Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

Broadband – Eesti

Eesti on teinud lairibaühenduse baasteenuse kättesaadavaks kogu riigis ning 2020. aasta lairibaühenduse eesmärgid on kooskõlas digitaalarengu tegevuskava eesmärkidega.

    flag of Estonia

Kokkuvõte lairibaühenduse arengu kohta Eestis

Eesti ajakohastas lairibaühendusega seonduvad eesmärgid ja meetmed 2014. aasta alguses osana oma digitaalarengu tegevuskavast 2020. Strateegia näeb ette täieliku kaetuse vähemalt 30 Mbit/s ühendustega aastaks 2020 ning seab eesmärgiks edendada ülikiirete vähemalt 100 Mbit/s ühenduste paigaldamist, nii et need moodustaksid samaks aastaks 60% või rohkem kõikidest internetiühendustest. Eesti paigaldab praegu fiiberoptiliste kaablite baasvõrku. Selle väljaehitamise järel asub 98% kõigist elumajadest, ettevõtetest ja asutustest 1,5 km kaugusel vähemalt ühest fiiberoptilise võrgu ühenduspunktist. Eesti uus infoühiskonna strateegia on ettevalmistamisel. Oma 5G teekaardiga soovib Eesti saavutada 5G ühenduvuse suuremates linnades 2023. aastaks ja transpordikoridorides 2025. aastaks. Eesti on koostamas uut lairibaplaani aastateks 2021-2030.

Riiklik lairibastrateegia ja -poliitika

Vastutavad asutused

  • Lairibaühenduse kasutuselevõttu juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Nimetatud ministeerium vastutab lairibaühenduse strateegia ja õigusaktide eest.
  • Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on 2008. aastal loodud valitsusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. See vaatab üle ja reguleerib tehnilisi standardeid ja kogub turuandmeid. Asutuse eesmärk on aidata rakendada riiklikku majanduspoliitikat, tehes seda ohutuse suurendamise, piiratud ressursside otstarbeka kasutamise korraldamise ja toodete usaldusväärsuse suurendamise abil tootmiskeskkondade, tööstusseadmete, raudtee ja elektroonilise side valdkonnas.
  • Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) loodi aastal 2009. ELASA vastutab projekti EstWin, fiiberoptiliste kaablite paigaldamise ja võrgu ühenduspunktide rajamise.
  • Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ühendab Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) tegelevaid ettevõtteid, soodustab nende koostööd ning esindab nende ühiseid seisukohti lairibavõrkude arendamise osas.
  • Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksus, mis muuhulgas tegeleb Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse administreerimisega lairiba baasvõrgu ehitamisel.

Projekt EstWin

Aastal 2009 lõid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA). Asutuse järelevalvenõukogu liikmete hulka kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindaja. Asutuse eesmärk on rakendada projekti EstWin ning anda kõikidele elumajadele, ettevõtetele ja asutustele aastaks võimalus kasutada ühendust järgmise põlvkonna lairibavõrguga, mille ülekandekiirus on kuni 100 Mbp/s. Eesti hõredalt asustatud piirkondade, mida ei oleks tõenäoliselt turupõhise paigaldamise käigus kaetud, kiirete baasvõrkudega katmisega kaasneb üle 6000 km fiiberoptiliste kaablite paigaldamine ja võrgu ühenduspunktide rajamine. Nende investeeringute eesmärk on õhutada kommertsoperaatoreid paigaldama täiendavaid „viimase miili” ühendusi. 2020. aasta jaanuariks oli projekt välja käidud u. 7000 km kiudoptilist tagasiühendusvõrku maapiirkondades ja alla 10 000 elanikuga asulates, kus optilisi võrke varem ei olnud ja kuhu operaatoritel polnud varem plaanis neid paigaldada. EstWini rahastavad muu hulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF). Võrgu paigaldatud ja kavandatud osadest annab ülevaate veebikaart.

Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid

  • Viia lõpuni kiire lairibaühenduse baasvõrgu väljaehitamine.
  • Lairiba juurdepääsuvõrgu laiendamine turutõrke piirkondades. Selleks:
    • vähendatakse sidevõrgu ehitamisega kaasnevat halduskoormust, lihtsustades vastavat õigusraamistikku.
    • on tehtud kohustuslikuks „viimase miili“ ühenduste loomine riigi rahastatud arendusprojektide raames rajatavatesse hoonetesse;
    • edendatakse kiire interneti arendamist toetavaid kogukondlikke algatusi;
    • toetatakse vajaduse korral turutõrke aladel, sealhulgas maapiirkondades, „viimase miili“ ühenduste rajamist.
  • Interneti välisühenduste vajaduste analüüsimine ning vajaduse korral toetavate projektide elluviimine.
  • Infoühiskonna vajadustele vastavate raadiosageduste kättesaadavuse tagamine, mis võimaldavad interneti lõppkasutajale kättesaadavaks teha ka sellistes piirkondades, kus püsiühendus ei ole kättesaadav.
  • Võrgu neutraalsuse põhimõtte toetamine, mis tähendab, et elektroonilise side operaatorid ei tohi oma sidevõrgus piirata lõppkasutaja juurdepääsu legaalsetele sideteenustele, veebilehtedele ega kättesaadavatele platvormidele.
  • Avalike WiFi-võrkude turvalise ülalpidamise edendamine, eeskätt avaliku sektori asutuste poolt.

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguga seonduv eesmärk on 100% kaetus kiirusega 30 Mbp/s ja 60% majapidamiste varustamine 100 Mbp/s teenusega aastaks 2020.

Lairibaühenduse arendamise peamised meetmed ja rahastamisvahendid

Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) arendab välja tsentraalset kaardistamisvahendit lairibaühenduse teenuste kättesaadavuse kohta. See on interaktiivne portaal, mille kasutajad saavad teavet lairibaühenduse teenuste kohta Eestis.

Taastamis- ja vastupidavusplaan: digitaalsetele eesmärkidele on ette nähtud kokku 208 miljonit eurot. Toetus VHCN-ide kasutuselevõtuks maapiirkondades (24,3 miljoni euro suuruse eelarvega komponent 3 „Digiriik”) tagab eeldatavasti laiema juurdepääsu võrguteenustele. Selle investeeringu raames varustatakse VHCN-iga 8000 objekti.

Andmed lairibaühenduse arengu ja tehnoloogiate kohta Eestis

Viimaste andmete lugemiseks lairibaühendusega kaetuse, paigaldamise ja varustamise, eri lairibaühenduse tehnoloogiatega kaetuse ja maksumuse kohta vaadake digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi tulemustabeli aruandeid ja riigi aruandeid.

Spektri jaotamine traadita lairibaühendusele

Spektri ühtlustatud jaotamise kohta lisateabe saamiseks pöörduge Euroopa 5G vaatluskeskuse poole.

Riiklikud publikatsioonid ja pressidokumendid

Inglise keeles

Eesti keeles

Kontaktteave

BCO Estonia (riiklik lairibaühenduse pädevuse büroo): Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10129 Tallinn, Eesti
E-post
Telefon: +372 639 76 81
Veebileht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Aadress: Sõle 23 A, Tallinn 10614, Eesti
E-post
Telefon: +372 667 2000
Veebileht

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse

Aadress: Harju 6, 10130 Tallinn, Eesti
E-post
Telefon: +372 6310555
Veebileht

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Aadress: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn, Eesti
E-post
Telefon: + 372 6177 145
Veebileht

EUTech4Ukraine: telecommunications actions to support Ukrainian refugees

On 8 November, the European Broadband Competence Offices (BCO) Network hosted an interactive online event for telecommunications and mobile network operators to discuss how to meet the pressing telecommunications needs of approximately 7.4 million Ukrainian refugees in the EU, as well as of those on the ground in Ukraine.

NEWS ARTICLE |
Regulation for a successful transition into the fibre world

The European Competitive Telecommunications Association (ecta) and the German Association of Telecommunications and Value-Added Service Providers (VATM) organised the “Autumn event” on 22 November 2022 in Brussels.

Related Content

Big Picture

Broadband in EU countries

Find current information on broadband development in each country, as well as national strategies and policies for developing broadband.