ELi energiasüsteemi digitaliseerimine

Kasvuhoonegaaside heite vähendamine 55 % ja taastuvenergia 45 % osakaalu saavutamine 2030. aastaks saab toimuda ainult siis, kui energiasüsteem on selleks valmis. Nende eesmärkide saavutamiseks peab Euroopa ehitama energiasüsteemi, mis on praegusest palju arukam ja interaktiivsem.

Kuna elektritarbimine peaks praegusest kuni 2030. aastani suurenema ligikaudu 60 %, peavad elektrivõrgud integreerima suure osa muutlikust taastuvenergiast. Tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsus peab suurenema 400 GW-lt 2022. aastal vähemalt 1000 GW-le 2030. aastaks, sealhulgas avamere taastuvenergia ulatuslik kasutuselevõtt kuni 317 GW-ni, et see kaldaga ühendada.

Seepärast peavad võrgud kohanema detsentraliseerituma, digitaalsema ja paindlikuma elektrisüsteemiga, kus miljonid katusele paigaldatavad päikesepaneelid ja kohalikud energiakogukonnad jagavad ressursse.

Investeerimine digitehnoloogiasse, nagu asjade interneti seadmed ja nutiarvestid, 5G- ja 6G-ühenduvus, pilvandmetöötlusserverite toitega üleeuroopaline energiaandmeruum ja elektrisüsteemi digitaalsed kaksikud, on väga oluline, et kiirendada digitaalset ja kestlikku energiasüsteemi ümberkujundamist, tuues samal ajal kasu meie igapäevaelule.

Joonis 1. Tulevane ELi integreeritud energiasüsteem: energiavood kasutajate ja tootjate vahel, vähendades raisatud ressursse ja raha ©Euroopa Liit; Allikas: ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia (europa.eu)

Energiasektoris, nagu ka paljudes teistes tööstusharudes, on digiüleminek juba käimas. Elektrisõidukid, päikesepaneelid, soojuspumbad ja paljud muud seadmed on varustatud nutikate tehnoloogiatega, mis genereerivad andmeid ja võimaldavad kaugjuhtimist. Aktiivsete asjade interneti seadmete arv maailmas kasvab eeldatavasti kiiresti ja ületab 2030. aastal 25,4 miljardit, samal ajal kui 51 %-l kõigist ELi kodumajapidamistest ja VKEdest on arukad elektriarvestid. ELi digi- ja energiapoliitika suunab kooskõlastatult Euroopa energiasüsteemi digitaliseerimist, kuna selliseid küsimusi nagu andmete koostalitlusvõime, varustuskindlus, küberturvalisus, eraelu puutumatus ja tarbijakaitse ei saa jätta üksnes turu hooleks ning asjakohane rakendamine on väga oluline.

2024. aasta Euroopa säästva energia nädalal EUSEW 2024 Highlights – Euroopa Komisjon (europa.eu) võttis Euroopa Komisjon energiasektori tehisintellekti käsitleval istungil EUSEW Interactive kasutusele Euroopa energiasüsteemi uuendusliku digitaalse selgroo. See selgroog, mida toidab nutika intelligentsuse tuum, mis kasutab generatiivset tehisintellekti, on suunatud kõigi detsentraliseeritud ja virtualiseeritud varade integreerimisele asjade interneti kaudu, luues mitmepoolse turu, mis ühendab tootjaid ja tarbijaid. Kasutades ära generatiivse tehisintellekti võimalusi, nagu stsenaariumide genereerimine, aegridade prognoosimine ja otsuste tegemise mudelid võrgu optimeerimiseks, püüab süsteem parandada pakkumise ja nõudluse tasakaalu. Peamised eesmärgid on suurem paindlikkus, optimeeritud salvestamine, parem varustuskindlus, väiksem CO2 jalajälg ning nii tööstuse kui ka tarbijate mõjuvõimu suurendamine. Algatuse eesmärk on alandada energiahindu, tugevdada ELi strateegilist autonoomiat ning suurendada selle juhtpositsiooni ja konkurentsivõimet.

Energiasüsteemi digitaliseerimine – ELi tegevuskava

Selle ümberkujundamise toetamiseks võtab komisjon seadusandlike algatuste, investeeringute ja liikmesriikidega koordineerimise kaudu mitmeid meetmeid.

Keskpikas perspektiivis hõlbustab digiüleminek sujuvat suhtlust eri osalejate vahel, võimaldades tarbijatel saada kasu kodumaistest energiaallikatest, nagu päikesepaneelid ja kogukonna omandis olevad tuuleturbiinid.

Näiteks võiksid tarbijad osaleda energiakogukondades ja kollektiivsetes omatarbeks toodetud energia tarbimise kavades, kasutades ära oma päikesepaneelide tootmist ja saades kasu odavamast elektrist kui võrgust ostmine. Samamoodi võib elektrisõidukite kahesuunaline laadimine pakkuda tipptundidel täiendavaid energiaressursse.

Joonis 2. Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CONNECT) toetab meetmeid energiasüsteemi digitaliseerimiseks. © Euroopa Komisjon

Pikas perspektiivis on digiteerimine vajalik taastuvate energiaallikate detsentraliseeritud vormide integreerimiseks elektrivõrku, vähendades sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja nende hinnavolatiilsust. Selline integreerimine nõuab suuremat tähelepanu võrgu haldamisele ja võrgu suuremat paindlikkust kohalikul tasandil, mida on võimalik saavutada tarbijate aktiveerimise ja tootvate tarbijate energiavarade parema haldamise kaudu.

Sujuv juurdepääs elektrivõrgu seisundit ja tootvate tarbijate varasid käsitlevatele üksikasjalikele andmetele on energiateenuste osutamisel otsustava tähtsusega, kuid seda on võimalik saavutada üksnes laialt levinud digitaalsete vahendite ja jagatud andmetaristu abil.

Tegevuskava üks peamisi tulemusi on Euroopa ühise võrdlusraamistiku (CERF) väljatöötamine energiasäästlike rakenduste jaoks. 2023. aasta oli selle meetme rakendamisel pöördeline aasta, sest 2023. aasta märtsis viidi programmi „Horisont 2020“ raames toetatud projekti InterConnect raames edukalt ellu esimese põlvkonna CERFi kava energiasäästurakenduste jaoks.

Samuti alustati ettevalmistusi CERFi teise põlvkonna energiasäästlike rakenduste kava kasutuselevõtuks programmi „Digitaalne Euroopa“ raames. Üksikasjalikum teave selle töö kohta.