhuviteenuste osutamisel väärtuslikke andmeid. Selliste andmete kättesaadavaks tegemisel peavad nad järgima läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja ainuõiguse põhimõtteid ning kasutama sobivaid andmevorminguid ja levitamismeetodeid. Nad võivad siiski kehtestada mõistlikud tasud andmete koostamise ja taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemise kulude katmiseks.
• Mõned avaliku sektori asutused sõlmivad eraettevõtetega keerukaid andmelepinguid, mis võivad viia avaliku sektori teabe blokeerimiseni mõne erasektori partneri poolt. Direktiiv sisaldab kaitsemeetmeid läbipaistvuse suurendamiseks ja selliste lepingute piiramiseks.
• Direktiiv hõlmab ka riiklikult rahastatavaid teadusandmeid: ELi riigid peavad selliste andmete jaoks välja töötama avatud juurdepääsu põhimõtted, tagades ühtlustatud eeskirjad nende taaskasutamiseks, kui need tehakse kättesaadavaks hoidlate kaudu.

Komisjon on eeskujuks oma andmete taaskasutamise kindla õigusraamistikuga, mida täiendab ELi rahastatud ametlik Euroopa andmete portaal. Portaalis on kättesaadavadELi liikmesriikide ning ELi institutsioonide ja asutuste andmekogud, avatud andmete taaskasutamise koolitusmaterjalid ning teadusuuringute ja edulugude andmebaas.

Tausta

2003. aastal lõi Euroopa Komisjonavaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise õigusraamistiku , mis vaadati hiljem läbi direktiiviga 2013/37/EL. 2003. aasta direktiivi läbivaatamise mõjuhinnangut toetavas uuringusprognoositakse avaliku sektori valduses oleva teabe otsest majanduslikku koguväärtust 52 miljardilt eurolt 2018. aastal (EL 27 ja Ühendkuningriik) 194 miljardi euroni 2030. aastal.

2013. aasta direktiivis keskendutakse teabe taaskasutamise majanduslikele aspektidele, samas kui küsimust, milline teave tuleks avalikustada, käsitletakse peamiselt liikmesriikide tasandil teabevabadust käsitlevates õigusaktides.

Komisjon vaatas avaliku sektori teabe direktiivi läbi, tuginedes avalikule konsultatsioonile, avaliku teabe direktiivi põhjalikule hindamisele ja mõjuhinnangule. Praegune avatud andmeid ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitlevdirektiiv, mis võeti vastu ja avaldati 20. juunil 2019, on selle protsessi tulemus.

Peamised muudatused võrreldes avaliku sektori teabe direktiiviga keskendusid järgmisele:

• vähendada turule sisenemise tõkkeid, eelkõige VKEde jaoks, piirates erandeid, mis võimaldavad avaliku sektori asutustel nõuda oma andmete taaskasutamise eest rohkem kui piiratud levitamiskulud;
• andmete kättesaadavusesuurendamine, lisades direktiivi kohaldamisalasse uut liiki avalikud ja riiklikult rahastatavad andmed. See hõlmab kommunaal- ja transpordisektori riigi osalusega äriühingute valduses olevaid andmeid ning riiklikult rahastatavaid teadusandmeid;
• minimeerides ohtu, et eelistatakse suuri ettevõtteid ja piiratakse võimalikke andmete taaskasutajaid, nõudes avaliku ja erasektori andmete läbipaistvat korda;
• ärivõimaluste suurendamine, edendades dünaamilist andmete levitamist rakendusliideste kaudu.