Skip to main content
Shaping Europe’s digital future
Event report | Väljaanne

Kokkuvõttev aruanne – seminar võrgu kasutuselevõtu institutsiooniliste aspektide kohta

Käesolevas aruandes võetakse kokku osalejate mitteametlikud seisukohad võrgu kasutuselevõtuga seotud institutsiooniliste aspektide kohta. Nende seisukohti koguti 22. veebruaril 2021 toimunud veebipõhisel osalusseminaril, mis korraldati lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi läbivaatamiseks ette nähtud konsultatsioonide raames.

Seminaril institutsioonilistelt sidusrühmadelt saadud märkusi ning avaliku konsultatsiooni ja muude konsultatsioonide käigus saadud tagasisidet võetakse arvesse komisjoni hinnangus, mõjuhinnangus ja uues seadusandlikus ettepanekus. Käesolev aruanne ei kajasta komisjoni seisukohta selles küsimuses ega välista BCRD läbivaatamise lõpptulemust.

Veebiseminaril osales rohkem kui 100 pädevate avaliku sektori asutuste esindajat 23 liikmesriigist, Norrast, Albaaniast ja Serbiast eri tasanditel (riiklik, piirkondlik, kohalik), sealhulgas need, kellele on usaldatud BCRDs sätestatud ülesanded.

Seminari avas sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi peadirektor Roberto Viola, kes rõhutas, et COVID-19 pandeemia on taas näidanud, et täiustatud lairibaühendus on põhiteenus, ning kutsus kõiki haldustasandeid üles tegema koostööd, et tagada ühenduvustaristu õigeaegne kasutuselevõtt kõigi Euroopa kodanike ja ettevõtjate jaoks. Hr Viola tunnistas haldusasutuste olulist rolli elektroonilise side võrkude kasutuselevõtul ning kutsus kõiki pädevaid asutusi eelkõige üles lihtsustama haldusmenetlusi, tagama eri haldustasandite vahelise koordineerimise, kiirendama vaidluste lahendamist ja hõlbustama juurdepääsu avalikele vahenditele.

Hr Viola rõhutas, et ühendatus on ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse juhtalgatus. Ta tuletas meelde, et liikmesriigid töötavad praegu välja taaste- ja vastupidavuskavasid, ning rõhutas, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad tegema koostööd, et need kavad ellu viia ja kiiresti ellu viia. Sellega seoses kutsus Viola liikmesriike üles jätkama koostööd, et teha kindlaks parimad tavad, mis toetavad võrkude tõhusat kasutuselevõttu, ning leppima märtsi lõpuks kokku ühenduvusmeetmete paketis.

Hr Viola rõhutas, et BCRD läbivaatamine on osa ELi ühistest jõupingutustest digitaalse ühenduvuse parandamiseks, kuna uut õigusakti on vaja selleks, et hõlbustada ja stimuleerida täiustatud ja kestlike elektroonilise side võrkude kasutuselevõttu, vähendades ühtlustatud meetmete abil kasutuselevõtukulusid. Lõpetuseks kutsus ta kõiki osalejaid üles aktiivselt osalema seminari aruteludes, mis oleks üldiselt seotud BCRD läbivaatamisega, ning tegema koostööd tagamaks, et uus vahend tooks kaasa lihtsustamise ja koormuse vähendamise ning et seda rakendataks tõhusalt kohapeal.

Kokkuvõte osalejatelt kogutud peamistest seisukohtadest

1. COVID-19 pandeemia kriis on näidanud, et meie ühiskond sõltub üha enam täiustatud elektroonilise side võrkudest, millel on keskne roll kõigi kodanike ja ettevõtjate jaoks.

2. Kohalikel omavalitsustel on väga oluline roll elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu kiirendamisel ning nad peaksid tõhustama koordineerimist nii nende vahel kui ka teiste pädevate ametiasutustega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid kasu suuremast toetusest (nt IT-vahendid, koolitus- ja teabematerjalid, teadmised vaidluste lahendamisest jne).

3. Läbivaadatud BCRD on elektroonilise side võrkude kasutuselevõtuks otsustava tähtsusega. Osalejad leiavad, et mõned direktiivis esitatud eeskirjad on kasulikud, kuid neid ei ole täielikult ära kasutatud, osaliselt seetõttu, et paljud sätted on vabatahtlikud. Säästvamate elektroonilise side võrkude puhul võiks selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata võrkude jagamine ja ühiskasutus.

4. Ühtsete teabepunktide rolli tuleb suurendada (nt geograafiliste võrdlusandmete ja muu asjakohase operatiivteabe, parema koordineerimise ja läbipaistvuse, juurdepääsu- ja kulupõhimõtete suuniste, juhtimise, digitaalsete menetluste kasutamise kaudu). Lisaks aitaks hoonesisese taristu standardite ja suuniste väljatöötamine ette valmistada võrgu kasutuselevõttu hoones ja hõlbustada juurdepääsu hoonesisesele taristule.

5. BCRD läbivaatamisel võiks kaaluda juurdepääsu hõlbustamist riigi omandis olevatele või riiklikult rahastatavatele varadele võrguelementide paigaldamiseks lisaks väikeelementidele, samuti mõningaid järjepidevaid lähenemisviise kasutatavatele kasutuselevõtumeetoditele, nagu mikrovõrdlemine.

6. On selge vajadus parandada läbipaistvust ja anda välja vaidluste lahendamise suunised, sealhulgas avaldada otsused ja suunised nii menetluslike kui ka tehniliste aspektide kohta. Vaidluste lahendamise üksused peaksid arvesse võtma ka eri avaliku sektori asutuste pädevust seoses juurdepääsuga olemasolevale füüsilisele taristule. Vaidluste lahendamist saaks parandada vahendustavade abil.

Osalejate seisukohad läbipaistvuse kohta – ühtse teabepunkti täiustamine, koordineerimisaspektid ja juurdepääs avalikule taristule

Mis puudutab põhiteavet ja funktsioone, mida SIP peaks pakkuma, siis rõhutasid osalejad, kui oluline on lisada SIP esitatud teabe hulka geoviidetega teave, mida tuleks korrapäraselt ajakohastada. Samuti märkisid nad, et süsteemselt oluliste rakenduskavade varustamine vahenditega põhiteabe automaatseks muundamiseks ja digitaalse vormingu kasutamiseks oleks tõhus ja väärtuslik lahendus. Kuigi mõned osalejad kutsusid üles esitama teavet, mis ületab BCRD praeguseid nõudeid, näiteks teavet vaba tootmisvõimsuse kohta, juhtisid mõned osalejad tähelepanu sellele, et vaba tootmisvõimsuse olukord on väga dünaamiline ja seetõttu on seda keeruline täpselt esitada. Osalejad märkisid ka, et mõned BCRD läbipaistvust käsitlevad sätted ei ole kohustuslikud ja seega piiravad need direktiivi tõhusust, ning kutsusid üles ühtlustatumatele menetlustele ja paremale kooskõlastamisele pädevate ametiasutuste vahel.

Seoses ühtse investeerimiskava ülesannete võimaliku tsentraliseerimisega ühte asutusse ja sellega, kuidas tagada haldusalane koordineerimine, rõhutasid osalejad, kui oluline on teabevahetus tsentraliseeritud süsteemis, kuid rõhutasid vajadust luua lairibaühenduse bürood, mis täidavad ühtse investeerimiskava ülesandeid kohalikul tasandil, kus tuleks luua vajalikud teadmised ja haldussuutlikkus. Osalejad tunnistasid ka riiklike lairibaühenduse kavade otsustavat rolli elektroonilise side võrkude väljaarendamisel. Mõned riikide reguleerivad asutused märkisid, et kui nad tagavad SIP läbipaistvusega seotud funktsioonid, täheldasid nad koostoimet oma regulatiivsete funktsioonidega. Mõned osalejad eelistasid siiski, et kasutajatele võimaldataks juurdepääsu erinevatele pädevatele asutustele ühtse digiplatvormi kaudu, selle asemel et usaldada kõik sellega seotud ülesanded ühele asutusele. Mõned piirkondlikud ametiasutused soovitasid ka piirkondlike süsteemselt oluliste rakenduskavade liitmise ideed, samal ajal kui riiklik ametiasutus tagaks koordineerimise suuniste, standardite, menetluste ja tehniliste aspektide kaudu. Mõned osalejad osutasid ka konfidentsiaalsusele, mis ettevõtjatel oleks seoses SIP kaudu jagatud teabega.

Mis puudutab strateegilise rakenduskava võimalikku tulevast rolli seoses lubade andmisega, siis juhtisid osalejad tähelepanu sellele, et lubade andmise pädevus jaguneb peamiselt kohalikul tasandil, samas kui ühtset rakenduskava rakendati peamiselt riiklikul tasandil. Kuigi mõned osalejad selgitasid oma positiivset kogemust ühtse kontaktpunkti kasutamisel nii läbipaistvuse kui ka töötlemisega seotud ülesannete ühtse kontaktpunktina, väitsid teised, et see mudel ei pruugi kõigis liikmesriikides kergesti toimida. Mõned osalejad jagasid ka oma positiivseid tulemusi seoses mitme loa andmisega samas huvipakkuvas valdkonnas väikestele töödele antud koondloa kaudu. Lisaks leppisid osalejad kokku, et lubade andmise menetluste ühtlustamine ja elektrooniliste vahendite kasutamine lubade menetlemiseks vähendaks nii elektroonilise side võrkude operaatorite kui ka asjaomaste avaliku sektori asutuste halduskoormust. Lisaks juhtisid mõned osalejad tähelepanu erinevate infotehnoloogiasüsteemide integreerimisele, mida praegu kasutavad või arendavad mitmed asjaomased pädevad asutused.

Seoses juurdepääsuga teatavat liiki taristule, mida kontrollivad avaliku sektori asutused (laiendades Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 57 loogikat), leppisid osalejad kokku, et BCRD läbivaatamisel tuleks seda küsimust arvesse võtta, ning mõned osalejad märkisid, et seda on mõnes piirkonnas juba rakendatud. Mõned osalejad kutsusid üles koostama ELi suuniseid, et edendada investeeringuid sarnastesse tingimustesse väljaspool väikeüksusi, samas kui teised osalejad kutsusid üles järgima proportsionaalsuse põhimõtet ja täpselt määratletud kriteeriume, et vältida kattumisi ja tagada õiguskindlus. Mõned osalejad nõudsid ka hoonete katusele juurdepääsu käsitlevate sätete täpsustamist, kuna need on mõne operaatori jaoks kõige huvitavamad. Mõned osalejad kutsusid samuti üles hoolikalt kaaluma elektroonilise side võrkude kasutuselevõtuks sobivate riiklikult rahastatud/omatavate rajatiste (nt hädaabisüsteemide mastid) taaskasutamist. Osalejad leppisid samuti kokku, et juurdepääs avalikule taristule tuleks anda mittediskrimineerivatel tingimustel. Mõned osalejad märkisid ka, et kavandatud riiklike ehitustööde eest vastutavad üksused võiksid ennetavalt edendada või nõuda elektroonilise side võrkude jaoks sobiva vaba füüsilise taristu ehitamist, kuna see hõlbustaks huvitatud operaatorite edasist kättesaadavust ja juurdepääsu sellisele taristule.

Osalejate seisukohad vaidluste tõhusama ja läbipaistvama lahendamise ning parema jõustamise kohta

Seoses võimalustega lihtsustada ja muuta vaidluste lahendamise menetlused tulemuslikumaks ja tõhusamaks, märkisid osalejad vajadust selgemate, lihtsamate ja läbipaistvamate menetluste järele, mida saaks kohandada vastavalt riiklikele oludele. Mõned osalejad märkisid, et loataotluse vormi avaldamine muudaks taotluse sihipärasemaks ja aitaks vältida mõningaid vaidlusi. Veelgi enam, lühike vahendusmenetlus oleks kasulik ning ettevõtjate sõlmitud lepingute jagamine vaidluste lahendamise organitega ja VLO lõplike otsuste avaldamine aitaks saada turuolukorrast laia pildi. Mõned osalejad kutsusid üles panema vaidluse lahendamise pooltele selgemat tõendamiskohustust, mis aitaks parandada menetluse tõhusust. Lisaks tunnistasid osalejad, et kohalikud omavalitsused peavad saama asjakohast koolitust, et saada tehnilist oskusteavet ja teadmisi nende jaoks olulistest vaidlustest.

Seoses vaidluste lahendamise suunistega (nt menetluslikud aspektid, hinnakujundus jne) nõustusid mõned osalejad nende lisaväärtuses, eelkõige läbipaistvuse suurendamisel sellistes aspektides nagu hinnakujundus ja kasutuselevõtu koordineerimine, ning kutsusid üles neid välja töötama riiklikul tasandil. Mõned osalejad teatasid, et mõned liikmesriigid on sellised suunised juba avaldanud, samas kui teised on loonud eksperdirühmad selliste suuniste koostamiseks, näiteks infrastruktuuri ühiskasutuse kohta. Kuigi kõik osalejad nõustusid, et suunised aitaksid ettevõtjatel oma õigusi paremini mõista ja kaitsta, leidsid mõned osalejad, et hinnakujunduse osas võib piisata varasemate otsuste avaldamisest, juhtides tähelepanu asjaolule, et vaidluste lahendamise organid annavad oma üksikotsuste kaudu mingil moel suuniseid. Kuigi mõned osalejad selgitasid, et mõned liikmesriigid on avaldanud mõned taristu jagamise põhimõtted ning ehituskulude õiglus ja mõistlikkus, erinesid arvamused kohustuslikest lähenemisviisidest vabatahtlikeni.

Hoonesisesele taristule juurdepääsu tingimusi ja hindu käsitlevate eeskirjade kehtestamisest tuleneva võimaliku kasu osas leidsid osalejad, et hoonete omanikel peaksid olema samad kohustused kui võrguoperaatoritel, ning leppisid kokku läbipaistva hinnakujundusmetoodika kasulikkuses. Lisaks leidsid osalejad, et menetluste ja tehniliste aspektide standardimine oleks oluline selliste sätete tõhususe tagamiseks. Mõned osalejad kutsusid üles suurendama tulevase hoonesisese taristuga seotud kohustuste taset ja läbipaistvust, võttes samal ajal arvesse omavalitsuste autonoomiat. Lisaks juhtisid mõned osalejad tähelepanu hinnaerinevusele uute hoonete hoonesisesele taristule juurdepääsul võrreldes vanade hoonetega. Lisaks leidsid mõned osalejad, et kohustus tagada avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs hoonesisesele taristule peaks olema liikmesriikides juba hästi tuntud, kuid kutsusid üles selgitama hoonete katusele juurdepääsu tingimusi, eelkõige mastide ja antennide paigaldamiseks.

Mis puutub võimalikesse tõhustatud jõustamismenetlustesse, siis mõned osalejad selgitasid oma riigi praeguseid jõustamissüsteeme, kuid osalejad olid seisukohal, et karistusi tuleks pidada viimaseks abinõuks. Mõned osalejad väljendasid siiski oma otsust kohaldada karistusi, eelkõige läbipaistvusega seotud kohustuste täitmata jätmise korral. Mõned osalejad selgitasid, et nende riigis on mõned jõustamismenetlused läbi viidud pigem märkimisväärse turujõu määruse kui BCRD sätete alusel. Mõned osalejad juhtisid tähelepanu ka sellele, et avaliku sektori asutuste vaheline suhtlus oleks oluline, sest juurdepääsu saamine avalikule taristule (sealhulgas hinna osas) võib olla seotud avaliku sektori asjakohaste maksu-/lõivualaste õigusaktidega või kohalike omavalitsuste eelisõigustega.