
Kokkuvõte lairibaühenduse arendamisest Horvaatias
Lairibaühenduse arendamise riikliku kava (2021–2027) eesmärk on pakkuda kõigile leibkondadele allalaadimiskiirust vähemalt 100 Mbit/s koos võimalusega uuendada 1 Gbit/s ja 1 Gbit/s valitsusasutuste ja avalike hoonete, näiteks koolide ja tervishoiuasutuste jaoks. 5G võrgud peavad hõlmama kõiki peamisi linnu ja suuri maanteid.
Riiklik lairibastrateegia ja -poliitika
Vastutavad asutused
- Mere-, transpordi- ja taristuministeerium (ministarstvomora, prometa i infrastrukture) on riigi keskne haldusorgan, kellel on eksperditeadmised ja vastutus haldusülesannete eest elektroonilise side valdkonnas, sealhulgas lairibapoliitika ja -strateegia. Lennuliikluse, elektroonilise side ja postiteenuste direktoraadi kaudu vastutab ta strateegiate, uuringute, suuniste, programmide ja rakenduskavade ettepanekute koostamise eest. Sellega kehtestatakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas lairibataristu arendamise poliitika üldpõhimõtted ja eesmärgid.
- Regionaalarengu ministeerium ja ELi fondid (ministarstvoregionalnoga razvoja i fondova Europske unije) haldab kahte riiklikku ELi rahastatavat uue põlvkonna võrgu kava, lairibajuurdepääsu infrastruktuuri arendamise riiklikku raamprogrammi ja tagasiühenduse infrastruktuuri arendamise riiklikku programmi.
- Horvaatia reguleeriv asutus Network Industries HAKOM (Hrvatska regulatorna agencija za mrežne djelatnosti) tagab turukonkurentsi, stabiilse kasvu ja keskkonna uuendusteks elektroonilise side ja postiteenuste turul.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid
Horvaatia Vabariigi valitsus võttis 2021. aasta märtsis vastu lairibaühenduse arendamise riikliku kava aastateks 2021–2027. Kava vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele, osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele ja 5G Euroopa tegevuskavale. Horvaatia kava eesmärk on pakkuda kõigile leibkondadele ühenduvust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 Mbit/s, pakkudes samal ajal valitsusasutusi ja avalikke hooneid, nagu koolid ja tervishoiuasutused sümmeetriliste ühendustega vähemalt 1 Gbit/s. Samuti otsib see 5G võrgustikke kõigis peamistes linnades ja suurtes maanteedel.
Lairibaühenduse arendamise peamised meetmed
Lairibaühenduse kaardistamine: HAKOM on välja töötanud ja ajakohastanud keskse kaardistamisvahendi, interaktiivse GIS-portaali, mis annab teavet lairibajuurdepääsu kättesaadavuse kohta, mobiilside infrastruktuuri konsolideeritud kava ning kasutuselevõtu kavatsuste ja ribalaiuse avaldamise kohta.
Riiklikud lairibaühenduse rahastamisvahendid
Riiklik raamprogramm lairiba backhauli infrastruktuuri arendamiseks piirkondades, kus puudub piisav ärihuvi investeeringute jaoks (ONP) on riiklik lairibaühenduse riigiabi kava. Lisaks üldistele riigiabi eeskirjadele sisaldab ONP ka kohalikele omavalitsustele suuniseid üksikute projektide rakendamiseks ONP raames. Raamprogrammi hinnanguline (maksimaalne) rahastamine riiklikul tasandil on 257,9 miljonit eurot, millest 123,1 miljonit eurot rahastatakse ERFist ja ülejäänud 134,8 miljonit eurot EIP laenust. Mõlemad rahastamisallikad (ERF ja EIP laen) kujutavad endast toetusi kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutustele (linnad, omavalitsused ja maakonnad). Eeldatakse, et erasektori vahendite panus järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kaasrahastamisse programmi rakendamise ajal on 120 miljonit eurot. Programmi keskmine aastaeelarve aastatel 2016–2023 on 31,5 miljonit eurot. Horvaatia võrgutööstust reguleeriv asutus (HAKOM) on määratud ONP omanikuks.
Lairiba tagasiühenduse infrastruktuuri riiklik programm (NP-BBI) hõlmab riigiabimeetmeid uue põlvkonna võrgu tagasiühenduseks valgetes piirkondades ning selle eesmärk on arendada riiklikku järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu lairiba tagasiühendust võrgusegmendina, mis ühendab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke ja riiklikke põhivõrke. Euroopa Komisjon kiitis programmi heaks ja seda viiakse ellu avaliku sektori investeerimismudeli kaudu. Passiivkiu infrastruktuur projekteeritakse ja ehitatakse ning see jääb riigi omandisse. Pärast infrastruktuuri ehitamist pakutakse seda turul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsetel tingimustel. Avalike konsultatsioonide tulemuste põhjal on programmi eesmärk hõlmata vähemalt 540 asulat, mis on esialgu prioriteediks seatud ja seatud sihipärasteks asulateks (vähemalt 25 % elanikkonnast), mis asuvad Horvaatia eeslinnades ja maapiirkondades. Meetme hinnanguline (maksimaalne) eelarve on 101,4 miljonit eurot, millest 86,2 miljonit eurot (85 %) rahastatakse ERFist ja ülejäänud 15,2 miljonit eurot (15 %) riiklikest vahenditest. Kava aastaeelarve aastateks 2017–2023 on 14,5 miljonit eurot.
Uues partnerluslepingus ja uues rakenduskavas „Konkurentsivõime ja ühtekuuluvus“ pakutakse ajavahemikuks 2021–2027 välja kaks meedet:
- Järgmise põlvkonna lairibataristu kava: Järgmise põlvkonna lairiba-tagaühenduse taristu ehitamine koos lõppkasutajatega ühendustega toetab juurdepääsukiirust 100 megabitti sekundis (Mbit/s). Kava hõlmab 540 prioriteetset asulat, millest igaühel on üle 1 000 elaniku, millele lisandub 5 800 väiksemat asulat. Kõik investeeringuga hõlmatud kohad on demograafiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult riigi keskmisest madalamad. Paigaldatakse umbes 5 550 km kiudu. Võimaluse korral kasutatakse olemasolevaid torusid, kuigi hinnanguliselt on vaja uusi torusid ligikaudu 45 % (umbes 2 450 km) kasutatavast kiust. Kava jaguneb kaheks ühikuks: üks neist hõlmab järgmise põlvkonna võrgu tagasiühenduse infrastruktuuri ehitamist; teine hõlmab haldusasutuste ühendamist kiudoptilise infrastruktuuriga. Koguinvesteeringud kavasse on 129,1 miljonit eurot, millest ELi Euroopa Regionaalarengu Fond eraldab 86,2 miljonit eurot 2014.–2020. aasta programmiperioodi „Konkurentsivõime ja ühtekuuluvus“ rakenduskava kaudu. Investeering kuulub prioriteedi „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine“ alla. Horvaatia panustab 42,5 miljonit eurot.
- Investeeringud ülisuure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmiseks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valgetes ja hallides järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude lõppkasutajatele vastavalt digitaalse ühenduvuse toetamise programmile Horvaatia panusega 57,5 miljonit eurot.
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ühenduvusmeetmeid, et tugevdada ühenduvust kui ühiskonna ja majanduse digiülemineku nurgakivi. Ligikaudu 106 miljoni euro väärtuses on nende eesmärk pakkuda VHCN-ühenduvusteenuseid kooskõlas ELi gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidega:
- 100 Mbit/s teenuseid 100 000 Horvaatia leibkonnale (70 000 elanikku) 20 projektis nii paljudes kohalikes omavalitsustes, et ületada eelkõige kaugtöö ja kaugõppe ühenduvuse tõke, eelkõige maapiirkondades ja haavatavates rühmades, nagu ebasoodsas olukorras olevatest peredest pärit õpilased või puuetega inimesed;
- 1 Gbit teenused kõigile peamistele sotsiaal-majanduslikele juhtidele, nagu koolid, ülikoolid, uurimiskeskused, transpordisõlmed, haiglad, avalikud haldusasutused ja ettevõtted.
Muude ligikaudu 20 miljoni euro suuruste taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute eesmärk on: i) passiivse elektroonilise side infrastruktuuri rajamine, et võimaldada juurdepääsu VHCN- ja 5G-teenustele maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades, kus puuduvad turutingimused erainvesteeringute ligimeelitamiseks“; ning ii) 5G leviala linnapiirkondades ja peamistel maapealsetel transporditeedel (5G koridorid). Ligikaudu 55 % nende meetmetega hõlmatud leibkondadest asuvad maapiirkondades, 26 % linnalähipiirkondades ja ainult 19 % linnapiirkondades. Umbes 400 000 eurot investeeritakse tõkete vähendamist käsitlevatesse reformimeetmetesse ning ehitus- ja lubade andmise suunistesse ning ühtlustamismenetlustesse.
Ühendatuse meetmepaketi rakendamise tegevuskavas teatas Horvaatia kavast kõrvaldada VHCNi tõhusa kasutuselevõtu peamised takistused, nagu planeerimispiirangud, kiiremad menetlused trasside rajamiseks ning vajadus luua lubade menetlemiseks koordineerimisasutus ja koostada tasude kohaldamise suunised.
Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Horvaatias
Uusimate andmete saamiseks lairibaühenduse katvuse, abonementide ja levialade, erinevate lairibatehnoloogiate katvuse ja kulude kohta vaadake tulemustabeli aruandeid ja digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riikide aruandeid.
Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks
Ühtlustatud spektri eraldamise üksikasjad leiate Euroopa 5G vaatluskeskusest.
Riiklikud väljaanded ja pressidokumendid
Inglise keel
- Investeerimiskava Riikliku järgmise põlvkonna lairibavõrgu backhauli taristu ehitamine ja siht lõppkasutajate ühendamine avaliku halduse asutuste rühma raames järgmise põlvkonna juurdepääsu lairibaühenduse infrastruktuuriga
- Horvaatia – riigiaruanded digiteerimise tulemuslikkuse kohta: ühenduvus, digioskused, digitaalsed avalikud teenused ja palju muud
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta
- Kiire lairibaühendusega seotud investeeringute juhend
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
- Mobiil- ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas
- Uuring lairibaühenduse katvuse kohta
Horvaadi keel
- Nacionalni plan razvoja širokopojasnog pristupa u Republici Hrvatskoj u razdoblju od 2021. do 2027. godine
- Okvirni nacionalni programm za razvoj infrastrukture širokopojasnog pristupa (ONP)
Kontaktinfo
BCO Horvaatia (riiklik lairibaühenduse pädevusamet): Horvaatia võrgutööstuste reguleeriv asutus, arenguprogrammide osakond (HAKOM, Hrvatska regulatorna agencija za mrežne djelatnosti)
Aadress: Roberta Frangeša Mihanovića 9, 10110 Zagreb, Horvaatia Kontakt e-postiteel Telefon: + 385 1 700 7399 veebisait
Mere-, transpordi- ja taristuministeerium (Ministarstvo mora, prometa i infrastrukture)
Aadress: Prisavlje 14, 10000 Zagreb, Horvaatia Kontakt e-posti teel1 või e - posti teel2 Telefon: + 385 1 6169–060/–110 veebisait
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Leia praegune teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis, samuti riiklikud strateegiad ja poliitika lairibaühenduse arendamiseks.
Vaata lisaks
Rootsi 2016. aastal vastu võetud riiklik lairibaühenduse kava sisaldab nägemust täielikult ühendatud Rootsist ning sellel on eesmärgid nii mobiilside kui ka kodumajapidamiste ja ettevõtete kiire lairibaühenduse osas.
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalarengu tegevuskava 2025 kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Sloveenia lairibaühenduse eesmärgid on kooskõlas gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia lairibaühenduse kava keskendub riikliku lairibavõrgu loomisele, mis on esimene samm ELi ühenduvuse eesmärkide saavutamise suunas.
Tegevuskava „Portugal Digital“ eesmärk on arendada digitaalset taristut, mis võimaldab kodanikel kasutada ära tehnoloogia pakutavaid uusi võimalusi.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Kõigil Madalmaade kodumajapidamistel peaks olema võimalus pääseda juurde lairibavõrkudele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ja valdav enamus peaks 2023. aastaks kasutama 1 Gbit/s.
Malta lairibapoliitika on tehnoloogianeutraalne ja soodustab konkurentsivõimelist turukeskkonda.
Luksemburgi valitsuse programmi üks prioriteete on arendada sideinfrastruktuuri, mille eesmärk on gigabiti lairibaühendus kogu riigis.
Leedu eesmärk on pakkuda maapiirkondadele 2027. aastaks 100 Mbit/s ning toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke ja seab eesmärgiks 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, linna- ja maapiirkondadesse ning 5G leviala kõikidesse suurtesse linnapiirkondadesse.
Itaalia ultralairibastrateegia gigabitiühiskonna suunas on eesmärk pakkuda kõigile 2026. aastaks gigabitiühendust.
Iirimaa riiklikus lairibaühenduse kavas on ette nähtud, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaal asuvatel hoonetel juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2021–2030) eelnõu eesmärk on saavutada 2030. aastaks eesmärk, et 95 % leibkondadest oleksid gigabitivõrkudega kaetud.
Kreeka digitaalse ümberkujundamise Piiblis 2020–2025 rõhutatakse ühenduvust kui ühte viiest strateegilisest teljest ja tunnustatakse gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse esikohale FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline tarnimine.
Riikliku lairibaprogrammi France Très Haut Débit eesmärk on tagada kõigile majapidamistele kiire lairibajuurdepääs 2022. aastaks ja kõigile 2025. aastaks kiudoptika kättesaadavus.
Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhist kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetavad avaliku sektori vahendid alateenindatud piirkondade jaoks ja kohalike omavalitsuste nõustamine lairibavõrkude kasutuselevõtu osas.
Eesti on loonud lairibaühenduse baasteenuse kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskava seab 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.
Mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on tagada üleriigiline püsi- ja mobiilne lairibaühendus, toetavad Taani lairibaühenduse eesmärke. Valitsus töötab selle nimel, et muuta Taani digitaalseks liidriks, luues aluse Taani ettevõtetele digitehnoloogia kasutamiseks.
2021. aasta märtsis heaks kiidetud riiklikus kavas väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamiseks on määratletud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis VHCNi ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas seatakse aastateks 2021–2025 strateegilised eesmärgid ning see hõlmab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Belgia lairibaühenduse strateegia on lisatud laiemasse poliitikastrateegiasse Digital Belgium. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Vähendades kulusid ja vähendades...
Austria lairibastrateegia keskendub gigabitiühenduste (fikseeritud ja mobiilsed) üleriigilisele pakkumisele 2030. aastaks.