Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

Lairibaühendus Horvaatias

Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava aastateks 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.

    Horvaatia lipp

Kokkuvõte lairibaühenduse arengust Horvaatias

Lairibaühenduse arendamise riikliku kava (2021–2027) eesmärk on pakkuda kõigile kodumajapidamistele allalaadimiskiirust vähemalt 100 Mbit/s koos võimalusega suurendada kiirust 1 Gbit/s ja 1 Gbit/s valitsusasutustele ja üldkasutatavatele hoonetele, nagu koolid ja tervishoiuasutused. 5G-võrgud peavad hõlmama kõiki peamisi linnu ja maanteid.

Riiklik lairibaühenduse strateegia ja poliitika

Vastutavad asutused

  • Mere-, transpordi- ja infrastruktuuriministeerium (Ministarstvo mora, prometa i infrastrukture) on keskne riigi haldusorgan,kellel on teadmised ja kes vastutab haldusülesannete täitmise eest elektroonilise side, sealhulgas lairibapoliitika ja -strateegia valdkonnas. Lennuliikluse, elektroonilise side ja postiteenuste direktoraadi kaudu vastutab ta strateegiate, uuringute, suuniste, programmide ja rakenduskavade ettepanekute ettevalmistamise eest. Sellega kehtestatakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas lairibainfrastruktuuri arendamise poliitika üldpõhimõtted ja eesmärgid.
  • Regionaalarengu ja ELi fondide ministeerium (Ministarstvo regionalnoga razvoja i fondova Europske unije)haldab kahte riiklikku ELi rahastatavat järgmise põlvkonna võrgu kava, lairibaühenduse infrastruktuuri arendamise riiklikku raamprogrammi ja lairibaühenduse infrastruktuuri tagasiühenduse arendamise riiklikku programmi.
  • Horvaatia võrgutööstuste reguleeriv asutus HAKOM (Hrvatska regulatorna agencija za mrežne djelatnosti) tagab turukonkurentsi, stabiilse kasvu ja keskkonna uuendusteks elektroonilise side ja postiteenuste turul.

Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid

Horvaatia Vabariigi valitsus võttis 2021. aasta märtsis vastu lairibaühenduse arendamise riikliku kava aastateks 2021–2027. Kava vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele, osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele ja Euroopa 5G tegevuskavale. Horvaatia kava eesmärk on pakkuda kõigile kodumajapidamistele ühenduvust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 Mbit/s, pakkudes samal ajal valitsusasutustele ja üldkasutatavatele hoonetele, nagu koolid ja tervishoiuasutused, sümmeetrilist ühendust kiirusega vähemalt 1 Gbit/s. Samuti otsib ta 5G-võrke kõigis suuremates linnades ja suurtel maanteedel.

Lairibaühenduse arendamise põhimeetmed

Lairibaühenduse kaardistamine: HAKOM on välja töötanud ja ajakohastanud keskse kaardistamisvahendi Interactive GIS portaal, mis annab teavet lairibajuurdepääsu kättesaadavuse kohta, mobiilside infrastruktuuri konsolideeritud kava ning avaldab teavet kasutuselevõtu kavatsuste ja ribalaiuse kohta.

Riiklikud lairibaühenduse rahastamisvahendid

Lairibaühenduse tagasiühenduse infrastruktuuri arendamise riiklik raamprogramm piirkondades, kus puudub investeeringuteks piisav ärihuvi, on riiklik (katus)lairibaühenduse riigiabikava. Lisaks üldistele riigiabi eeskirjadele annab ONP kohalikele omavalitsustele suuniseid üksikprojektide rakendamiseks ONP raames. Raamprogrammi hinnanguline (maksimaalne) rahastamine riiklikul tasandil on kokku 257,9 miljonit eurot, millest 123,1 miljonit eurot rahastatakse ERFist ja ülejäänud 134,8 miljonit eurot kaetakse EIP laenuga. Mõlemad rahastamisallikad (ERFi ja EIP laen) kujutavad endast toetusi kohaliku ja piirkondliku tasandi avaliku sektori asutustele (linnad, omavalitsused ja maakonnad). Eeldatakse, et erasektori vahendite panus järgmise põlvkonna lairibavõrkude kaasrahastamisse programmi rakendamise ajal on 120 miljonit eurot. Programmi keskmine aastaeelarve aastatel 2016–2023 on 31,5 miljonit eurot. ONP omanikuks on määratud Horvaatia võrgutööstuste reguleeriv asutus (HAKOM).

Lairibaühenduse tagasiühenduse taristu riiklik programm (NP-BBI) hõlmab riigiabimeetmeid järgmise põlvkonna võrgu tagasiühenduse osa jaoks valgetes piirkondades ning selle eesmärk on arendada järgmise põlvkonna lairibavõrgu riiklikku tagasiühendust võrgusegmendina, mis ühendab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke ja riiklikke põhivõrke. Euroopa Komisjon kiitis programmi heaks ja see viiakse ellu avaliku sektori investeerimismudeli kaudu. Passiivne kiudoptiline taristu projekteeritakse, ehitatakse ja jäetakse alaliselt riigi omandisse. Pärast taristu ehitamist pakutakse seda turul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsetel tingimustel. Avalike konsultatsioonide tulemuste põhjal on programmi eesmärk hõlmata vähemalt 540 asulat, mis algselt seati prioriteediks ja määrati sihipärasteks asulateks (vähemalt 25 % elanikkonnast) Horvaatia linnalähi- ja maapiirkondades. Meetme hinnanguline (maksimaalne) kogueelarve on 101,4 miljonit eurot, millest 86,2 miljonit eurot (85%) rahastatakse ERFist ja ülejäänud 15,2 miljonit eurot (15%) riiklikest vahenditest. Kava aastaeelarve ajavahemikuks 2017–2023 on 14,5 miljonit eurot.

Uues partnerluslepingus ja uues rakenduskavas „Konkurentsivõime ja ühtekuuluvus“ on ajavahemikuks 2021–2027 kavandatud kaks tegevust:

  • Järgmise põlvkonna lairibataristu kava: Järgmise põlvkonna lairiba tagasiühenduse taristu ehitamine koos ühendustega lõppkasutajatega toetab juurdepääsukiirust 100 megabitti sekundis (Mbps). Kava hõlmab 540 prioriteetset asulat, millest igaühes on üle 1000 elaniku, ning ligikaudu 5800 väiksemat asulat. Kõik investeeringuga hõlmatud kohad on demograafiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult riigi keskmisest madalamad. Paigaldatakse umbes 5,650 km kiudaineid. Võimaluse korral kasutatakse olemasolevaid torustikke, kuigi hinnanguliselt on vaja uusi torustikke ligikaudu 45 % (umbes 2 450 km) kasutatava kiu jaoks. Kava on jagatud kaheks osaks: üks hõlmab järgmise põlvkonna võrgu tagasiühenduse taristu ehitamist; teine hõlmab haldusasutuste ühendamist kiudoptilise taristuga. Kava koguinvesteering on 129,1 miljonit eurot, millest 86,2 miljonit eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse rakenduskava (2014–2020) kaudu. Investeering kuulub prioriteedi „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine“ alla. Horvaatia panus on 42,5 miljonit eurot.
  • Investeeringud väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgetes“ ja „hallides“ piirkondades lõppkasutajate jaoks kooskõlas digitaalse ühenduvuse toetusprogrammiga, Horvaatia panus on 57,5 miljonit eurot.

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ühenduvusmeetmeid, et tugevdada ühenduvust kui ühiskonna ja majanduse digipöörde nurgakivi. Nende eesmärk on pakkuda ligikaudu 106 miljoni euro väärtuses väga suure läbilaskevõimega võrgu ühenduvusteenuseid kooskõlas ELi gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidega:

  • 100 Mbit/s teenused 100 000 Horvaatia leibkonnale (700 000 elanikku) 20 projektis sama paljudes kohalikes omavalitsusüksustes, et ületada eelkõige kaugtöö ja kaugõppe ühenduvustõkked, eriti maapiirkondades ja haavatavate rühmade, näiteks ebasoodsas olukorras olevatest peredest pärit õpilaste või puuetega inimeste seas;
  • 1 Gbititeenused kõigile peamistele sotsiaal-majanduslikele keskustele, nagu koolid, ülikoolid, uurimiskeskused, transpordisõlmed, haiglad, riiklikud haldusasutused ja ettevõtted.

Taaste- ja vastupidavusrahastu muud investeeringud summas ligikaudu 20 miljonit eurot on suunatud järgmisele: i) passiivse elektroonilise side taristu ehitamine, et pakkuda väga suure läbilaskevõimega võrgule ja 5G-teenustele juurdepääsu maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades, kus puuduvad turutingimused erainvesteeringute ligimeelitamiseks; ning ii) 5G leviala linnapiirkondades ja peamistel maismaatranspordi marsruutidel (5G-koridorid). Ligikaudu 55 % nende meetmetega hõlmatud leibkondadest asub maapiirkondades, 26 % linnalähipiirkondades ja ainult 19 % linnapiirkondades. Umbes 400 000 eurot investeeritakse tõkete vähendamise reformimise meetmetesse ning ehitus- ja lubade andmise suunistesse ning ühtlustamismenetlustesse.

Ühenduvuse meetmepaketi rakendamise tegevuskavas teatas Horvaatia kavatsusest kõrvaldada väga suure läbilaskevõimega võrkude tõhusa kasutuselevõtu peamised takistused, nagu planeerimispiirangud, trasside rajamise õiguse kiiremad menetlused, ning vajadusest luua lubade menetlemise koordineerimisasutus ja koostada tasude kohaldamise suunised.

Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Horvaatias

Värskeimad andmed lairibaühenduse katvuse, liitumiste ja kasutajate arvu, erinevate lairibatehnoloogiate katvuse ja kulude kohta on esitatud tulemustabeli aruannetes ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riigiaruannetes.

Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks

Spektri ühtlustatud eraldamise üksikasjad on esitatud Euroopa 5G vaatluskeskuses.

Riiklikud ja ELi väljaanded ning pressidokumendid

inglise

horvaadi

Kontaktandmed

BCO Horvaatia (riiklik lairibaühenduse pädevuse amet): Horvaatia võrgutööstuse reguleeriva asutuse arenguprogrammide osakond (HAKOM, Hrvatska regulatorna agencija za mrežne djelatnosti)

Aadress: Roberta Frangeša Mihanovića 9, 10110 Zagreb, Horvaatia
Kontakt e-postiteel
Telefon: +385 1 700 7399
Veebileht

Mere-, transpordi- ja infrastruktuuriministeerium (Ministarstvo mora, prometa i infrastrukture)

Aadress: Prisavlje 14, 10000 Zagreb, Horvaatia
Kontakt e-posti teel1 või e-posti teel2
Telefon: +385 1 6169 -060 / -110
Veebileht

Viimased uudised

Euroopa pädevate lairibaühenduse asutuste võrgustiku 2023.–2024. aasta tegevusaruanne

Käesolevas brošüüris tutvustatakse Euroopa pädevate lairibaühenduse asutuste võrgustiku 2023.–2024. aasta programmi peamisi tegevusi, sihtvaldkondi ja põhipunkte.

Seotud sisu

Üldpilt

Lairibaühendus ELi riikides

Leia praegune teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis, samuti riiklikud strateegiad ja poliitika lairibaühenduse arendamiseks.

Vaata lisaks

Lairibaühendus Rootsis

Rootsi 2016. aastal vastu võetud riiklikus lairibaühenduse kavas on visioon täielikult ühendatud Rootsist ning seatud eesmärgid nii mobiilside kättesaadavuse kui ka kodumajapidamiste ja ettevõtjate kiire lairibaühenduse jaoks.

Lairibaühendus Hispaanias

Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalse tegevuskava 2025 kümne strateegilise prioriteedi hulka.

Lairibaühendus Sloveenias

Sloveenia eelistab lairibavõrkude arendamisel tehnoloogilist neutraalsust ja turudünaamikat, eelkõige taristu- ja teenusepõhist konkurentsi.

Lairibaühendus Slovakkias

Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.

Lairibaühendus Rumeenias

Rumeenia keskendub riikliku lairibavõrgu ülesehitamisele kui sammule ELi ühenduvuseesmärkide saavutamise suunas.

Lairibaühendus Portugalis

Portugali digitaalse taristu arendamist kujundavad Portugali digitaalarengu tegevuskava ja väga suure läbilaskevõimega elektrooniliste sidevõrkude ühenduvust käsitlev riiklik strateegia aastateks 2023–2030.

Lairibaühendus Poolas

Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.

Lairibaühendus Madalmaades

Kõigil Madalmaade kodumajapidamistel peaks olema juurdepääs lairibavõrkudele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ja valdav enamik peaks 2023. aastaks ära kasutama kiiruse 1 Gbit/s.

Lairibaühendus Maltal

Malta lairibapoliitika on tehnoloogianeutraalne ja soodustab konkurentsivõimelist turukeskkonda.

Lairibaühendus Luksemburgis

Kogu riigis gigabiti lairibaühendusele juurdepääsu võimaldava sideinfrastruktuuri väljaarendamine on üks Luksemburgi valitsuse programmi prioriteete.

Lairibaühendus Leedus

Leedu eesmärk on tagada 2027. aastaks maapiirkondadele 100 Mbit/s ja toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.

Lairibaühendus Lätis

Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke ja seab eesmärgiks 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, linna- ja maapiirkondades ning 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades.

Lairibaühendus Itaalias

Itaalia strateegia „Ultra Broadband Towards the Gigabit Society“ eesmärk on tagada 2026. aastaks kõigile gigabitiühenduvus.

Lairibaühendus Iirimaal

Iirimaa riiklikus lairibaühenduse kavas nähakse ette, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaa hoonetel juurdepääs kiirele lairibaühendusele.

Lairibaühendus Ungaris

Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2021–2030) eesmärk on saavutada 2030. aastaks gigabitivõrkudega kaetud kodumajapidamiste 95 % osakaal.

Lairibaühendus Kreekas

Riikliku lairibaühenduse kavaga aastateks 2021–2027 edendatakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja 5G-võrkude kasutamist. Kreeka digitaalse ümberkujundamise piiblis 2020–2025 rõhutatakse ühenduvust ühena viiest strateegilisest teljest ja tunnustatakse gigabitiühiskonna...

Lairibaühendus Saksamaal

Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse prioriteediks FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline pakkumine.

Lairibaühendus Prantsusmaal

Riiklikus lairibaprogrammis France Très Haut Débit seatakse eesmärgiks tagada 2022. aastaks kiire lairibaühendus kõigile kodumajapidamistele ja 2025. aastaks valguskaabelühendus kõigile.

Lairibaühendus Soomes

Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhist kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetatakse riiklikest vahenditest alateenindatud piirkondade jaoks ja kohalike omavalitsuste nõustamiseks selle kohta, kuidas lairibavõrke kasutusele võtta.

Lairibaühendus Eestis

Eesti on kehtestanud lairibaühenduse baasteenuse kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskavas seatakse 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.

Lairibaühendus Taanis

Taani lairibaühendusega seotud eesmärke toetavad mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on üleriigiline püsi- ja mobiilse lairibaühenduse leviala. Valitsus teeb tööd selle nimel, et muuta Taani digivaldkonna eestvedajaks, luues Taani ettevõtjatele aluse digitehnoloogia...

Lairibaühendus Tšehhi Vabariigis

Väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamise riiklikus kavas, mis kiideti heaks 2021. aasta märtsis, on kindlaks määratud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamisele.

Lairibaühendus Küprosel

Küprose lairibaühenduse kavas on seatud strateegilised eesmärgid aastateks 2021–2025 ning see sisaldab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.

Lairibaühendus Bulgaarias

2020. aasta augustis ajakohastati ja võeti vastu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu riiklik lairibaühenduse taristu kava „Ühendatud Bulgaaria“ ja elektroonilise side poliitika.

Lairibaühendus Belgias

Belgia lairibaühenduse strateegia on integreeritud laiemasse poliitikastrateegiasse „Digitaalne Belgia“. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud nn valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Kulude ja halduskoormuse...

Lairibaühendus Austrias

Austria lairibaühenduse strateegias keskendutakse (püsi- ja mobiilside) gigabitiühenduste pakkumisele kogu riigis 2030. aastaks.