Avaliku sektori vahendid
Avaliku sektori vahendid võimaldavad majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning on kättesaadavad nii kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul kui ka ELi tasandil. Euroopa Liit on üha olulisem rahastamisallikas, pakkudes peamiselt toetusi ja laene, kuid isegi omakapitali kaudu rahastamist. Kuna saadaolevate rahaliste vahendite maht ja liik on aastate jooksul kasvanud, on ka kavade arv kasvanud.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid hõlmavad järgmist:
- Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), mille eesmärk on tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ELis, korrigeerides piirkondadevahelist tasakaalustamatust. ERFi toetus lairibaühenduse kasutuselevõtule keskendub peamiselt turutõrgete kõrvaldamisele, mis on suunatud piirkondadele, kus investeeringuid ei tehta üksnes turupõhiselt.
- Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), mille eesmärk on toetada ELi maapiirkondi, et tulla toime mitmesuguste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemidega. Seda võib kasutada lairibaprojektide toetamiseks teatavates piirkondades ja liikmesriikides, sõltuvalt sellest, kuidas vahendite eraldamine on kavandatud.
- Euroopa Sotsiaalfond (ESF), mis toetab kõigi ELi kodanike töökohti ja tööhõivevõimalusi ning mida saab osaliselt kasutada lairibaühenduse kasutuselevõtu toetamiseks.
- Ühtekuuluvusfond, mille eesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning edendada säästvat arengut.
Ühenduvusele pühendatud programm on Euroopa ühendamise rahastu, mis toetab lairibaühenduse kasutuselevõttu kahe rahastamisvahendi kaudu: Euroopa ühendamise lairibaühenduse fond (CEBF, omakapital) ja Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument. Euroopa Ühendamise Rahastu pakub omakapitali ja kvaasiomakapitali väiksematele suurema riskiga lairibaprojektidele, millel puudub piisav juurdepääs rahastamisele (alatoitega) linnalähi- ja maapiirkondades. CEBF on 420 miljoni euro suurune omakapitalifond ja Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument teeb laenudena kättesaadavaks ligikaudu 17 miljonit eurot. Euroopa ühendamise rahastu digitaalse osaga toetatakse ja kiirendatakse nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid digitaalse ühenduvuse taristutesse ajavahemikul 2021–2027.
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend on taasterahastu „NextGenerationEU“ keskmes olev peamine taastevahend, mille eesmärk on aidata ELil praegusest kriisist taastuda. Rahastu annab nii laene kui ka toetusi, eraldades rahalist toetust majanduse taastamise olulistele esimestele aastatele (kokku 672,5 miljardit eurot, mis jaotatakse liikmesriikidele eri meetmena; vähemalt 20 % on ette nähtud digitaalvaldkonnale). Liikmesriigid peaksid esitama üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas riigipõhistes soovitustes, eelkõige 2019. ja 2020. aasta poolaasta tsüklites kindlaks tehtud probleeme kavandatud meetmetes käsitletakse. Samuti peaksid nad selgitama, kuidas on kavad kooskõlas probleemidega, mis on kindlaks tehtud nõukogu viimases soovituses euroala liikmesriikide majanduspoliitika kohta liikmesriikides, mille rahaühik on euro. Kontrollige taaste- ja vastupidavusrahastu punktisummat ühenduvuse teema temaatilise analüüsi abil.
InvestEU portaal on ELi veebipõhine kontaktide loomise portaal, mis võimaldab ELis asuvatel avaliku või erasektori projektiarendajatel jõuda potentsiaalsete investoriteni kogu maailmas. InvestEU võimaldab ELis asuvatel projektiarendajatel jõuda potentsiaalsete investoriteni kogu maailmas ja suurendada oma projektide nähtavust suurele rahvusvaheliste investorite võrgustikule. Investoritele, kes otsivad investeerimisvõimalusi lairibataristusse, pakutakse laia valikut elujõulisi projekte.
Lisaks on ELi liikmesriigid kehtestanud riiklikud lairibastrateegiad ja -poliitikad, rahastamisvahendid ja sihtotstarbelised fondid investeeringuteks suure läbilaskevõimega lairibaprojektidesse.
Erakapital ja finantsturud
Finantsturgudele pääsevad ligi investeerimisfondid, mis pakuvad nii omakapitali- või laenurahastamist kui ka hübriidlahendusi (mezzanine-rahastamine). Investeerimisfondid, mis taotlevad stabiilset investeeringutasuvust ja võivad keskenduda turvalisele materiaalsele varale, näiteks suure läbilaskevõimega lairibataristule:
- pangad, investeerimisfondid ja börsivälistesse ettevõtetesse investeerijad võivad olla huvitatud varajases etapis rahastamisest, otsides kõrgemat riskipreemiat ja väljumist 3–7 aasta jooksul pärast ettevõtte asutamist;
- taristufondid, pensionifondid ja muud institutsionaalsed investorid võivad 3–7 aasta pärast investeerida väljakujunenud taristusse ja taotleda pikaajalisi investeeringuid madalama intressimääraga.
Muid allikaid, nagu riskikapital, ei kasutata tavaliselt taristusse investeerimiseks, sest need keskenduvad lühiajalistele, suurematele riskivõimalustele ja nõudluse kõrgetele intressimääradele koos varajase lõpetamise võimalustega.
Täpsemad üksikasjad ja näited on esitatud lairibainvesteeringute juhendis.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Lairibaühenduse planeerimise osakond aitab omavalitsustel ja teistel üksustel kavandada edukaid lairibaühenduse arendamise projekte.
Vaata lisaks
Omavalitsused, munitsipaalettevõtted, ühisettevõtted ja eraettevõtted võivad osaleda lairibaühenduse arendamise ühes, kahes või kõigis kolmes etapis.
Füüsilise infrastruktuuri pakkuja (PIP), võrgupakkuja (NP) ja teenuseosutaja (SP) põhirolle võivad võtta erinevad osalejad.
Juurdepääs lairibataristule on võimalik infrastruktuuri ja rakenduste tasandil erinevate võrgusõlmede kaudu.
Eduka piirkondliku lairibaühenduse arengu võti on poliitiliselt toetatud kava kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, mis ühendab eesmärgid konkreetsete vajaduste ja sidusrühmadega.
Tegevuskavas kirjeldatakse üksikasjalikult lairibaühenduse strateegia rakendamisega seotud kulusid, sidusrühmi, tegevust, koordineerimist ja järelevalvet.
Ülevaade erinevatest traadiga, traadita ja tulevastest lairibatehnoloogiatest ning nende eeliste, puuduste ja jätkusuutlikkuse kirjeldus.
Õige ärimudeli valimine sõltub turuosaliste rollist lairibaühenduse väärtusahelas.
Investeerimismudelid pakuvad huvitavaid kaasamisvõimalusi piirkondliku lairibaühenduse arendamisega tegelevale avaliku sektori asutusele.
Kiire lairibaühenduse arendamise projektide peamised rahastamisvahendid on omavahendid, tulupõhine rahastamine, laenud, omakapital ja toetused.
Riigiabi lairibaühendusele võib olla vajalik teatavates kohtades, kus turg ei paku vajalikke taristuinvesteeringuid.
Lairibavõrk koosneb geograafilistest osadest. Võrgu topoloogia kirjeldab, kuidas võrgu eri osad on ühendatud. Selgroo ja piirkonna võrgustike kõige olulisemad topoloogiad on puu topoloogiad, ringtopoloogiad ja võrgutopoloogiad. Esimesel miilil on kaks peamist peamist topoloogiat...
Selleks et mõista avaliku sektori asutuste võimalikke rolle, on kasulik vaadata lairibavõrku moodustavaid eri tasandeid ja peamisi ärilisi rolle.
Lairibavõrgud vajavad erinevaid taristutüüpe, mis põhinevad erinevatel logistilistel, majanduslikel või demograafilistel tingimustel. Kasutage küsimusi, et aidata valida.
Lairibatehnoloogiate võrdlus toob esile iga lahenduse omadused ja aitab teha otsuseid eri piirkondade jaoks parima lahenduse kohta.