Füüsilise infrastruktuuri pakkuja (PIP), võrgupakkuja (NP) ja teenuseosutaja (SP) põhirolle võivad võtta erinevad osalejad.
Naispõllumajandustootjad rõhutavad vajadust maapiirkondade ühenduvuse järele
Selgroo PIP
Tuumik-füüsilise taristu pakkuja omab ja käitab passiivset taristut selgroos ja teataval määral ka piirkondlikes võrkudes. See võib olla pikaajaliste investeerimiskavadega avalik-õiguslik või eraõiguslik osaleja või kohalik ühistu.
Juurdepääsuala PIP
Juurdepääsuala füüsilise taristu pakkuja omab ja käitab esimese miili ühendusi ja teataval määral ka alavõrkude passiivset taristut. See võib olla telekommunikatsioonioperaator, elamuühistu, kohalik ühistu, MDU omanikud, omavalitsus või koduomanikud, kellel on piirkonnas pikaajalised huvid.
Võrguteenuse pakkuja (NP)
Võrguteenuse pakkuja rendib PIP-lt pimekiu, et pakkuda lõppkasutajatele teenuseosutaja ühenduvust. See paigutab seadmed kõikidesse juurdepääsusõlmedesse, millega on ühendatud lõppkasutajad. Passiivses avatud mudelis (PLOM) võivad mõned NP-d pakkuda oma teenuseid: Seejärel nimetatakse neid integreeritud NP ja SP-ks või taristuta operaatoriteks.
Teenusepakkujad (SP)
Teenuseosutaja on tavaliselt väike või suurettevõte kas kohalikul või riiklikul tasandil, kes müüb lõppkasutajatele teenuseid võrgu pakkuja ühenduvusvõrgu kaudu. Nad peavad paigutama seadmed ainult kesksesse asukohta (nt piirkondlik andmekeskus) ja liides NP seadmetega.
Lõppkasutajad
Lõppkasutajad on eraisikud, väikesed või suured ettevõtted või avaliku sektori asutused, kes ostavad teenuseid võrgu kaudu.
Hulgimüüjad
Hulgikliendid on üksused, kes rendivad tuumorist pimekiu või NP-lt ühenduvust oma sidevajaduste rahuldamiseks. Hulgiklientide hulgas on 3G/4G operaatorid, kaabeltelevisiooni operaatorid, pangad, suurettevõtted või avalik sektor.
Seotud sisu
Üldpilt
Lairibaühenduse planeerimise osakond aitab omavalitsustel ja teistel üksustel kavandada edukaid lairibaühenduse arendamise projekte.
Vaata lisaks
Erasektori taristuomanikud ja avaliku sektori asutused teevad koostööd, et rahastada avaliku ja erasektori ning erasektori hallatavaid võrke.
Omavalitsused, munitsipaalettevõtted, ühisettevõtted ja eraettevõtted võivad osaleda lairibaühenduse arendamise ühes, kahes või kõigis kolmes etapis.
Juurdepääs lairibataristule on võimalik infrastruktuuri ja rakenduste tasandil erinevate võrgusõlmede kaudu.
Eduka piirkondliku lairibaühenduse arendamise võti on poliitiliselt toetatav kava kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, mis ühendab eesmärgid konkreetsete vajaduste ja sidusrühmadega.
Tegevuskavas kirjeldatakse üksikasjalikult lairibaühenduse strateegia rakendamisega seotud kulusid, sidusrühmi, tegevust, koordineerimist ja järelevalvet.
Ülevaade erinevatest traadiga, traadita ja tulevastest lairibatehnoloogiatest ning nende eeliste, puuduste ja jätkusuutlikkuse kirjeldus.
Õige ärimudeli valimine sõltub turuosaliste rollist lairibaühenduse väärtusahelas.
Investeerimismudelid pakuvad riigiasutustele huvitavaid võimalusi osaleda piirkondliku lairibaühenduse arendamises.
Kiire lairibaühenduse arendamise projektide peamised rahastamisvahendid on omavahendid, tulupõhine rahastamine, laenud, omakapital ja toetused.
Riigiabi lairibaühendusele võib olla vajalik teatavates kohtades, kus turg ei paku vajalikke taristuinvesteeringuid.
Lairibavõrk koosneb geograafilistest osadest. Võrgu topoloogia kirjeldab, kuidas võrgu eri osad on ühendatud. Selgroo ja piirkonna võrgustike kõige olulisemad topoloogiad on puu topoloogiad, ringtopoloogiad ja võrgutopoloogiad. Esimesel miilil on kaks peamist peamist topoloogiat...
Lairibavõrgu kihid ja ettevõtjate peamised rollid aitavad mõista haldusasutuste rolle.
Lairibavõrgud vajavad erinevaid taristutüüpe, mis põhinevad erinevatel logistilistel, majanduslikel või demograafilistel tingimustel. Kasutage küsimusi, et aidata valida.
Lairibatehnoloogiate võrdlus toob esile iga lahenduse omadused ja aitab teha otsuseid eri piirkondade jaoks parima lahenduse kohta.