2020. aastaks peaks 95 %-l leibkondadest ja ettevõtetest olema juurdepääs lairibaühendusele vähemalt 100 Mbit/s ja 2025. aastaks peaks kogu Rootsil olema juurdepääs kiirele lairibaühendusele. Rootsi on 5G kasutuselevõtu tähtsust tunnistanud näiteks Põhjamaade Digitaalministrite Nõukogu raames. Sellele ajutisele volikogule on antud ülesanne võtta juhtroll 2018. aasta mais Põhjamaade peaministrite allkirjastatud 5G deklaratsiooni järelmeetmete võtmisel.
Kokkuvõte lairibaühenduse arendamisest Rootsis
Rootsi valitsus on oma lairibaühenduse strateegias määratlenud strateegias seatud eesmärkide saavutamiseks kolm strateegilist valdkonda: Lairibaühenduse turu rollid ja eeskirjad, lairibataristu ja -teenuste kulutõhus laiendamine kõigile. Vastavalt lairibaühenduse strateegiale „Täielikult ühendatud Rootsi 2025. aastaks“ peab kesksel kohal olema inimeste vajadus lairibaühenduse järele, olenemata sellest, kas nad elavad tihedalt asustatud piirkondades, hõredalt asustatud piirkondades ja maapiirkondades või piirkondades, mis asuvad vahepeal. Rootsi on võtnud endale kohustuse olla 5G arendamisel esirinnas. Üheks ilminguks on Põhjamaade ja Balti riikide koostöö 5G alal, mis toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu raames. 2018. aasta mais kirjutasid Põhjamaade peaministrid alla deklaratsioonile 5G kohta, mille ühine visioon on maailma esimene integreeritud piirkond. Selle eesmärgi saavutamiseks koostasid Põhjamaade ja Baltimaade digiülemineku ministrid ühise tegevuskava 5G tehnoloogia kiireks kasutuselevõtuks.
Riiklik lairibaühenduse strateegia ja poliitika
Vastutavad asutused
- Kliima- ja ettevõtlusministeerium (Klimat-och näringslivsdepartementet) vastutab digiteerimise ja lairibapoliitika eest.
- Rootsi Posti- ja Telekommunikatsiooniamet (PTS) on asutus, mis jälgib ja reguleerib elektroonilise side ja postisektorit. Võimu visioon on, et kõigil Rootsis peaks olema juurdepääs headele telefoni-, lairiba- ja postiteenustele.
- Valitsus nimetas Bredbandsforumi ametisse 2010. aastal ja selle ülesanne on hõlbustada koostööd asjaomaste osalejate vahel, et edendada lairibaühenduse infrastruktuuri tõhusat laiendamist. Foorumi ülesanne on luua valitsusele, ettevõtetele, ametiasutustele ja muudele organisatsioonidele areen, et ühiselt kindlaks teha kasutuselevõtu takistused ja leida lahendusi, mis hõlbustavad lairibajuurdepääsu kogu riigis.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid
Valitsuse nägemus täielikult ühendatud Rootsist on see, et lairibataristu peaks vastama kasutaja vajadusele ühenduvuse järele. 2016. aasta detsembris vastu võetud lairibaühenduse strateegias tegi Rootsi valitsus kindlaks, et vaja on eesmärke kahes valdkonnas: juurdepääs kiirele lairibaühendusele kogu Rootsis ning juurdepääs usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele mobiilsideteenustele. Strateegia eesmärk on, et 95 %-l kõigist majapidamistest ja ettevõtetest oleks 2020. aastaks juurdepääs lairibaühendusele, mille võimsus on vähemalt 100 Mbit/s. Strateegia ulatub 2020. aastast kaugemale ja selles märgitakse, et 2025. aastaks peaks kogu Rootsil olema juurdepääs kiirele lairibaühendusele. See tähendab, et 98 %-l kõigist majapidamistest ja ettevõtetest peaks olema juurdepääs lairibaühendusele vähemalt 1 Gbit/s. Ülejäänud 1,9 %-l peaks olema juurdepääs ühendustele, mille võimsus on vähemalt 100 Mbit/s ja 0,1 % vähemalt 30 Mbit/s. Strateegia eesmärk on ka mobiilside leviala: kogu Rootsil peaks olema juurdepääs usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele mobiilsideteenustele hiljemalt 2023. aastal.
Lairibaühenduse arendamise peamised meetmed
- Lairibaühenduse kaardistamine: Rootsis on Rootsi posti- ja telekommunikatsiooniamet (NRA) arendanud ja juhtinud veebiteenust Ledningskollen, et jagada teavet taristuomanike (st torujuhtmete ja muu taristu) kohta. Platvorm on välja töötatud ja see on üldsusele kättesaadav vabatahtlikkuse alusel, et vältida kahju kaevetööde ajal ja tõhustada tsiviiltöö koordineerimist. Lisaks Ledningskollenile on ajutisel tehnilisel sekretariaadil riiklik kaardistamisvahend, mida nimetatakse lairibakaardiks (Bredbandskartan), mis näitab lairibaühenduse, võrguomanike ja internetiteenuse osutajate kättesaadavust konkreetse asukoha lähedal kogu Rootsis.
- Rootsi lairibaühenduse kasutuselevõtt on peamiselt turupõhine, kuid valdkondades, kus puuduvad kaubanduslikud investeerimisstiimulid, on olemas täiendavad avaliku sektori rahalised vahendid. Rootsis on kohalikel omavalitsustel oluline roll võrgu kasutuselevõtul, kuna nad kontrollivad ja määravad kindlaks tingimused, mis käsitlevad operaatorite juurdepääsu munitsipaalmaale.
Riiklikud ja piirkondlikud lairibaühenduse rahastamisvahendid
- Riigiabi lairibaühenduse kasutuselevõtuks piirkondades, kus järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse äriinvesteeringuid ei tehta, on kättesaadav Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Rootsi põhjaosas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kaudu.
- Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud valitsus kavatseb 2021. aastal investeerida 1,4 miljardit Rootsi krooni, 2022. aastal 500 miljonit Rootsi krooni ja seejärel 2023–2025. aastal 100 miljonit Rootsi krooni aastas, et laiendada lairibaühendust kogu riigis ja saavutada riiklikud lairibaühendusega seotud eesmärgid. Selle toetuskava korraldusasutus on Rootsi Posti- ja Telekommunikatsiooniamet (PTS). Praeguse maaelu arengu programmi (2014–2020) programmiperioodi jooksul on valitsus eraldanud lairibaühenduse toetamiseks ligikaudu 4,45 miljardit Rootsi krooni piirkondades, kus laienemine ei ole kaubanduslikult kasumlik.
- Samuti on valitsus teinud piirkondliku fondi raames investeeringuid 1,2 miljardi Rootsi krooni ulatuses suuremate kohalike ühenduste lairibavõrkude laiendamiseks kolme põhjapoolse piirkondliku fondi programmi raames.
Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Rootsis
Uusimaid andmeid lairibaühenduse katvuse, tellimuste ja kasutusvõimaluste, erinevate lairibatehnoloogiate katvuse ja kulude kohta vaadake tulemustabeli aruannetest ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riikide aruannetest.
Spektri määramine traadita lairibaühenduse jaoks
Ühtlustatud spektrijaotuse üksikasjad on esitatud Euroopa 5G vaatluskeskuses.
Väljaanded ja pressidokumendid
Inglise
- Täielikult ühendatud Rootsi 2025. aastaks – lairibaühenduse strateegia
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta
- Kiire lairibaühenduse investeeringute juhend
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
- Mobiilside ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas
- Uuring lairibaühenduse leviala kohta Euroopas
Rootsi
- Täielikult ühendatud Rootsi 2025. aastaks – lairibaühenduse strateegia
- Lairibataristu kaardistamise süsteem (Ledningskollen)
- Lairibateenuste kaardistamise vahend (Bredbandskartan)
Kontaktandmed
BCO Sweden (riiklik lairibaühenduse pädevusamet): Rootsi Posti- ja Telekommunikatsiooniamet (Post och telestyrelsen)
Postiaadress: Selgitus 5398, SE-102 49 Stockholm, Rootsi
Külastusaadress: Valhallavägen 117, SE-115 31 Stockholm, Rootsi Kontakt e-
posti teel Telefon
: + 46 8 678 56 12 Veebileht
Kliima- ja ettevõtlusministeerium (Klimat- och näringslivsdepartementet)
Aadress: Mäster Samuelsgatan 70, 111 21 Stockholm, Rootsi Kontakt e-
posti teel
Bredbandsforum
Aadress: Valhallavägen 117, 115 31 Stockholm, Rootsi Kontakt e-
posti teel Telefon
: + 46 8678 55 00 Veebileht
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Leia praegune teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis, samuti riiklikud strateegiad ja poliitika lairibaühenduse arendamiseks.
Vaata lisaks
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalarengu tegevuskava 2025 kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Sloveenia lairibaühenduse eesmärgid on kooskõlas gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia lairibaühenduse kava keskendub riikliku lairibavõrgu loomisele, mis on esimene samm ELi ühenduvuse eesmärkide saavutamise suunas.
Tegevuskava „Portugal Digital“ eesmärk on arendada digitaalset taristut, mis võimaldab kodanikel kasutada ära tehnoloogia pakutavaid uusi võimalusi.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Kõigil Madalmaade kodumajapidamistel peaks olema võimalus pääseda juurde lairibavõrkudele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ja valdav enamus peaks 2023. aastaks kasutama 1 Gbit/s.
Luksemburgi valitsuse programmi üks prioriteete on arendada sideinfrastruktuuri, mille eesmärk on gigabiti lairibaühendus kogu riigis.
Leedu eesmärk on pakkuda maapiirkondadele 2027. aastaks 100 Mbit/s ning toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke ja seab eesmärgiks 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, linna- ja maapiirkondadesse ning 5G leviala kõikidesse suurtesse linnapiirkondadesse.
Itaalia ultralairibastrateegia gigabitiühiskonna suunas on eesmärk pakkuda kõigile 2026. aastaks gigabitiühendust.
Iirimaa riikliku lairibaühenduse kavaga nähakse ette, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaa ruumides juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2021–2030) eesmärk on saavutada 2030. aastaks eesmärk, et gigabitivõrkudega oleks kaetud 95 % leibkondadest.
Riikliku lairibaühenduse kavaga 2021–2027 edendatakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja 5G-võrkude kasutamist. Kreeka digitaalse ümberkujundamise Piibel 2020–2025 rõhutab ühenduvust kui ühte viiest strateegilisest teljest ja tunnustab gigabitiühiskonna 2025. aasta...
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse esikohale FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline tarnimine.
Riikliku lairibaprogrammi France Très Haut Débit eesmärk on tagada kõigile majapidamistele kiire lairibajuurdepääs 2022. aastaks ja kõigile 2025. aastaks kiudoptika kättesaadavus.
Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhise kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetatakse riiklikest vahenditest alateenindatud piirkondade jaoks ning kohalike omavalitsuste nõustamist lairibavõrkude kasutuselevõtu kohta.
Eesti on loonud lairibaühenduse baasvõrgu kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskavas seatakse 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.
Mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on üleriigiline püsi- ja mobiilne lairibaühendus, toetavad Taani lairibaühenduse eesmärke. Valitsus teeb tööd selle nimel, et muuta Taani digitaalseks eestvedajaks, luues Taani ettevõtetele aluse digitehnoloogia kasutamiseks.
2021. aasta märtsis heaks kiidetud riiklikus kavas väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamiseks on määratletud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis VHCNi ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas seatakse aastateks 2021–2025 strateegilised eesmärgid ning see hõlmab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.
Belgia lairibaühenduse strateegia on lisatud laiemasse poliitikastrateegiasse Digital Belgium. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Vähendades kulusid ja vähendades...
Austria lairibastrateegia keskendub üleriigilisele gigabitiühenduste (püsi- ja mobiiliühenduste) pakkumisele 2030. aastaks.