
Kokkuvõte lairibaühenduse arengust Eestis
Eesti digitaalarengu tegevuskava 2030 keskendub digitaalsete avalike teenuste arendamisele, küberturvalisusele ja ühenduvuse parandamisele kogu riigis.
Riiklik lairibastrateegia ja -poliitika
Vastutavad asutused
- Lairibaühenduse kasutuselevõtu protsessi juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium). Ministeerium vastutab lairibaühenduse strateegia ja õigusaktide eest.
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet(TTJA, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusorganisatsioon. Ta jälgib ja reguleerib tehnilisi standardeid ning kogub turuandmeid. Ameti eesmärk on aidata rakendada riiklikku majanduspoliitikat, parandades ohutust, korraldades piiratud ressursside otstarbekat kasutamist ja suurendades toodete usaldusväärsust tootmiskeskkonna, tööstusseadmete, raudtee ja elektroonilise side valdkonnas.
- Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA)vastutab EstWin projekti, kiudoptiliste kaablite paigaldamise ja ühenduspunktide ehitamise eest.
- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) ühendab Eesti IKT-ettevõtteid, edendab nende koostööd, esitleb oma ühiseid seisukohti lairibavõrgu arendamisel ning tegutseb kompetentsikeskusena.
- Riigi Infosüsteemi Amet (RIA, Riigi Infosüsteemi Amet) on Euroopa Liidu struktuuritoetuse rakendusüksus, mis haldab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust lairiba tagasiühenduse võrgu rajamiseks.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid
Eesti digitaalne tegevuskava 2030 võeti vastu 7. oktoobril 2021. Strateegia on kooskõlas gigabitiühiskonna ühenduvuse eesmärkidega. Strateegia üldeesmärk on saavutada 2030. aastaks kiired, usaldusväärsed ja taskukohased elektroonilise side ühendused riigis, olenemata asukohast. Visiooni elluviimiseks on seatud kolm konkreetset eesmärki:
- digitaalvalitsus, st digilahenduste kasutamine avalikus sektoris;
- elektrooniline side, st ühenduvus, ja
- riiklik küberjulgeolek.
2030. aastaks peaksid Eestis olema ülikiired, usaldusväärsed ja taskukohased telekommunikatsiooniühendused asukohast sõltumata, mis võimaldab luua ja kasutada uuenduslikke teenuseid. Kõigil peaks olema juurdepääs vähemalt 100 Mbit/s ühendustele, mida saab suurendada kuni 1 Gbit/s. Valitsus toetab väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendamist maapiirkondades, kus telekommunikatsiooniettevõtted konkurentsi tingimustes ei investeeri.
Toetust antakse ka a) põhitaristu rajamiseks Eesti peamistes transpordikoridorides, võimaldades katkematut 5G leviala, b) 5G-ga valitud elamu- ja äripiirkondade turvalist katvust ning c) vajalikke ettevalmistusi 6G kasutuselevõtuks vastava tehnoloogia turule jõudmisel.
Lairibaühenduse arendamise peamised meetmed ja rahastamisvahendid
Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on välja töötanud keskse kaardistamisvahendi (Communications Coverage Application) lairibateenuste kättesaadavuse kohta. See on interaktiivne portaal, kus kasutajad saavad teavet lairibateenuste kättesaadavuse kohta Eestis.
Taaste- ja vastupidavuskava: Kokku on digieesmärkidele eraldatud 208 miljonit eurot. Toetus VHCNide kasutuselevõtuks maapiirkondades (komponent 3 „Digitaalriik“, mille eelarve on 24,3 miljonit eurot) peaks tagama laiema juurdepääsu internetipõhistele teenustele. Selle investeeringu raames varustatakse VHCN-ga 8.000 tegevuskohta.
EstWin projekt
2009. aastal asutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA), et viia ellu EstWini projekt ning anda kõigile elamutele, ettevõtetele ja ametiasutustele võimalus ühenduda järgmise põlvkonna lairibavõrguga ülekandekiirusega kuni 100 Mbit/s. Nende investeeringute eesmärk on soodustada äriliste telekommunikatsioonioperaatorite poolt viimase miili ühenduste täiendavat kasutuselevõttu. Projektiga arendati välja ligikaudu 7 000 km kiudoptilise tagasiühenduse võrke maapiirkondades ja vähem kui 10 000 elanikuga asulates, kus optilisi võrke varem ei olnud ja kus operaatoritel ei olnud varasemaid plaane neid paigaldada. EstWini rahastatakse muu hulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Võrgu rakendatud ja kavandatud osad on visualiseeritud veebikaardil. EstWin projekt on jõudmas lõpule, tagasiühenduse võrk on peaaegu valmis ja kaetud on vaid väike osa Kagu-Eestist.
Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Eestis
Uusimate andmete saamiseks lairibaühenduse katvuse, abonementide ja levialade, erinevate lairibatehnoloogiate katvuse ja kulude kohta vaadake tulemustabeli aruandeid ja digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riikide aruandeid.
Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks
Ühtlustatud spektri eraldamise üksikasjad leiate Euroopa 5G vaatluskeskusest.
Riiklikud ja ELi väljaanded ja pressidokumendid
Inglise keel
- Eesti digitaalarengu tegevuskava aastani 2030
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta
- Kiire lairibaühendusega seotud investeeringute juhend
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
- Mobiil- ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas
- Uuring lairibaühenduse kättesaadavuse kohta Euroopas
- Eesti – riigiaruanded digiteerimise tulemuslikkuse kohta: ühenduvus, digioskused, digitaalsed avalikud teenused ja palju muud
Eesti keel
Kontaktinfo
BCO Estonia (riiklik lairibaühenduse pädevusamet): Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium)
Aadress: Suur-Ameerika 1, 10129 Tallinn, Eesti Kontakt e-postiteel Telefon: + 372 639 76 81 Veebileht
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)
Aadress: Sõle 23 A, Tallinn 10614, Eesti Kontakt e-postiteel Telefon: + 372 667 2000 Veebileht
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus)
Aadress: Harju 6, 10130 Tallinn, Eesti Kontakt e-postiteel Telefon: + 372 6310555 Veebileht
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit)
Aadress: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn, Eesti Kontakt e-postiteel Telefon: + 372 6177 145 Veebileht
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Leia praegune teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis, samuti riiklikud strateegiad ja poliitika lairibaühenduse arendamiseks.
Vaata lisaks
Rootsi 2016. aastal vastu võetud riiklik lairibaühenduse kava sisaldab nägemust täielikult ühendatud Rootsist ning sellel on eesmärgid nii mobiilside kui ka kodumajapidamiste ja ettevõtete kiire lairibaühenduse osas.
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalarengu tegevuskava 2025 kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Sloveenia lairibaühenduse eesmärgid on kooskõlas gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia lairibaühenduse kava keskendub riikliku lairibavõrgu loomisele, mis on esimene samm ELi ühenduvuse eesmärkide saavutamise suunas.
Tegevuskava „Portugal Digital“ eesmärk on arendada digitaalset taristut, mis võimaldab kodanikel kasutada ära tehnoloogia pakutavaid uusi võimalusi.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Kõigil Madalmaade kodumajapidamistel peaks olema võimalus pääseda juurde lairibavõrkudele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ja valdav enamus peaks 2023. aastaks kasutama 1 Gbit/s.
Malta lairibapoliitika on tehnoloogianeutraalne ja soodustab konkurentsivõimelist turukeskkonda.
Sideinfrastruktuuri arendamine, mille eesmärk on juurdepääs gigabitile kogu riigis, on Luksemburgi valitsuse programmi üks prioriteete.
Leedu eesmärk on pakkuda maapiirkondadele 2027. aastaks 100 Mbit/s ning toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Itaalia ultralairibastrateegia gigabitiühiskonna suunas on eesmärk pakkuda kõigile 2026. aastaks gigabitiühendust.
Iirimaa riiklikus lairibaühenduse kavas on ette nähtud, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaal asuvatel hoonetel juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2021–2030) eelnõu eesmärk on saavutada 2030. aastaks eesmärk, et 95 % leibkondadest oleksid gigabitivõrkudega kaetud.
Kreeka digitaalse ümberkujundamise Piiblis 2020–2025 rõhutatakse ühenduvust kui ühte viiest strateegilisest teljest ja tunnustatakse gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse esikohale FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline tarnimine.
Riikliku lairibaprogrammi France Très Haut Débit eesmärk on tagada kõigile majapidamistele kiire lairibajuurdepääs 2022. aastaks ja kõigile 2025. aastaks kiudoptika kättesaadavus.
Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhist kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetavad avaliku sektori vahendid alateenindatud piirkondade jaoks ja kohalike omavalitsuste nõustamine lairibavõrkude kasutuselevõtu osas.
Mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on tagada üleriigiline püsi- ja mobiilne lairibaühendus, toetavad Taani lairibaühenduse eesmärke. Valitsus töötab selle nimel, et muuta Taani digitaalseks liidriks, luues aluse Taani ettevõtetele digitehnoloogia kasutamiseks.
2021. aasta märtsis heaks kiidetud riiklikus kavas väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamiseks on määratletud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis VHCNi ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas seatakse aastateks 2021–2025 strateegilised eesmärgid ning see hõlmab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.
Belgia lairibaühenduse strateegia on lisatud laiemasse poliitikastrateegiasse Digital Belgium. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Vähendades kulusid ja vähendades...
Austria lairibastrateegia keskendub gigabitiühenduste (fikseeritud ja mobiilsed) üleriigilisele pakkumisele 2030. aastaks.