Kokkuvõte lairibaühenduse arengu kohta Eestis
Eesti ajakohastas lairibaühendusega seonduvad eesmärgid ja meetmed 2014. aasta alguses osana oma digitaalarengu tegevuskavast 2020. Strateegia näeb ette täieliku kaetuse vähemalt 30 Mbit/s ühendustega aastaks 2020 ning seab eesmärgiks edendada ülikiirete vähemalt 100 Mbit/s ühenduste paigaldamist, nii et need moodustaksid samaks aastaks 60% või rohkem kõikidest internetiühendustest. Eesti paigaldab praegu fiiberoptiliste kaablite baasvõrku. Selle väljaehitamise järel asub 98% kõigist elumajadest, ettevõtetest ja asutustest 1,5 km kaugusel vähemalt ühest fiiberoptilise võrgu ühenduspunktist. Eesti uus infoühiskonna strateegia on ettevalmistamisel. Oma 5G teekaardiga soovib Eesti saavutada 5G ühenduvuse suuremates linnades 2023. aastaks ja transpordikoridorides 2025. aastaks. Eesti on koostamas uut lairibaplaani aastateks 2021-2030.
Riiklik lairibastrateegia ja -poliitika
Vastutavad asutused
- Lairibaühenduse kasutuselevõttu juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Nimetatud ministeerium vastutab lairibaühenduse strateegia ja õigusaktide eest.
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on 2008. aastal loodud valitsusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. See vaatab üle ja reguleerib tehnilisi standardeid ja kogub turuandmeid. Asutuse eesmärk on aidata rakendada riiklikku majanduspoliitikat, tehes seda ohutuse suurendamise, piiratud ressursside otstarbeka kasutamise korraldamise ja toodete usaldusväärsuse suurendamise abil tootmiskeskkondade, tööstusseadmete, raudtee ja elektroonilise side valdkonnas.
- Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) loodi aastal 2009. ELASA vastutab projekti EstWin, fiiberoptiliste kaablite paigaldamise ja võrgu ühenduspunktide rajamise.
- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ühendab Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) tegelevaid ettevõtteid, soodustab nende koostööd ning esindab nende ühiseid seisukohti lairibavõrkude arendamise osas.
- Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksus, mis muuhulgas tegeleb Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse administreerimisega lairiba baasvõrgu ehitamisel.
Projekt EstWin
Aastal 2009 lõid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA). Asutuse järelevalvenõukogu liikmete hulka kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindaja. Asutuse eesmärk on rakendada projekti EstWin ning anda kõikidele elumajadele, ettevõtetele ja asutustele aastaks võimalus kasutada ühendust järgmise põlvkonna lairibavõrguga, mille ülekandekiirus on kuni 100 Mbp/s. Eesti hõredalt asustatud piirkondade, mida ei oleks tõenäoliselt turupõhise paigaldamise käigus kaetud, kiirete baasvõrkudega katmisega kaasneb üle 6000 km fiiberoptiliste kaablite paigaldamine ja võrgu ühenduspunktide rajamine. Nende investeeringute eesmärk on õhutada kommertsoperaatoreid paigaldama täiendavaid „viimase miili” ühendusi. EstWini rahastavad muu hulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF). Võrgu paigaldatud ja kavandatud osadest annab ülevaate veebikaart.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid
- Viia lõpuni kiire lairibaühenduse baasvõrgu väljaehitamine.
- Lairiba juurdepääsuvõrgu laiendamine turutõrke piirkondades. Selleks:
- vähendatakse sidevõrgu ehitamisega kaasnevat halduskoormust, lihtsustades vastavat õigusraamistikku.
- on tehtud kohustuslikuks „viimase miili“ ühenduste loomine riigi rahastatud arendusprojektide raames rajatavatesse hoonetesse;
- edendatakse kiire interneti arendamist toetavaid kogukondlikke algatusi;
- toetatakse vajaduse korral turutõrke aladel, sealhulgas maapiirkondades, „viimase miili“ ühenduste rajamist.
- Interneti välisühenduste vajaduste analüüsimine ning vajaduse korral toetavate projektide elluviimine.
- Infoühiskonna vajadustele vastavate raadiosageduste kättesaadavuse tagamine, mis võimaldavad interneti lõppkasutajale kättesaadavaks teha ka sellistes piirkondades, kus püsiühendus ei ole kättesaadav.
- Võrgu neutraalsuse põhimõtte toetamine, mis tähendab, et elektroonilise side operaatorid ei tohi oma sidevõrgus piirata lõppkasutaja juurdepääsu legaalsetele sideteenustele, veebilehtedele ega kättesaadavatele platvormidele.
- Avalike WiFi-võrkude turvalise ülalpidamise edendamine, eeskätt avaliku sektori asutuste poolt.
Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguga seonduv eesmärk on 100% kaetus kiirusega 30 Mbp/s ja 60% majapidamiste varustamine 100 Mbp/s teenusega aastaks 2020.
Lairibaühenduse arendamise peamised vahendid
Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) arendab välja tsentraalset kaardistamisvahendit lairibaühenduse teenuste kättesaadavuse kohta. See on interaktiivne portaal, mille kasutajad saavad teavet lairibaühenduse teenuste kohta Eestis.
Andmed lairibaühenduse arengu ja tehnoloogiate kohta Eestis
Viimaste andmete lugemiseks lairibaühendusega kaetuse, paigaldamise ja varustamise, eri lairibaühenduse tehnoloogiatega kaetuse ja maksumuse kohta vaadake digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi tulemustabeli aruandeid ja riigi aruandeid.
Spektri jaotamine traadita lairibaühendusele
Spektri ühtlustatud jaotamise kohta lisateabe saamiseks pöörduge Euroopa 5G vaatluskeskuse poole.
Riiklikud publikatsioonid ja pressidokumendid
Inglise keeles
- Digital Agenda 2020 for Estonia (Eesti digitaalarengu tegevuskava 2020)
- Development vision of next-generation broadband network in Estonia 2009 (Eesti uue põlvkonna lairibaühenduse võrgu arenguvisioon aastaks 2009)
- Study on National Broadband Plans in the EU-28 (uurimus riiklike lairibaühendusega seonduvate kavade kohta EL 28 riikides)
- Guide to High-Speed Broadband Investment (kiiresse lairibaühendusse investeerimise juhend)
- Mobile and fixed broadband prices in Europe at the end of 2019
- Study on broadband coverage in Europe 2019
- Estonia - country reports on performances in digitisation: connectivity, digital skills, digital public services and more
Eesti keeles
- Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioon
- Kiire internetiühenduse („viimase miili”) paigaldamise analüüs ja ettepanekud
- Eesti infoühiskonna arengukava 2020
Kontaktteave
BCO Estonia (riiklik lairibaühenduse pädevuse büroo): Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Aadress: Suur-Ameerika 1, 10129 Tallinn, Eesti
E-post
Telefon: +372 639 76 81
Veebileht
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Aadress: Sõle 23 A, Tallinn 10614, Eesti
E-post
Telefon: +372 667 2000
Veebileht
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse
Aadress: Harju 6, 10130 Tallinn, Eesti
E-post
Telefon: +372 6310555
Veebileht
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Aadress: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn, Eesti
E-post
Telefon: + 372 6177 145
Veebileht
Viimati lisatud
This one-hour online workshop is dedicated to WiFi Installation Companies involved in the WiFi4EU initiative. Its objective is to answer their questions in order to help overcome hurdles and accelerate network deployment. This workshop is an important opportunity in view of the approaching deadline, which risks the loss of municipalities’ € 15,000 WiFi4EU vouchers.
Mountain regions have much to gain from digitalisation and broadband connectivity. There is great potential for Smart Villages, SMEs, and access to online services in healthcare, education and much more. Mountain communities, however, face greater obstacles than most in becoming full participants in the European Union’s Digital Decade. Their remoteness, in terms of distance and topography, combined with smaller populations, make them technically and financially challenging to reach with broadband infrastructure.
“Spain is the first European country to develop a broadband scheme for grey areas with a geographical scope covering all the nation” states Elena Galindo from Spain’s Ministry of Energy, Tourism and Digital Agenda, in this video. Ms Galindo, representing Spain’s national Broadband Competence Office, explains that the scheme is needed as approximately “8-10% of the population living in isolated rural and remote areas could not be covered with fast broadband”. It aims to cover 3.5 million people, of which 430,000 in grey areas, with minimum speeds of 300 Mbps symmetrical, upgradeable to 1 Gbps.
Related Content
Big Picture
Find current information on broadband development in each country, as well as national strategies and policies for developing broadband.
See Also
Sweden’s national broadband plan, adopted in 2016, has the vision of an entirely connected Sweden and has goals for both mobile coverage and for high-speed broadband connections for households and businesses. By 2020, 95% of all households and companies should have access to...
Sveriges nationella bredbandsplan, antagen 2016, har visionen om ett fullt kopplat sverige och har mål för både mobil täckning och för höghastighets bredbandsförbindelser för hushåll och företag. Fram till 2020 skulle 95% av alla hushåll och företag ha tillgång till bredband med...
Digital connectivity and 5G rollout are among the ten strategic priorities of the Spain Digital 2025 Agenda.
El objetivo de conseguir un 100 % de cobertura de Internet a 30 Mbps, con un 50 % de los hogares suscritos a conexiones de Internet por encima de 100 Mbps en 2020, está en línea con los objetivos establecidos en la Agenda Digital para Europa. Con el fin de aprovechar todas las...
Slovakia has set the long-term objective of achieving access to high-speed internet connection with at least 30 Mbps for all households by the end of 2020.
Slovenská republika si stanovila ako dlhodobý cieľ umožniť všetkým domácnostiam prístup k vysokorýchlostnému internetovému pripojeniu s rýchlosťou najmenej 30 Mbit/s do konca roku 2020.
Romania’s broadband plan focuses on building up a national broadband network as a first step towards achieving the targets set by the Digital Agenda for Europe.
Planul României privind rețeaua de bandă largă se axează pe înființarea unei rețele naționale de bandă largă ca prim pas în atingerea țintelor stabilite de către Agenda Digitală pentru Europa.
Portugal’s NGA coverage is slightly below EU average. The Agenda Portugal Digital aims at development of a digital infrastructure that allows citizens to take advantage of the new opportunities offered by technologies.
A cobertura NGA de Portugal está ligeiramente abaixo da média da UE. A Agenda Portugal Digital visa o desenvolvimento de uma infraestrutura digital que permita aos cidadãos tirar partido das novas oportunidades que as tecnologias oferecem.
Poland’s national broadband plan foresees that 100% of households should have access to internet connectivity of at least 30 Mbps by 2020. 50% of households should have internet connectivity of 100 Mbps by 2020.
Polski Narodowy Plan Szerokopasmowy przewiduje, że do 2020 r. 100% gospodarstw domowych powinno mieć dostęp do internetu o przepustowości co najmniej 30 Mbps. Również do 2020 r. 50% gospodarstw domowych powinno korzystać z internetu o przepustowości 100 Mbps.
The Dutch government supports the Gigabit Society targets. All households should have the opportunity to access broadband networks of at least 100 Mbps and a vast majority should be taking advantage of 1 Gbps by 2023. Mobile networks must also be able to access basic services at...
De Nederlandse overheid ondersteunt de doelstellingen van de Gigabit Society. Dat houdt in dat alle huishoudens in 2020 de mogelijkheid moeten hebben om een breedbandverbinding met een snelheid van tenminste 100 Mbps te gebruiken en een overgrote meerderheid zou tegen 2023...
Malta’s broadband policy is technology neutral and favours a competitive market environment.
Il-politika ta' Malta dwar il-broadband hija waħda newtrali f'termini ta' teknoloġija u favur ambjent kummerċjali kompetittiv.
Die Entwicklung einer Kommunikationsinfrastruktur mit dem Ziel flächendeckende Gigabitzugänge zur Verfügung zu stellen, bildet einen der Schwerpunkte im Regierungsprogramm von Luxemburg.
The development of a communication infrastructure with a target of gigabit broadband access throughout the country is one of the priorities in the governmental programme of Luxembourg.
Le développement d’une infrastructure des communications avec pour objectif de fournir un accès haut débit en gigaoctet dans tout le pays est l’une des priorités du programme du gouvernement du Luxembourg.
Lietuvos naujos kartos interneto prieigos plėtros plane dėmesys sutelkiamas į tiesioginį valstybės indėlį į ilgalaikės infrastruktūros plėtrą, remiamos priemonės, kuriomis skatinamos privačiojo sektoriaus investicijos ir didinama spartaus plačiajuosčio ryšio paklausa.
Lithuania‘s Next Generation Internet Access Development Plan focuses on direct state contribution to long-term infrastructure development, supports measures promoting private sector investments and seeks to foster an increase in demand for fast broadband access.
Broadband facilitates the development of e-services for government, schools, commerce, health and business besides providing high-speed internet to residents, businesses and public administrations in Latvia.
Platjoslas sakari atvieglo e-pakalpojumu attīstību valdības, skolu, tirdzniecības, veselības aprūpes un uzņēmējdarbības vajadzībām, nodrošinot ātrdarbīgu internetu Latvijas iedzīvotājiem, uzņēmumiem un valsts pārvaldes iestādēm.
The Italian strategy for next generation access network aims at developing a high-speed access network to maximise the take-up of an infrastructure able to guarantee services of 100 Mbps for at least 85% of households by 2020. Italy adopted a national state aid scheme to support...
The national broadband plan for Ireland foresees that by 2026 all premises in Ireland will have access to high-speed broadband.
Hungary’s National Digitization Strategy 2021-2030 aims at 95% of households covered by gigabit networks by 2030.
A magyar Nemzeti Infokommunikációs Stratégia 2014–2020 célkitűzése, hogy 2018-ra a teljes lakosság számára legalább 30 Mbps, 2020-ra pedig a háztartások felének 100 Mbps sebességű, új generációs hozzáférési hálózati (NGA) lefedettséget biztosítson.
The Greek Digital Transformation Bible 2020-2025 highlights connectivity as one of the five strategic axes and acknowledges the Gigabit Society 2025 targets.
Το Εθνικό σχέδιο ευρυζωνικής πρόσβασης επόμενης γενιάς 2014-2020 έχει ως απώτερο στόχο τη δημιουργία ευνοϊκού περιβάλλοντος για ιδιωτικές επενδύσεις σε δίκτυα επόμενης γενιάς, καθώς και την κρατική στήριξη σε τομείς για τους οποίους υπάρχει μικρό ή δεν υπάρχει καθόλου ενδιαφέρον...
Der Koalitionsvertrag 2018 der Bundesregierung sieht das vorrangige Ziel eines flächendeckenden Ausbaus von Gigabit-Netzen bis 2025 vor. Die Bundesregierung hat eine 5G-Strategie für Deutschland entwickelt.
The 2018 coalition agreement of the German Federal Government identifies the priority goal of a nationwide expansion of gigabit networks by 2025. The federal government has also developed a 5G Strategy for Germany.
The national broadband programme France Très Haut Débit sets out the targets of fast broadband access for all households by 2022 and fibre for all by 2025.
Le plan national français Très Haut Débit relatif à la technologie large bande vise à rendre le très haut débit accessible dans tous les foyers d'ici 2022. Le plan prévoit la fibre pour tous d'ici 2025.
The Finnish authorities go for a competition-driven, fibre-based network roll-out assisted by public funds for underserved areas and advice for local municipalities on how to deploy broadband networks.
Suomen viranomaiset toteuttavat julkisin varoin tuetun kilpailuvetoisen, kuitupohjaisen verkon käyttöönoton alueilla, joilla palveluiden levinneisyys on alhainen, sekä tarjoavat kunnille laajakaistaverkot käyttöönottoa koskevaa neuvontaa.
A number of political initiatives aiming at nation-wide fixed and mobile broadband coverage support Danish broadband goals. The Government works towards making Denmark a digital frontrunner by creating a foundation for Danish businesses to exploit digital technologies.
En række politiske initiativer, der sigter mod landsdækkende fast og mobil bredbåndsdækning, understøtter de danske bredbåndsmål. Desuden arbejder regeringen for at gøre Danmark til en digital frontrunner ved at skabe grundlag for danske virksomheder til at udnytte digitale...
Národní strategie České republiky má za cíl dosažení širokopásmového přístupu k internetu s rychlostí alespoň 30 Mb/s pro všechny obyvatel a alespoň 100 Mb/s pro 50 % domácností do roku 2020. Cílem je očekávat jak prostřednictvím investic soukromého sektoru, tak i veřejné podpory...
The National Plan for the Development of Very High Capacity Networks, approved in March 2021, defines the strategic approach of the Czech Republic to the construction of VHCN.
Το ευρυζωνικό σχέδιο της Κύπρου έθεσε στρατηγικούς στόχους για την περίοδο 2016-2020 και ευθυγραμμίζεται με τους στόχους της κοινωνίας Gigabit. Η Κύπρος έχει υιοθετήσει αρκετά μέτρα από πλευράς ζήτησης με στόχο την τόνωση της ψηφιακής οικονομίας της.
Cyprus’ broadband plan sets strategic objectives for 2016-2020 and is aligned with the Gigabit Society objectives and the 5G Action Plan. It aims at Internet coverage with at least 30 Mbps for all households and businesses by 2020. In order to achieve the 2020 take-up target of...
Croatia’s strategy contains basic principles such as service and technological neutrality, net neutrality and inclusion of broadband internet access among universal services.
Strategija Republike Hrvatske sadržava temeljna načela kao što su načelo neutralnosti u pogledu tehnologija i usluga, mrežna neutralnost i uključivanje širokopojasnog internetskog pristupa u univerzalne usluge.
The National Broadband Infrastructure Plan for Next Generation Access "Connected Bulgaria" and the Policy in the field of electronic communications have been updated and adopted in August 2020.
Националният план за широколентова инфраструктура за достъп от следващо поколение 2014 на България определя цели за широколентовия достъп в съответствие с Програмата в областта на цифровите технологии за Европа.
Belgiens Breitbandstrategie ist Teil der umfassenden politischen Strategie „Digital Belgium – Plan for Ultrafast Internet in Belgium 2015-2020“. Die Rahmenbedingungen des Belgischen Breitbandmarktes begünstigen einen marktgetriebenen NGN Ausbau. Ziel ist es, bis 2020...
Belgium’s broadband strategy is incorporated into a broader policy strategy “Digital Belgium 2015-2020”. The aim is to provide speeds of up to 1 Gbps to half of the country by 2020 and to facilitate a proactive 5G roll-out. By lowering costs and reducing administrative burdens...
La stratégie haut débit fait partie d'une stratégie politique plus large intitulée « Digital Belgium – Plan Internet très haut débit en Belgique 2015-2020 ». Le but est de fournir, à l'horizon 2020, un débit allant jusqu'à 1 Gbps à au moins la moitié des connexions établies en...
De Belgische strategie op het gebied van breedband is bestanddeel van de bredere beleidsstrategie: “Digital Belgium - Plan for Ultrafast Internet in Belgium 2015-2020”. Het doel is het leveren van snelheden tot maximaal 1 Gbps voor de helft van het land in 2020, het zorgen voor...
Österreichs Breitbandstrategie konzentriert sich auf die Bereitstellung von ultraschneller Breitband-Übertragungsraten bis 2030. Bis Ende 2025 soll eine fast flächendeckende Verfügbarkeit von 5G erreicht werden.
Austria’s broadband strategy focuses on the nationwide supply of Gigabit connections by 2030. By the end of 2025, almost nationwide availability of 5G should have been realised.