Eesti on kehtestanud lairibaühenduse baasteenuse kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskavas seatakse 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.
Kokkuvõte lairibaühenduse arengust Eestis
Eesti digitaalarengu tegevuskava 2030 keskendub digitaalsete avalike teenuste arendamisele, küberturvalisusele ja ühenduvuse parandamisele kogu riigis. Eesti lairibaühenduse kavas 2030 kirjeldatakse meetmeid Eesti digitaalarengu tegevuskavas 2030 seatud eesmärkide saavutamiseks.
Riiklik lairibaühenduse strateegia ja poliitika
Vastutavad asutused
- Lairiba kasutuselevõtu protsessi juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium). Ministeerium vastutab lairibaühenduse strateegia ja õigusaktide eest.
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TJA,Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusasutus. Ta jälgib ja reguleerib tehnilisi standardeid ning kogub turuandmeid. Ameti eesmärk on aidata kaasa riigi majanduspoliitika elluviimisele ohutuse parandamise, piiratud ressursside otstarbeka kasutamise korraldamise ja toodete usaldusväärsuse suurendamise kaudu tootmiskeskkondade, tööstusseadmete, raudtee ja elektroonilise side valdkonnas.
- EstWini projekti, kiudoptiliste kaablite paigaldamise ja ühenduspunktide ehitamise eest vastutab Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus(ELASA).
- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit)ühendab Eesti IKT-ettevõtteid, edendab nende koostööd, tutvustab nende ühiseid seisukohti lairibavõrgu arendamisel ning tegutseb kompetentsikeskusena.
- Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on Euroopa Liidu struktuuritoetuse rakendusüksus, mis haldab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust lairiba tagasiühenduse võrgu rajamiseks.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid
Eesti digitaalarengu tegevuskava aastani 2030 võeti vastu 7. oktoobril 2021. Strateegia on kooskõlas gigabitiühiskonna ühenduvuseesmärkidega. Strateegia üldeesmärk on saavutada 2030. aastaks kiired, usaldusväärsed ja taskukohased elektroonilise side ühendused riigis, olenemata asukohast. Visiooni elluviimiseks on seatud kolm konkreetset eesmärki:
- digivalitsus (st digilahenduste kasutamine avalikus sektoris)
- elektrooniline side (st ühenduvus)
- riiklik küberjulgeolek
Aastaks 2030 peaksid Eestis olema asukohast sõltumata kättesaadavad ülikiired, usaldusväärsed ja taskukohased telekommunikatsiooniühendused, mis võimaldavad luua ja kasutada innovaatilisi teenuseid. Kõigil peaks olema juurdepääs vähemalt 100 Mbit/s ühendustele, mida saab suurendada kuni 1 Gbit/s. Valitsus toetab väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendamist maapiirkondades, kus telekommunikatsiooniettevõtted ei investeeri konkurentsitingimustel.
Toetust antakse ka a) põhitaristu rajamiseks Eesti peamistesse transpordikoridoridesse, et tagada katkematu 5G leviala, b) valitud elu- ja äripiirkondade turvaliseks katmiseks 5G-ga ning c) vajalikeks ettevalmistusteks 6G kasutuselevõtuks, kui asjaomane tehnoloogia turule jõuab.
2023. aastal avaldati Eesti lairibaühenduse kava aastani 2030. Kavas kirjeldatakse meetmeid, mis on vajalikud Eesti digitaalarengu tegevuskavas 2030 seatud eesmärkide saavutamiseks. Kavas antakse ülevaade võrgu katvusest ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) plaanidest toetada aastatel 2022-2030 sidetaristu ehitamist turutõrgete piirkondades ning katkematute 5G-ühenduste pakkumist peamistes transpordikoridorides. Kavandatakse 89 miljoni euro suurust riiklikku toetust. Lisaks nõuab gigabitiühiskonna seatud eesmärkide saavutamine riigilt täiendavaid investeeringuid ligikaudu 200 miljoni euro ulatuses.
Oma 5G tegevuskavaga soovib Eesti saavutada 5G ühenduvuse suuremates linnades 2023. aastaks ja transpordikoridorides 2025. aastaks. Ministeeriumi tasandil on loodud spetsiaalne 5G töörühm. Käimas on töö ärikasutuse hindamiseks ja 5G kasutuselevõtu rahastamismudeli leidmiseks. Ametiasutused on võtnud ka kohustuse teha Läti ja Leeduga Via Baltica projekti raames koostööd 5G-koridoride valdkonnas. Balti riigid soovivad kaardistada koridori kõrval asuva elektroonilise side infrastruktuuri ja teha kindlaks infrastruktuuri puudujäägid.
Lairibaühenduse arendamise peamised meetmed ja rahastamisvahendid
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on välja töötanud lairibateenuste kättesaadavuse keskse kaardistamisvahendi (Communications Coverage Application). See on interaktiivne portaal, kust kasutajad saavad teavet lairibateenuste kättesaadavuse kohta Eestis.
Eesti taaste- ja vastupidavuskavas on digipöördele ette nähtud 208 miljonit eurot (24 %). Eeldatavasti kulutatakse kogu summa digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatele jõupingutustele. Märkimisväärsed digiinvesteeringud hõlmavad 93 miljonit eurot valitsuse digiteenuste ajakohastamiseks uusima tehnoloogia abil, 58 miljonit eurot 230 VKE toetamiseks digiüleminekul ja 24 miljonit eurot väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks maapiirkondades.
Lisaks on ERFist eraldatud 45 miljonit eurot väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamiseks maapiirkondades aastatel 2023–2027, et toetada väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamist maapiirkondades.
EstWini projekt
2009. aastal asutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA), et viia ellu EstWini projekt ning anda kõigile elumajadele, ettevõtetele ja ametiasutustele võimalus liituda järgmise põlvkonna lairibavõrguga ülekandekiirusega kuni 100 Mbit/s. Nende investeeringute eesmärk on stimuleerida viimase kilomeetri ühenduste täiendavat kasutuselevõttu kommertstelekommunikatsioonioperaatorite poolt. Projektiga võeti kasutusele ligikaudu 7000 km kiudoptilisi tagasiühenduse võrke maapiirkondades ja vähem kui 10 000 elanikuga asulates, kus optilised võrgud varem puudusid ja kus operaatoritel ei olnud varem kavas neid paigaldada. EstWini rahastatakse muu hulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESIF). Võrgustiku rakendatud ja kavandatud osad on visualiseeritud veebipõhisel kaardil. EstWini projekt läheneb lõpule, tagasiühenduse võrk on peaaegu valmis ja ainult väike osa Kagu-Eestist on veel katmata.
Andmed lairibaühenduse arengu ja tehnoloogiate kohta Eestis
Värskeimad andmed lairibaühenduse leviala, liitumiste ja leviala ning erinevate lairibatehnoloogiate leviala kohta on esitatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riigiaruannetes.
Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks
Spektri ühtlustatud eraldamise üksikasjad on esitatud Euroopa 5G vaatluskeskuse aruandes.
Riiklikud ja ELi väljaanded ning pressidokumendid
inglise
- Eesti digitaalarengu tegevuskava aastani 2030
- Lairibaühendusse investeerimise käsiraamat
- Mobiil- ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas 2022
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta EL 27s
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
eesti
Kontaktandmed
BCO Estonia (riiklik lairibaühenduse pädevuse büroo): Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium)
Aadress: Suur-Ameerika 1, 10129 Tallinn, Eesti
Kontakt e-postiteel
Telefon: +372 639 76 81
Veebileht
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)
Aadress: Sõle 23 A, Tallinn 10614, Eesti
Kontakt e-postiteel
Telefon: +372 667 2000
Veebileht
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus
Aadress: Harju 6, 10130 Tallinn, Eesti
Kontakt e-postiteel
Telefon: +372 6310555
Veebileht
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Aadress: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn, Eesti
Kontakt e-postiteel
Telefon: + 372 6177 145
Veebileht
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Leia praegune teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis, samuti riiklikud strateegiad ja poliitika lairibaühenduse arendamiseks.
Vaata lisaks
Rootsi 2016. aastal vastu võetud riiklikus lairibaühenduse kavas on visioon täielikult ühendatud Rootsist ning seatud eesmärgid nii mobiilside kättesaadavuse kui ka kodumajapidamiste ja ettevõtjate kiire lairibaühenduse jaoks.
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalarengu tegevuskava kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Sloveenia eelistab lairibavõrkude arendamisel tehnoloogilist neutraalsust ja turudünaamikat, eelkõige taristu- ja teenusepõhist konkurentsi.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia keskendub riikliku lairibavõrgu ülesehitamisele kui sammule ELi ühenduvuseesmärkide saavutamise suunas.
Portugali digitaalarengu tegevuskava ja väga suure läbilaskevõimega elektrooniliste sidevõrkude ühenduvust käsitlev riiklik strateegia aastateks 2023–2030 kujundavad digitaristu arendamist Portugalis.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Usaldusväärse ja tugeva digitaristu laiendamine ning digilõhe kaotamine on Madalmaade digitaristu poliitika keskmes.
Malta lairibapoliitika on tehnoloogianeutraalne ja soodustab konkurentsivõimelist turukeskkonda.
Kogu riigis gigabiti lairibaühendusele juurdepääsu võimaldava sideinfrastruktuuri väljaarendamine on üks Luksemburgi valitsuse programmi prioriteete.
Leedu eesmärk on tagada 2027. aastaks maapiirkondadele 100 Mbit/s ja toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke ja seab eesmärgiks 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, linna- ja maapiirkondades ning 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades.
Itaalia ultralairibastrateegia eesmärk on pakkuda 2026. aastaks gigabitiühenduvust kõigile.
Iirimaa riiklikus lairibaühenduse kavas nähakse ette, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaa hoonetel juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2022–2030) eesmärk on saavutada 2030. aastaks gigabitivõrkudega kaetud kodumajapidamiste 95 % osakaal.
Riikliku lairibaühenduse kavaga aastateks 2021–2027 edendatakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja 5G-võrkude kasutamist. Kreeka digitaalse ümberkujundamise piiblis 2020–2025 rõhutatakse ühenduvust ühena viiest strateegilisest teljest ja tunnustatakse gigabitiühiskonna...
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse prioriteediks FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline pakkumine.
Riiklikus lairibaprogrammis France Très Haut Débit seatakse eesmärgiks tagada 2022. aastaks kiire lairibaühendus kõigile kodumajapidamistele ja 2025. aastaks valguskaabelühendus kõigile.
Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhist kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetatakse riiklikest vahenditest alateenindatud piirkondade jaoks ja kohalike omavalitsuste nõustamiseks selle kohta, kuidas lairibavõrke kasutusele võtta.
Taani lairibaühendusega seotud eesmärke toetavad mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on üleriigiline püsi- ja mobiilse lairibaühenduse leviala. Valitsus teeb tööd selle nimel, et muuta Taani digivaldkonna eestvedajaks, luues Taani ettevõtjatele aluse digitehnoloogia...
Väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamise riiklikus kavas, mis kiideti heaks 2021. aasta märtsis, on kindlaks määratud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas on seatud strateegilised eesmärgid aastateks 2021–2025 ning see sisaldab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava aastateks 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.
2020. aasta augustis ajakohastati ja võeti vastu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu riiklik lairibaühenduse taristu kava „Ühendatud Bulgaaria“ ja elektroonilise side poliitika.
Belgia lairibaühenduse strateegia on integreeritud laiemasse poliitilisse strateegiasse „Digitaalne Belgia“. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud nn valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Kulude ja halduskoormuse...
Austria lairibaühenduse strateegias keskendutakse (püsi- ja mobiilside) gigabitiühenduste pakkumisele kogu riigis 2030. aastaks.