Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

Meedia mitmekesisuse jälgimine digitaalajastul

Meedia mitmekesisuse seire on teaduslik vahend, mille eesmärk on teha kindlaks võimalikud ohud meedia mitmekesisusele.

    Suurendusklaas silmaga rohelisel taustal

Meedia mitmekesisuse seiret on kohandatud ja ajakohastatud, et võtta arvesse seda, kuidas digitaalne areng mõjutab meedia mitmekesisust kogu Euroopas. Meedia mitmekesisuse seire on peamine teabeallikas meediavabaduse seisukohast tulevases õigusriigi aastaaruandes, mis on kavas avaldada 2020. aasta septembris.

Meedia mitmekesisuse monitor

Meedia mitmekesisuse seires hinnatakse meediapluralismiga seotud riske, tuginedes 25 põhinäitajale neljas eri valdkonnas:

  1. põhiline kaitse
  2. turu mitmekesisus
  3. poliitiline sõltumatus
  4. sotsiaalne kaasatus.

Näitajad käsitlevad õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalpoliitilisi küsimusi. Seire teostaja hõlmab avalik-õiguslikke teenuseid, kommertsmeediat ja ühiskondlikku meediat,

Meedia mitmekesisuse seire on diagnostikavahend, mille eesmärk on anda laialdane arusaam meedia mitmekesisusega seotud ohtudest liikmesriigis. Hindamine viiakse läbi sõltumatul ja läbipaistval viisil, konsulteerides iga riigi meediaekspertidega.

Meedia mitmekesisuse seires tunnistatakse, et erinevaid poliitikaid ja regulatiivseid lähenemisviise võib kohaldada eri meedialiikide suhtes, olgu need siis ringhäälingu-, trüki- või digitaalmeedia. Pärast selle ajakohastamist 2018. aastal vaadeldakse ka digiplatvormide mõju. 

Meedia mitmekesisuse jälgimine digitaalajastul – MPM2021

2019. aastal eraldas Euroopa Parlament 1 000 000 EUR suuruse eelarve, mis on ette nähtud MPM2020 täiustamiseks ja selle jätkuva rakendamise tagamiseks.  Euroopa Komisjon andis toetuse Euroopa Ülikooli Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskusele (CMPF). Uus toetus algas 1. märtsil 2020.

Meedia mitmekesisuse jälgimine digitaalajastul – MPM2020

Euroopa Parlament eraldas 2018. aastal 750 000 EUR suuruse eelarve. Selle eelarve eesmärk oli kohandada meedia mitmekesisuse seiret digitaalse keskkonnaga ja tagada selle rakendamine.  Selleks andis Euroopa Komisjon toetust Euroopa Ülikooli Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskusele (CMPF).

2019. aastal viis CMPF läbi uuringu näitajate kohta, mida on vaja teabe mitmekesisusega seotud riskide hindamiseks digitaalajastul. Hiljem rakendas komisjon seda MPM2020 kõigis ELi liikmesriikides ja kahes kandidaatriigis, hõlmates aastaid 2018 ja 2019. Juurdepääs MPM2020 tulemustele.

Taust

Originaalne uuring

Meedia mitmekesisuse seire pärineb 2009. aasta esialgsest uuringust, mille viis läbi kolm akadeemilist instituuti: ICRI, Katholieke Universiteit LeuvenCMCs (Kesk-Euroopa Ülikool) ja MMTC (Jönköping International Business School) – koostöös Ernst & Young Belgium. Uuringus töötati välja seirevahend, mille abil hinnata ELi liikmesriikide meediapluralismiga seotud riske, tuginedes stabiilsele näitajate kogumile.

MPM lihtsustamine ja katsetamine – 1. etapp

  • 2013. aastal eraldas Euroopa Parlament MPMi lihtsustamiseks ja katseliseks rakendamiseks 500 000 eurot;
  • Seejärel andis Euroopa Komisjon katseprojekti rakendamiseks toetust Euroopa Ülikooli Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskusele;
  • Meetme esimene aasta jagati kaheks: üks keskendus lihtsustamisele ja teine üheksa liikmesriigi (Belgia, Bulgaaria, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Itaalia ja Ühendkuningriik) testimisele;
  • CMPF valis need 9 riiki järgmiselt:
    • meedia ja poliitiliste süsteemide tüpoloogia;
    • geograafilised kriteeriumid;
    • meediaturu suurus (sealhulgas rahvaarv ja territoorium);
    • olemasolevad poliitilised hinnangud meediavabaduse ja -pluralismi taseme kohta.
  • Esimese etapi lõpparuanne avaldati 2015. aasta jaanuaris.

MPM lihtsustamine ja katsetamine – 2. etapp

  • 2014. aastal eraldas Euroopa Parlament testimise jätkamiseks lisaks eelmisele eelarvele veel 500 000 eurot.
  • Projekti teises etapis, alates 2014. aasta novembrist, hindas CMPF näitajate elujõulisust ja asjakohasust. Ta katsetas neid 19 ELi riigis, mida esimeses katseetapis ei käsitletud (Austria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi).
  • Tulemused on kättesaadavad.

MPM – 3. etapp

2016. aastal anti 500 000 eurot toetust, et jätkata meedia mitmekesisusega seotud riskide hindamist. See anti välja ettevalmistava meetme raames, mida toetas Euroopa Parlament. 

Selles kolmandas etapis, mida teostas ka CMPF, hindasid projekti teadlased riske kõigis ELi liikmesriikides ja kahes kandidaatriigis: Türkiye ja Montenegro. Selle vooru tulemused on kättesaadavad.

MPM – 4. etapp

Euroopa Ülikooli Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus (CMPF) rakendas 2017. aastal meedia mitmekesisuse seiret kõigis ELi liikmesriikides, samuti Serbias ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigis (praegu Põhja-Makedoonia).

Selleks on Euroopa Parlamendi toetatavaks ettevalmistavaks tegevuseks eraldatud 350 000 EUR suurune eelarve. 2017. aasta hindamise tulemused avaldati 2018. aastal.

Viimased uudised

PRESS RELEASE |
Komisjon toetab 8 uudistemeedia projekti 12 miljoni euroga

Komisjon on teatanud ajakirjanduspartnerluste kolmanda projektikonkursi tulemustest, kusjuures kaheksa uudisteorganisatsioonide konsortsiumi saavad kokku peaaegu 12 miljonit eurot, et toetada uudistemeedia sektori vastupanuvõimet.

Seotud sisu

Üldpilt

Meediavabadus ja pluralism

Euroopa Liit toetab meediavabadust ja pluralismi kui kaasaegse demokraatia tugisambaid ning vaba ja avatud arutelu võimaldajaid.

Mine süvitsi

Sotsiaalmeedia innovatsioon ja poliitika

Selleks et kujundada tulevane sotsiaalmeedia ja -võrgustikud turvaliseks, avatud, loominguliseks ja usaldusväärseks keskkonnaks, on vaja tugevaid seoseid innovatsiooni ja poliitika vahel.

Vaata lisaks

Multimeediameetmed

ELi multimeediameetmete eesmärk on tugevdada uudiseid ELi asjade kohta Euroopa perspektiivist.

Meediapädevus

Meediapädevus ei ole kunagi olnud nii oluline kui praegu. See võimaldab igas vanuses kodanikel navigeerida kaasaegses uudistekeskkonnas ja teha teadlikke otsuseid.