ELi poliitika, millega toetatakse energiasüsteemi digi- ja rohepööret

Standardimine

Standardeid on vaja selleks, et hõlmata võrgu haldamise, tasakaalustamise ja miljonite uute taastuvate energiaallikatega liidestamise kommunikatsiooninõudeid, samuti uue hajaenergiaturu keerukat koostoimet, mida on rikastatud ka tarbimiskaja teenustega.

Euroopa Komisjon on juba mitu aastat töötanud lahenduste ja standardimise koostalitlusvõime nimel. Arukate võrkude peamine koordineerimisviide Euroopa tasandil on arukate võrkude rakkerühm (mille kaasesimehed on sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat ning energeetika peadirektoraat), kellele anti ülesanne nõustada Euroopa Komisjoni poliitilistes ja regulatiivsetes suundades Euroopa tasandil ning koordineerida esimesi samme arukate võrkude rakendamiseks kooskõlas energia- ja digitaalvaldkonna õigusaktidega. Komisjon on avaldanud põhiaruandeid standardite, küberturvalisuse ja paindlikkuse turgude kohta.

Arukate energiavõrkude lahenduste kasutuselevõtutoetamiseks ja kiirendamiseks andis komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidele 2009. ja 2011. aastal volitused M/441 arukate arvestite ja M/490 nutivõrkude jaoks. Volitused täideti edukalt asjaomaste koordineerimisrühmade (SM-CG ja SG-CG) eksperdid, kes esitasid mitmeid asjakohaseid tulemusi ja standardeid. Need rühmad jätkavad ka pärast nende ühendamist alates 2021. aasta jaanuarist CEN-CENELEC-ETSI arukate võrkude koordineerimisrühmaga (CG-SG), et anda panus uute ja olemasolevate asjakohaste standardite väljatöötamisse ja haldamisse. Samuti saavad nad teavet Euroopa Komisjoni standardimistegevusest ja annavad sellesse oma panuse ning osalevad jätkuvalt aktiivselt arukate võrkude töökonna töös. Selle töö tulemused inspireerivad muu hulgas komisjoni koostama elektridirektiivi 339 (EL) 2019/944 artiklis 24 sätestatud andmeid käsitlevaid rakendusakte. Esimene rakendusmäärus (EL) 2023/1162, mis käsitleb koostalitlusvõime eeskirju seoses juurdepääsuga mõõtmis- ja tarbimisandmetele, võeti vastu 2023. aasta juunis ning praegu on käimas töö tarbimiskaja rakendusaktiga.

Märkimisväärne edulugu on ühise koostalitlusvõime keele loomine, mida tuntakse arukate seadmete viitena (SAREF), mille komisjon koostöös sidusrühmadega loob. Sarefist sai 2015. aastal Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) standard ja asjade interneti standardimiseülemaailmne algatus OneM2M ning seda on rakendatud Euroopa juhtivate tarnijate valgete kaupade kaubanduslikes toodetes alates 2017. aastast. Saref arenes hiljem modulaarseks ontoloogiaks koos laiendustega erinevatele vertikaalidele, sealhulgas energiale, sillutades teed asjade interneti koostalitusvõimelise ökosüsteemi loomisele.

Joonis 1: Nõudluse paindlikkuse ühise keele suunas (Allikas: EEBUS)

SAREFi ontoloogiat ning selle SAREF4ENER ja SAREF4Building laiendusi katsetatakse praegu ulatuslikult programmi „Horisont 2020“ rahastatud projektiInterConnectraames.

Asjade interneti ja 5G üldises raamistikus vaatleb komisjon kõiki muid aruka energia kommunikatsiooniaspekte ja -vajadusi ning kaasab vajalikud tingimused nimetatud kommunikatsioonivaldkondade arendamisse ning viib vastavusse teiste valdkondadega, nagu autotööstus, tervishoid, arukad linnad jne.

Euroopa andmestrateegia

Euroopa andmestrateegias tunnistatakse andmete tähtsust kaasaegses majanduses, sealhulgas energiasektoris, kus uued osalejad toovad väärtuslikke andmevarasid. Andmed on elektrivõrgu keskpunktis. Seda vahetatakse suure hulga erinevate tarkvarasüsteemide vahel, mis võimaldavad kommunaalettevõtetel oma võrku nõuetekohaselt planeerida, käitada ja hooldada, kasutades füüsilise maailma digiteeritud mudelit.

Strateegias teatati teiste seas ühiste Euroopa andmeruumide loomisest mitmes strateegilises sektoris, sealhulgas energeetikas. Komisjon toetab energiaandmeruumi kasutuselevõttu informaatikaalase tööprogrammi 2023–2024 kaudu, võttes arvesse programmi „Euroopa horisont“ raames toetatud kuue juba käimasoleva energiaandmeruumi projekti tulemusi. Õige tasakaalu leidmine üldeeskirjade ja sektoripõhiste eeskirjade vahel on eduka rakendamise jaoks otsustava tähtsusega. Puhta energia paketitõhus rakendaminekoos asjakohaste meetmetega, mis on kavandatud ELi energiasüsteemi digitaliseerimise tegevuskavas, sillutab teed sujuvale andmevoole energiasektoris ja kogu energiasektoris ja mujal, viies ühise Euroopa andmeruumini.

Selleks et toetada andmete arendamist ja jagamist kooskõlas ELi väärtustega, tegi komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa andmemäärus, mis jõustus 2024. aasta jaanuaris. Uute eeskirjadega loodetakse 2028. aastaks luua ELi liikmesriikidele 270 miljardit eurot täiendavat SKPd, käsitledes õiguslikke, majanduslikke ja tehnilisi küsimusi, mis põhjustavad andmete alakasutamist.

Pilvandmetöötluse ja serva Euroopa strateegia

ELi andmestrateegias rõhutati Euroopa pilvandmetöötluse tarnetööstuse konkurentsivõime suurendamise strateegilist tähtsust, et tagada ELi vastupanuvõime selles olulises valdkonnas ja muuta EL üheks maailma kõige olulisemaks andmekeskuseks. Euroopa Komisjon võtab vastu tasakaalustatud lähenemisviisi koos ülalt-alla meetmetega järgmise põlvkonna pilvtaristu ja -teenuste üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti kaudu, stimuleerides tööstusühendusi, nagu tööstusandmete, servade ja pilvede liit ettevõtte tasandil, mida toetab alt-üles suunatud teadus- ja innovatsioonitegevus programmi „HORIZON EUROPE“ raames, et luua kindel alus pilve, Edge’i ja IoT-andmetöötluse ökosüsteemile.

Üleeuroopalist huvi pakkuva uue põlvkonna pilvetaristu ja -teenuste eesmärk on tugevdada Euroopa digitaalset ja tehnoloogilist suveräänsust ning luua mitme pakkujaga ühendamata pilvandmetöötluse kontinuum.

Teadusuuringuid ja innovatsiooni tehisintellekti, pilve, asjade interneti ja servtöötluse valdkonnas toetatakse programmi „Euroopa horisont“ 4. teemavaldkonna raames. Pilvandmetöötlus ja servtöötlus võivad energiasüsteemi ümberkujundamist kiirendada, parandades energiasüsteemide tõhusust ja automatiseerimist. Need võimaldavad andmeid töödelda allikale lähemal, vähendades pikkade vahemaade tagant andmete edastamiseks kasutatava energia hulka. Koos võivad need tehnoloogiad aidata parandada energiasüsteemi tõhusust ja muuta selle paindlikumaks, mis on oluline taastuvatele energiaallikatele üleminekuks.

Küberturvalisuse tugevdamine

Euroopa elektrivõrgukasvav ühenduvus tekitab uusi tehnilisi probleeme, eelkõige seoses küberturvalisusega. Kuna elektrisüsteemiga ühendatakse rohkem seadmeid, loovad nad rohkem potentsiaalseid juurdepääsupunkte küberrünnetele elutähtsas taristus. Kuna energiataristu on meie majanduse jaoks kesksel kohal, on oluline minimeerida tööstuslike kontrollisüsteemide haavatavust elektri-, vee-, nafta-, gaasi- ja andmesektoris ning vältida tegevuse katkemist. Nende küberohtudega tegelemiseks, mis ei tunne piire, on hädavajalik luua alaline operatiivkoostöö raamistik ja teabevahetus.

Nende probleemide nõuetekohaseks lahendamiseks töötasid arukate võrkude töökonna eksperdid välja tervikliku sektoripõhise strateegia selle kohta, kuidas tugevdada võrgu- ja infoturbe direktiivi rakendamist energiasektori tasandil (vt nende vastavat aruannet, mis avaldati 2019. aasta septembris.pdf).

Viimasel perioodil keskenduti töö käigus uurimisele ja seetõttu komisjonile nõu andmisele seoses nõuete ja menetlustega, mis peavad olema kehtestatud energiataristu küberturvalisuse tagamiseks. Nende järeldusi ja soovitusi kasutati neid teemasid käsitlevate rakendusaktide või delegeeritud õigusaktide väljatöötamisel komisjoni poolt kooskõlas elektridirektiivi ja elektrimäärusega (nt võrgueeskiri piiriüleste elektrivoogude küberturvalisuse aspektide valdkondlike eeskirjade kohta) või 16. jaanuaril 2023 jõustunud direktiiviga meetmete kohta, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (edaspidi „2. küberturvalisuse direktiiv“). Lisaks juba hõlmatud üksustele, mis kuuluvad võrgu- ja infoturbe alla, kohaldatakse teist küberturvalisust nüüd ka elektritootjate, määratud elektriturukorraldajate, elektrisõidukite laadimispunktide käitajate, kaugkütte ja -jahutuse, naftavarude säilitamise kesküksuste ja vesiniku suhtes. Liikmesriikidel on nüüd aega kuni 17. oktoobrini 2024, et direktiiv oma siseriiklikku õigusesse üle võtta.