Uus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisvahend
Juurdepääs rahastamisele on kultuuri- ja loomesektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks keerulisem kui tavapäraste VKEde jaoks. See on osaliselt tingitud nende varade immateriaalsest olemusest, mõnede turgude niši olemusest ja sektori eripärade teadmatusest rahastajate poolt.
Nende probleemide lahendamiseks on Euroopa Komisjon määranud üle 250 miljoni euro, et tagada laenud loomesektorite ettevõtetele. Kultuuri- ja loomesektori tagatisfond (CCS GF) tagab kuni 2 miljardi euro ulatuses uusi laene tuhandetele kultuuri- ja loomevaldkonna VKEdele.
Praegu on 11 riigis sõlmitud kokku 15 tehingut ja need 15 tehingut peaksid looma kultuuri- ja loomesektori ettevõtetele 1,3 miljardi euro suuruse laenurahastamise. Euroopa Investeerimisfondi raames on praegu käimas mitu uut tehingut.
2019. aasta lõpus tehti laenuraha 424,4 miljoni euro ulatuses kättesaadavaks 1547 kultuuri- ja loomesektori VKE-le ja 2013 projektile, kuna mõned ettevõtted saavad rohkem kui ühe laenu. Selle rahastamisega toetati projekte kogusummas üle 1,08 miljardi euro.
Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise GF ja COVID-19
Kultuuri- ja loomesektori tagatisfondi tähtsust COVID-19 kriisile reageerimise vahendina on poliitilisel tasandil laialdaselt tunnustatud.
Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimisfond valmistavad ette süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tagatisfondi lepingu kohandusi, et võimaldada suuremat paindlikkust laenude tagasimaksmisel, anda finantsasutustele suurem tagatis ja jätkata laenuportfelli loomist.
Kuidas CCS GF toimib?
Kultuuri- ja loomesektori tagatisfondi kaudu on komisjon võtnud kohustuse katta osaliselt finantsvahendajate võimalik kahjum kultuuri- ja loomesektori projektidele antavate laenude portfelli tasandil. Seda tehes loodab komisjon julgustada rahastajate kaasamist sektorisse.
Kultuuri- ja loomesektori tagatisfond on üles ehitatud piiratud portfellitagatisena, mis katab kuni 70 % iga üksiku laenu kahjumist ja kuni 25 % finantsvahendaja kogu kultuuri- ja loomesektori laenude portfellist.
ELi tagatis antakse valitud finantsvahendajatele tasuta ja see võib olla kahes vormis:
- otsene finantstagatis pankadele, võlafondidele ja muudele finantsvahendajatele, kes annavad laene, kapitalirente või võlakirju kultuuri- ja loomesektori VKEdele;
- rahaline edasigarantii garantidele, kes annavad pankadele ja muudele finantsvahendajatele tagatisi seoses laenude ja/või kapitalirendiga kultuuri- ja loomesektori VKEdele.
Lisaks olemasolevale tagatisele võivad süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tagatisfondi raames tegutsevad finantsvahendajad kasutada tasuta suutlikkuse suurendamise teenuseid, mille eesmärk on vähendada eksperditeadmiste puudumist süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rahastamisel. Neid teenuseid osutatakse tehnilise abi ja teadmiste või võrgustike loomise teenustena, mida osutab Euroopa Investeerimisfondi lepingu sõlminud suutlikkuse suurendamise pakkuja. Nende teenuste eesmärk on koolitada finantsvahendajaid, et suurendada nende arusaamist kultuuri- ja loomesektori eripärast.
Kuidas saavad kultuuri- ja loomesektori ettevõtted kasu?
Tagatisrahastu võimaldab ettevõtjatel laenudele hõlpsamini ligi pääseda, kuna finantsvahendajad on rohkem valmis laiendama süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide rahastamist ning on paremini koolitatud mõistma ja käsitlema nende eripärasid.
Kultuuri- ja loomesektori VKEd ja väikesed avaliku sektori ettevõtted, mis on asutatud ja tegutsevad mis tahes ELi liikmesriigis, Islandil või Norras, võivad saada ELi toetust.
Lisateave nõuete ja kohaldamise kohta.
Kus on rahalised vahendid olemas?
Mis on finantsvahendajate jaoks?
Rahastu pakub võimalust luua mitmekesiseid ja riskide maandamisega seotud laenuportfelle finantsvahendajatele, kes soovivad osaleda kultuuri- ja loomesektori algatustes. Lisaks on finantsvahendajatel võimalus end oma turgudel nimetada kultuuri- ja loomesektori finantsvahendajaks.
Finantsvahendajad võivad pakkuda välja erinevaid finantstooteid, näiteks investeeringuid materiaalsesse või immateriaalsesse varasse, ettevõtte üleminekut või käibekapitali.
Euroopa Investeerimisfondil on kogu teave finantsvahendajatele, sealhulgas kõlblikkuskriteeriumid ja juhised taotluse esitamise kohta.
Tõendavad dokumendid:
- Kultuuri- ja loomesektori turuanalüüs (.pdf)
- riigikaardid (.pdf)
- kultuuri- ja loomesektori VKEdele mõeldud e-raamat (.pdf)
- riskihindamise juhend (.pdf)
Kust ma rohkem teada saan?
Sellel lehel avaldatakse lisateavet kavaga liitunud riikide ja valitud finantsvahendajate kohta. Lisateavet leiate programmist „Loov Euroopa“ ja ELi rahastamisvõimaluste portaalist.
Lisateavet sõlmitud garantiilepingute kohta leiate aadressilt:
- Hispaania (jaanuar, 2017): CERSA
- Rumeenia (märts, 2017): Kaalude internetipank
- Prantsusmaa (mai, juuli, 2017): Bpifrance; IFCIC
- Belgia (detsember 2017): PMV ja ST’ART SA
- Tšehhi Vabariik (detsember 2017): Komerční banka
- Itaalia (märts, 2018): Cassa Depositi e Prestiti S.p.A
- Poola (jaanuar, 2019): Pank Gospodarstwa Krajowego
- Taani (november, 2018): Vaekstfonden
- Portugal (november, 2018): Caixa Geral de Depósitos S.A.
- Rootsi (september 2019): Marginalen Bank
- Eesti, Soome, Läti ja Leedu (märts 2020): Finora Capital
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Cultural heritage is evolving rapidly thanks to digital technologies. The momentum is now to preserve our cultural heritage and bring it to this digital decade.
Vaata lisaks
Europeana platvorm on Euroopa digitaalne kultuurikollektsioon vastutustundliku, juurdepääsetava, jätkusuutliku ja uuendusliku turismi jaoks.
Digitaalne kultuuripärand ja Europeana eksperdirühm on foorum koostööks digiteerimise, internetipõhiste kultuurimaterjalide ja säilitamise valdkonnas.