Odav FTTH võrgustik Alleri oru taaselustamiseks Hispaanias
Otseinvesteeringute mudel: avalikult hallatav munitsipaalvõrgu mudel (avalik DBO)
Selles mudelis ehitab avaliku sektori asutus kohalikule omavalitsusele, maakonnale või piirkonnale lairibavõrgu (DBO viitab projekteerimisele, ehitamisele ja käitamisele). Kasutuselevõttu juhib ja kontrollib otseselt avaliku sektori asutus. Selleks võtab uus äriühing või olemasolevas kommunaalettevõttes asuv spetsiaalne üksus võrgu otse või standardsete hangete kaudu turule. Avaliku sektori asutus jääb võrgu omandisse ning käitab ja hooldab. Seejärel tehakse võrk üldiselt kättesaadavaks kõigile turuosalistele (avatud juurdepääsuvõrk). Avaliku sektori asutus või eriotstarbeline ettevõte vajab märkimisväärset osalust ja kannab kõik tegevusega kaasnevad finantsriskid, kuid tal on ka täielik kontroll võrgu kavandamise ja kasutamise üle.
Kontsessiooni mudel: eraviisiliselt juhitud munitsipaalvõrgu mudel
Selle mudeli puhul hangib avaliku sektori asutus lairibavõrgu ehitamise ja käitamise kohalikus omavalitsuses, maakonnas või piirkonnas eraettevõtjalt (mida nimetatakse ka avaliku sektori allhankeks või kontsessioonimudeliks), kes saab kontsessiooni võrgu käitamiseks pika aja jooksul, tavaliselt kakskümmend kuni kolmkümmend aastat.
Lepingu sõlminud eraettevõtja ehitab üldjuhul avatud, operaatori suhtes neutraalse võrgu, mille kaudu konkureerivad teenuseosutajad saavad osutada oma teenuseid kõigile lõppkasutajatele. Riigiasutus jääb passiivse taristu omandisse. Võrgu omanikuna on avaliku sektori asutusel suur mõju projekteerimis- ja teenuste osutamise protsessile.
Selleks et tagada kõigile teenuseosutajatele õiglased ja mittediskrimineerivad tingimused, tuleks võrku ehitaval ja käitaval eraettevõtjal ideaaljuhul keelata oma teenuste osutamine. Siiski ei ole see alati nii, peamiselt seetõttu, et teatavates liikmesriikides on vähe operaatori suhtes neutraalseid võrguteenuse osutajaid ja sõltumatuid teenuseosutajaid ning teadlikkus sellest võimalusest on väike.
Lepingu sõlminud ettevõte teeb investeeringu ja võtab kõik tulud, aga ka äririskid kogu lepinguperioodi jooksul. Lepingu lõppedes jääb võrgu infrastruktuur ametiasutusele, kes võib seejärel otsustada lepingut pikendada, sõlmida teise äriühinguga lepingu või isegi muuta oma osalust ja võtta kasutusele riigi hallatava munitsipaalvõrgu mudeli.
Ühenduse toetuse mudel
Selles mudelis tehakse lairibainvesteeringuid kohalike elanike eraalgatusena (alt-üles lähenemisviis). Sellised projektid on üldiselt olnud väga edukad lõppkasutajate hulgas kasutusmäära suunamisel ja rahaliselt jätkusuutlike juhtumite loomisel. Konkurentsi tase varieerub projektide vahel, mille puhul kasutatakse avatud võrgu ärimudelit, millel on hea konkurentsi tase, teiste puhul, kes tegutsevad vertikaalselt integreeritud operaatoritena või hangivad teenuseid ühelt operaatorilt mitme aasta jooksul.
Avaliku sektori asutus võib toetada kaasrahastamist ja maanteeõiguste andmist, reguleerimist ja koordineerimist muude infrastruktuuride kasutuselevõtuga ning juurdepääsu avalikule taristule ja asukohapunktidele, et pakkuda tagasiühenduseid. Avaliku sektori asutused võivad samuti aidata luua õiglased tingimused kõigile operaatoritele, kes soovivad juurdepääsu taristule.
Käitaja subsideerimise mudel (puudujääk või erasektori DBO)
Selle mudeli puhul ei ole avaliku sektori asutus otseselt seotud piirkonna lairibaühenduse kasutuselevõtu projektidega, vaid subsideerib ühte turuosalist, et uuendada oma taristut. Turgu valitsevad telekommunikatsioonioperaatorid ja suured alternatiivsed teenuseosutajad omavad tavaliselt passiivset taristut ja aktiivseid seadmeid ning pakuvad lõppkasutajatele vertikaalselt integreeritud mudeli alusel teenuseid.
Avaliku sektori asutus rahastab lõhet selle vahel, mis on majanduslikult tasuv, ja katvuse vahel, mida avaliku sektori asutus soovib saavutada. Rahastamist pakutakse toetusena ühele või mitmele eraettevõtjale.
Selle mudeli eelised seisnevad suhteliselt lihtsates lepingulistes kokkulepetes, suhteliselt kiire kasutuselevõtu potentsiaalis ja toetusesaaja/käitaja riskide korvamises. Avaliku sektori asutused ei saa siiski rahalist hüvitist, vaid peavad iga uue kasutuselevõtuetapi jaoks esitama suuremaid rahastamistaotlusi, mis toob kaasa kavandatust suuremad investeeringud.
Mudeli valimine
Küsimused, millele avaliku sektori asutus peab enne investeerimismudeli valimist vastama, on järgmised:
- Kuidas me saame luua mootori, mis tagab edasised investeeringud taristusse lisaks kohesele projektile ja olemasolevatele rahalistele vahenditele?
- Kas passiivse taristu kontrolli ja omandiõiguse säilitamisel ning kasutuselevõtu prioriteetide määratlemisel on eeliseid?
- Kas me eelistaksime pigem infrastruktuuri omandiõiguse säilitamist, kuid laseksime operaatoril kasutuselevõtu määratleda ja ellu viia?
- Millised on eelised ja miinused vertikaalselt integreeritud operaatorite (ettevõtjate ja teiste) kaasamiseks võrgu uuendamiseks või laiendamiseks?
- Kas me näeme ka võimalusi toetada kohalikke alt üles suunatud kodanikualgatusi?
- Võttes arvesse sotsiaal-majanduslikke tingimusi kohapeal, milline konkurentsi tase on vajalik, et hõlbustada kvaliteetsete ja taskukohaste teenuste levikut?
Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt lairibainvesteeringute juhendit.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Lairibaühenduse planeerimise osakond aitab omavalitsustel ja teistel üksustel kavandada edukaid lairibaühenduse arendamise projekte.
Vaata lisaks
Avaliku ja erasektori ning erasektori võrgustike rahastamiseks tehtavaid investeeringuid tehakse koostöös erasektori osalejatega, kes omavad olemasolevat taristut, ja riigiasutustega.
Omavalitsused, munitsipaalettevõtted, ühisettevõtted ja eraettevõtted võivad osaleda lairibaühenduse arendamise ühes, kahes või kõigis kolmes etapis.
Füüsilise infrastruktuuri pakkuja (PIP), võrgupakkuja (NP) ja teenuseosutaja (SP) põhirolle võivad võtta erinevad osalejad.
Juurdepääs lairibataristule on võimalik infrastruktuuri ja rakenduste tasandil erinevate võrgusõlmede kaudu.
Eduka piirkondliku lairibaühenduse arengu võti on poliitiliselt toetatud kava kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, mis ühendab eesmärgid konkreetsete vajaduste ja sidusrühmadega.
Tegevuskavas kirjeldatakse üksikasjalikult lairibaühenduse strateegia rakendamisega seotud kulusid, sidusrühmi, tegevust, koordineerimist ja järelevalvet.
Ülevaade erinevatest traadiga, traadita ja tulevastest lairibatehnoloogiatest ning nende eeliste, puuduste ja jätkusuutlikkuse kirjeldus.
Õige ärimudeli valimine sõltub turuosaliste rollist lairibaühenduse väärtusahelas.
Kiire lairibaühenduse arendamise projektide peamised rahastamisvahendid on omavahendid, tulupõhine rahastamine, laenud, omakapital ja toetused.
Riigiabi lairibaühendusele võib olla vajalik teatavates kohtades, kus turg ei paku vajalikke taristuinvesteeringuid.
Lairibavõrk koosneb geograafilistest osadest. Võrgu topoloogia kirjeldab, kuidas võrgu eri osad on ühendatud. Selgroo ja piirkonna võrgustike kõige olulisemad topoloogiad on puu topoloogiad, ringtopoloogiad ja võrgutopoloogiad. Esimesel miilil on kaks peamist peamist topoloogiat...
Selleks et mõista avaliku sektori asutuste võimalikke rolle, on kasulik vaadata lairibavõrku moodustavaid eri tasandeid ja peamisi ärilisi rolle.
Lairibavõrgud vajavad erinevaid taristutüüpe, mis põhinevad erinevatel logistilistel, majanduslikel või demograafilistel tingimustel. Kasutage küsimusi, et aidata valida.
Lairibatehnoloogiate võrdlus toob esile iga lahenduse omadused ja aitab teha otsuseid eri piirkondade jaoks parima lahenduse kohta.