Lairibaühendus Horvaatias

Kokkuvõte lairibaühenduse arendamisest Horvaatias

Lairibaühenduse arendamise riikliku kava (2021–2027) eesmärk on pakkuda kõigile leibkondadele allalaadimiskiirust vähemalt 100 Mbit/s koos võimalusega uuendada 1 Gbit/s ja 1 Gbit/s valitsusasutuste ja avalike hoonete, näiteks koolide ja tervishoiuasutuste jaoks. 5G võrgud peavad hõlmama kõiki peamisi linnu ja suuri maanteid.

Riiklik lairibastrateegia ja -poliitika

Vastutavad asutused

• Mere-, transpordi- ja taristuministeerium (ministarstvomora, prometa i infrastrukture) on riigi keskne haldusorgan, kellel on eksperditeadmised ja vastutus haldusülesannete eest elektroonilise side valdkonnas, sealhulgas lairibapoliitika ja -strateegia. Lennuliikluse, elektroonilise side ja postiteenuste direktoraadi kaudu vastutab ta strateegiate, uuringute, suuniste, programmide ja rakenduskavade ettepanekute koostamise eest. Sellega kehtestatakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas lairibataristu arendamise poliitika üldpõhimõtted ja eesmärgid.
• Regionaalarengu ministeerium ja ELi fondid (ministarstvoregionalnoga razvoja i fondova Europske unije) haldab kahte riiklikku ELi rahastatavat uue põlvkonna võrgu kava, lairibajuurdepääsu infrastruktuuri arendamise riiklikku raamprogrammi ja tagasiühenduse infrastruktuuri arendamise riiklikku programmi.
• Horvaatia reguleeriv asutus Network Industries HAKOM (Hrvatska regulatorna agencija za mrežne djelatnosti) tagab turukonkurentsi, stabiilse kasvu ja keskkonna uuendusteks elektroonilise side ja postiteenuste turul.

Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid

Horvaatia Vabariigi valitsus võttis 2021. aasta märtsis vastu lairibaühenduse arendamise riikliku kava aastateks 2021–2027. Kava vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele, osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele ja 5G Euroopa tegevuskavale. Horvaatia kava eesmärk on pakkuda kõigile leibkondadele ühenduvust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 Mbit/s, pakkudes samal ajal valitsusasutusi ja avalikke hooneid, nagu koolid ja tervishoiuasutused sümmeetriliste ühendustega vähemalt 1 Gbit/s. Samuti otsib see 5G võrgustikke kõigis peamistes linnades ja suurtes maanteedel.

Lairibaühenduse arendamise peamised meetmed

Lairibaühenduse kaardistamine: HAKOM on välja töötanud ja ajakohastanud keskse kaardistamisvahendi, interaktiivse GIS-portaali, mis annab teavet lairibajuurdepääsu kättesaadavuse kohta, mobiilside infrastruktuuri konsolideeritud kava ning kasutuselevõtu kavatsuste ja ribalaiuse avaldamise kohta.

Riiklikud lairibaühenduse rahastamisvahendid

Riiklik raamprogramm lairiba backhauli infrastruktuuri arendamiseks piirkondades, kus puudub piisav ärihuvi investeeringute jaoks (ONP) on riiklik lairibaühenduse riigiabi kava. Lisaks üldistele riigiabi eeskirjadele sisaldab ONP ka kohalikele omavalitsustele suuniseid üksikute projektide rakendamiseks ONP raames. Raamprogrammi hinnanguline (maksimaalne) rahastamine riiklikul tasandil on 257,9 miljonit eurot, millest 123,1 miljonit eurot rahastatakse ERFist ja ülejäänud 134,8 miljonit eurot EIP laenust. Mõlemad rahastamisallikad (ERF ja EIP laen) kujutavad endast toetusi kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutustele (linnad, omavalitsused ja maakonnad). Eeldatakse, et erasektori vahendite panus järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kaasrahastamisse programmi rakendamise ajal on 120 miljonit eurot. Programmi keskmine aastaeelarve aastatel 2016–2023 on 31,5 miljonit eurot. Horvaatia võrgutööstust reguleeriv asutus (HAKOM) on määratud ONP omanikuks.

Lairiba tagasiühenduse infrastruktuuri riiklik programm (NP-BBI) hõlmab riigiabimeetmeid uue põlvkonna võrgu tagasiühenduseks valgetes piirkondades ning selle eesmärk on arendada riiklikku järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu lairiba tagasiühendust võrgusegmendina, mis ühendab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke ja riiklikke põhivõrke. Euroopa Komisjon kiitis programmi heaks ja seda viiakse ellu avaliku sektori investeerimismudeli kaudu. Passiivkiu infrastruktuur projekteeritakse ja ehitatakse ning see jääb riigi omandisse. Pärast infrastruktuuri ehitamist pakutakse seda turul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsetel tingimustel. Avalike konsultatsioonide tulemuste põhjal on programmi eesmärk hõlmata vähemalt 540 asulat, mis on esialgu prioriteediks seatud ja seatud sihipärasteks asulateks (vähemalt 25 % elanikkonnast), mis asuvad Horvaatia eeslinnades ja maapiirkondades. Meetme hinnanguline (maksimaalne) eelarve on 101,4 miljonit eurot, millest 86,2 miljonit eurot (85 %) rahastatakse ERFist ja ülejäänud 15,2 miljonit eurot (15 %) riiklikest vahenditest. Kava aastaeelarve aastateks 2017–2023 on 14,5 miljonit eurot.

Uues partnerluslepingus ja uues rakenduskavas „Konkurentsivõime ja ühtekuuluvus“ pakutakse ajavahemikuks 2021–2027 välja kaks meedet:

• Järgmise põlvkonna lairibataristu kava: Järgmise põlvkonna lairiba-tagaühenduse taristu ehitamine koos lõppkasutajatega ühendustega toetab juurdepääsukiirust 100 megabitti sekundis (Mbit/s). Kava hõlmab 540 prioriteetset asulat, millest igaühel on üle 1 000 elaniku, millele lisandub 5 800 väiksemat asulat. Kõik investeeringuga hõlmatud kohad on demograafiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult riigi keskmisest madalamad. Paigaldatakse umbes 5 550 km kiudu. Võimaluse korral kasutatakse olemasolevaid torusid, kuigi hinnanguliselt on vaja uusi torusid ligikaudu 45 % (umbes 2 450 km) kasutatavast kiust. Kava jaguneb kaheks ühikuks: üks neist hõlmab järgmise põlvkonna võrgu tagasiühenduse infrastruktuuri ehitamist; teine hõlmab haldusasutuste ühendamist kiudoptilise infrastruktuuriga. Koguinvesteeringud kavasse on 129,1 miljonit eurot, millest ELi Euroopa Regionaalarengu Fond eraldab 86,2 miljonit eurot 2014.–2020. aasta programmiperioodi „Konkurentsivõime ja ühtekuuluvus“ rakenduskava kaudu. Investeering kuulub prioriteedi „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine“ alla. Horvaatia panustab 42,5 miljonit eurot.
• Investeeringud ülisuure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmiseks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valgetes ja hallides järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude lõppkasutajatele vastavalt digitaalse ühenduvuse toetamise programmile Horvaatia panusega 57,5 miljonit eurot.

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ühenduvusmeetmeid, et tugevdada ühenduvust kui ühiskonna ja majanduse digiülemineku nurgakivi. Ligikaudu 106 miljoni euro väärtuses on nende eesmärk pakkuda VHCN-ühenduvusteenuseid kooskõlas ELi gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidega:

• 100 Mbit/s teenuseid 100 000 Horvaatia leibkonnale (70 000 elanikku) 20 projektis nii paljudes kohalikes omavalitsustes, et ületada eelkõige kaugtöö ja kaugõppe ühenduvuse tõke, eelkõige maapiirkondades ja haavatavates rühmades, nagu ebasoodsas olukorras olevatest peredest pärit õpilased või puuetega inimesed;
• 1 Gbit teenused kõigile peamistele sotsiaal-majanduslikele juhtidele, nagu koolid, ülikoolid, uurimiskeskused, transpordisõlmed, haiglad, avalikud haldusasutused ja ettevõtted.

Muude ligikaudu 20 miljoni euro suuruste taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute eesmärk on: i) passiivse elektroonilise side infrastruktuuri rajamine, et võimaldada juurdepääsu VHCN- ja 5G-teenustele maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades, kus puuduvad turutingimused erainvesteeringute ligimeelitamiseks“; ning ii) 5G leviala linnapiirkondades ja peamistel maapealsetel transporditeedel (5G koridorid). Ligikaudu 55 % nende meetmetega hõlmatud leibkondadest asuvad maapiirkondades, 26 % linnalähipiirkondades ja ainult 19 % linnapiirkondades. Umbes 400 000 eurot investeeritakse tõkete vähendamist käsitlevatesse reformimeetmetesse ning ehitus- ja lubade andmise suunistesse ning ühtlustamismenetlustesse.

Ühendatuse meetmepaketi rakendamise tegevuskavas teatas Horvaatia kavast kõrvaldada VHCNi tõhusa kasutuselevõtu peamised takistused, nagu planeerimispiirangud, kiiremad menetlused trasside rajamiseks ning vajadus luua lubade menetlemiseks koordineerimisasutus ja koostada tasude kohaldamise suunised.

Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Horvaatias

Uusimate andmete saamiseks lairibaühenduse katvuse, abonementide ja levialade, erinevate lairibatehnoloogiate katvuse ja kulude kohta vaadake tulemustabeli aruandeid ja digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riikide aruandeid.

Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks

Ühtlustatud spektri eraldamise üksikasjad leiate Euroopa 5G vaatluskeskusest.

Riiklikud väljaanded ja pressidokumendid

Inglise keel

• Investeerimiskava Riikliku järgmise põlvkonna lairibavõrgu backhauli taristu ehitamine ja siht lõppkasutajate ühendamine avaliku halduse asutuste rühma raames järgmise põlvkonna juurdepääsu lairibaühenduse infrastruktuuriga
• Horvaatia – riigiaruanded digiteerimise tulemuslikkuse kohta: ühenduvus, digioskused, digitaalsed avalikud teenused ja palju muud
• Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta
• Kiire lairibaühendusega seotud investeeringute juhend
• Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
• Mobiil- ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas
• Uuring lairibaühenduse katvuse kohta

Horvaadi keel

• Nacionalni plan razvoja širokopojasnog pristupa u Republici Hrvatskoj u razdoblju od 2021. do 2027. godine
• Okvirni nacionalni programm za razvoj infrastrukture širokopojasnog pristupa (ONP)

Kontaktinfo

BCO Horvaatia (riiklik lairibaühenduse pädevusamet): Horvaatia võrgutööstuste reguleeriv asutus, arenguprogrammide osakond (HAKOM, Hrvatska regulatorna agencija za mrežne djelatnosti)

Aadress: Roberta Frangeša Mihanovića 9, 10110 Zagreb, Horvaatia Kontakt e-postiteel Telefon: + 385 1 700 7399 veebisait

Mere-, transpordi- ja taristuministeerium (Ministarstvo mora, prometa i infrastrukture)

Aadress: Prisavlje 14, 10000 Zagreb, Horvaatia Kontakt e-posti teel1 või e - posti teel2 Telefon: + 385 1 6169–060/–110 veebisait