Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

Euroopa energiasüsteemi digitaalse ümberkujundamise kiirendamine

Koostalitlusvõimelised ja avatud digilahendused ning andmete suveräänsus on energiasüsteemi digiüleminekul keskse tähtsusega.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 55 % võrra ja taastuvenergia osakaalu saavutamine 2030. aastal 45 % võrra saab toimuda ainult siis, kui energiasüsteem on selleks valmis. Nende eesmärkide saavutamiseks peab Euroopa ehitama energiasüsteemi, mis on palju arukam ja interaktiivsem kui praegu.

Kuna elektritarbimine peaks praegusest kuni 2030. aastani suurenema ligikaudu 60 %, peavad elektrivõrgud integreerima suure osa muutlikust taastuvenergiast. Tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsus peab suurenema 400 GW-lt 2022. aastal vähemalt 1 000 GW-ni 2030. aastaks, sealhulgas avamere taastuvenergia suur ülesehitamine kuni 317 GW-ni, mis ühendatakse kaldaga.

Seetõttu peavad võrgud kohanema detsentraliseerituma, digitaalsema ja paindlikuma elektrisüsteemiga, kus miljonid katusel asuvad päikesepaneelid ja kohalikud energiakogukonnad jagavad ressursse.

Investeerimine digitehnoloogiasse, nagu asjade interneti seadmed ja arukad arvestid, 5G ja 6G ühenduvus, üleeuroopaline energiaandmeruum, mida kasutavad pilvandmetöötlusserverid, ja elektrisüsteemi digitaalsed kaksikud on olulised digitaalsele ja kestlikule energiale ülemineku kiirendamiseks, tuues samal ajal kasu meie igapäevaelule.

Euroopa Liidu integreeritud energiasüsteemi visualiseerimine

Joonis 1: Tulevane ELi integreeritud energiasüsteem: energiavood kasutajate ja tootjate vahel, vähendades raisatud ressursse ja raha © Euroopa Liit; Allikas: ELi energiasüsteemide integreerimise strateegia (europa.eu)

Digiteerimine on juba käimas energiasektoris, nagu ka paljudes teistes tööstusharudes. Elektrisõidukid, päikesepaneelid, soojuspumbad ja paljud muud seadmed on varustatud nutikate tehnoloogiatega, mis genereerivad andmeid ja võimaldavad kaugjuhtimist. Eeldatakse, et aktiivsete asjade interneti seadmete arv maailmas kasvab 2030. aastal kiiresti ja ületab 25,4 miljardit eurot, samal ajal kui 51 %-l kõigist ELi majapidamistest ja VKEdest on arukad elektriarvestid. ELi digi- ja energiapoliitika suunab koordineeritud viisil Euroopa energiasüsteemi digiteerimist, kuna selliseid küsimusi nagu andmete koostalitlusvõime, varustuskindlus, küberturvalisus, eraelu puutumatus ja tarbijakaitse ei saa jätta üksi turule ning asjakohane rakendamine on hädavajalik.

Energiasüsteemi digitaliseerimine – ELi tegevuskava

Selle ümberkujundamise toetamiseks võtab komisjon mitmeid meetmeid seadusandlike algatuste, investeeringute ja liikmesriikidega koordineerimise kaudu.

Keskpikas perspektiivis hõlbustab digiüleminek sujuvat suhtlust eri osalejate vahel, võimaldades tarbijatel saada kasu kodumaistest energiaallikatest, nagu päikesepaneelid ja kogukonna omanduses olevad tuuleturbiinid.

Näiteks võivad tarbijad osaleda energiakogukondades ja kollektiivsetes omatarbimise kavades, kasutades ära oma päikesepaneelide tootmist ja kasu odavamast elektrihinnast kui võrgust ostmine. Samamoodi võib kahesuunaline elektrisõidukite laadimine anda tipptundidel täiendavaid energiaressursse.

Toetusmeetmete loetelu

Joonis 2: Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CONNECT) toetab meetmeid energiasüsteemi digiteerimiseks. © Euroopa Komisjon

Pikas perspektiivis on digiüleminek vajalik taastuvate energiaallikate detsentraliseeritud vormide elektrivõrku integreerimiseks, vähendades sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja nende hinnavolatiilsust. Selline integreerimine nõuab suuremat tähelepanu võrgu haldamisele ja võrgu suuremat paindlikkust kohalikul tasandil, mida on võimalik saavutada tarbijate aktiveerimise ja tootvate tarbijate energiavarade parema haldamise kaudu.

Sujuv juurdepääs üksikasjalikele andmetele elektrivõrgu seisundi ja tootvate tarbijate varade kohta on energiateenuste osutamisel otsustava tähtsusega, kuid seda on võimalik saavutada üksnes laiaulatuslike digitaalsete vahendite ja ühise andmetaristu abil.

Tegevuskava üks peamisi tulemusi on Euroopa ühise võrdlusraamistiku väljatöötamine energiasäästurakenduste jaoks. 2023. aasta oli selle meetme rakendamisel pöördelise tähtsusega, sest programmi „Horisont 2020“ raames toetati projekti InterConnect esimese põlvkonna kava CERFi jaoks energia säästmise rakenduste jaoks 2023. aasta märtsis.

Samuti alustati ettevalmistusi Euroopa Pagulasfondi teise põlvkonna kava kasutuselevõtuks energiasäästlike rakenduste jaoks informaatikaprogrammi raames. Täpsemat teavet selle töö kohta leiate siit: Täidame oma lubaduse võtta kasutusele Euroopa ühine energiasäästurakenduste võrdlusraamistik | Euroopa digituleviku kujundamine (europa.eu).

Viimased uudised

EVENT |
ELi innovatsioonikatalüsaatori avaüritus

Innovatsiooni Radar Bridge ja StepUP Startups projektid käivitatakse ametlikult 16. aprillil Brüsselis. Ürituse eesmärk on tuua esile ELi rahastatud novaatorite kasutamata investeerimispotentsiaal ja rõhutada vajadust toetava poliitika järele.

Seotud sisu

Üldpilt

Tööstusplatvormid ja suuremahulised katseprojektid

Digitaalsed tööstusplatvormid on Euroopa digiüleminekus esirinnas, ühendades tehnoloogiakomponendid ja tööstuslikud rakendused.

Mine süvitsi

Vaata lisaks