EL teeb ettepaneku gigabitiühenduvust käsitlevate uute eeskirjade kohta

Nõudlus digitehnoloogia ning uuenduslikumate vahendite, teenuste ja lahenduste järelekasvab. Need sõltuvad kiiremate, usaldusväärsemate ja andmemahukamate ühenduste kättesaadavusest. Kavandatud eeskirjad toetavad 2030. aasta digikümnendi ühenduvuse eesmärki, mille eesmärk on tagada 2030. aastaks kõigile juurdepääs kiirele gigabitiühendusele ja kiiretele mobiilsetele andmetele kogu ELis.

Komisjon vaatas läbi 2014. aasta lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi ja esitas selle asemel gigabititaristu seaduse. Uue õigusaktiga ajakohastatakse eeskirju, et tagada gigabitivõrkude kiirem, odavam ja lihtsam kasutuselevõtt ning lahendada peamised probleemid, mis takistavad võrkude kasutuselevõttu: kulukad ja tülikad menetlused võrgu kasutuselevõtuks.

Kavandatava gigabititaristu seaduse eesmärk on:

• vähendada ja lihtsustada menetlusi operaatorite juurdepääsuks olemasolevale füüsilisele taristule, võimaldades neil taristut taaskasutada võrgu kiiremaks kasutuselevõtuks;
• vähendada viivitusi lubade andmisel ja vaidluste lahendamisel
• tagada ehitustööde parem koordineerimine elektroonilise side operaatorite ja muude võrkude, nagu gaas, vesi, elekter ja transport, operaatorite vahel
• luua digiteeritud haldusmenetlused gigabitivõrke kasutusele võtvate operaatorite jaoks
• tooge kiudaineid igasse uude või oluliselt renoveeritud hoonesse

Läbivaadatud eeskirjad põhinevad lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivil, mis jääb jõusse seni, kuni kaasseadusandjad võtavad vastu gigabititaristu seaduse:

Loa andmine

Kiudoptiliste kaablite paigaldamine võib osutuda aeganõudvaks ja kulukaks. Ühtse teabepunkti loomisega saavad operaatorid juurdepääsu kogu asjakohasele teabele ja menetlustele ning esitada taotlusi ehitustööde tegemiseks , et võtta kasutusele kiired sidevõrgud. Igal juhul, kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, tuleks loa andmise otsus teha nelja kuu jooksul alates täieliku loataotluse saamisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Keeldumist tuleks põhjendada objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel.

Ehitustööde koordineerimine

Eeskirjad võimaldavad võrguteenuse osutajatel koordineerida tsiviilehitustöid, mis loovad suuremad võimalused ühiskasutuseks sektorite vahel ja elektroonilise side sektoris.

Koordineerimise hõlbustamiseks peaks iga võrguettevõtja tegema konkreetse kirjaliku taotluse korral või ühtse teabepunkti või muude avalikult kättesaadavate vahendite kaudu kättesaadavaks järgmise minimaalse teabe oma käimasolevate või kavandatavate ehitustööde kohta:

• tööde asukoht ja liik
• kaasatud võrguelemendid
• tööde eeldatav alguskuupäev ja kestus ning
• kontaktpunkt

Võrguoperaatorite suhtes kohaldatakse täiendavaid kohustusi projektide puhul, mida rahastatakse täielikult või osaliselt avaliku sektori vahenditest: need ettevõtjad peavad rahuldama kõik põhjendatud taotlused tööde koordineerimiseks, tingimusel et see ei too kaasa lisakulusid, ei takista kontrolli tööde koordineerimise üle ja taotlus esitatakse õigeaegselt.

Juurdepääs olemasolevale füüsilisele taristule

Juurdepääs olemasolevale füüsilisele taristule minimeerib kulusid ja kiirendab kiirete võrkude kasutuselevõttu. See võib tuua kasu ka ettevõtetele, kes võimaldavad märkimisväärset kokkuhoidu võrreldes uue kaevandamisega.

Direktiivi kohaselt peavad võrguoperaatorid (elektrooniline side, energiaettevõtted jne) andma juurdepääsu oma füüsilisele taristule (nt kaablikanalisatsioonid, juurdepääsuluugid, kapid, postid) kiire lairibaühenduse pakkujatele õiglastel ja mõistlikel tingimustel, sealhulgas hinnas.

Selleks et teha seda läbipaistval viisil, on võrguteenuse osutajatel õigus saada taotluse korral juurdepääsu miinimumteabele, mis käsitleb järgmist:

• asukoht ja marsruut
• infrastruktuuri liik ja praegune kasutus ning
• kontaktpunkt.

Võrguoperaatorid peaksid selle teabe taotluse korral kättesaadavaks tegema, kui see ei ole ühtse teabepunkti kaudu juba kättesaadav, ning seda teavet valdavad avaliku sektori asutused. Samuti võivad liikmesriigid nõuda, et need avaliku sektori asutused teeksid teabe ennetavalt kättesaadavaks ühtse teabepunkti kaudu. Kui aga juurdepääs sellele teabele võib põhjustada julgeolekuprobleemi, võivad liikmesriigid juurdepääsu piirata.

Hoonete sees olev infrastruktuur

Eeskirjadega tagatakse kiire ja juurdepääsetav hoonesisene füüsiline taristu kõigis uutes ja põhjalikult renoveeritud hoonetes. See vähendab kulusid ja häireid, mis kaasnevad selle infrastruktuuri hilisema kasutuselevõtuga.

Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kõik lube väljastavad ehitised olema varustatud:

• hoonesisene füüsiline taristu kuni võrgu lõpp-punktini, näiteks minikaablid, mis on võimelised majutama kiireid võrke, ja
• korterelamute puhul kergesti juurdepääsetav juurdepääsupunkt üldkasutatavate sidevõrkude pakkujatele, kes soovivad lõpetada oma võrgud abonendi ruumides

Kui hoone on need standardid saavutanud, on neil õigus saada vabatahtlik „lairibavalmis“ märgis. Erandeid võib teha teatavat tüüpi hoonetele (sõjaväelised, monumendid) või kuludele.

Igal võrguteenuse osutajal on õigus pääseda juurde hoonesisesele füüsilisele taristule õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, kui dubleerimine on tehniliselt võimatu või majanduslikult ebatõhus.

Hoonete puhul, mis ei ole varustatud kiiret ühendust toetava hoonesisese taristuga, võivad võrguteenuse osutajad lõpetada oma võrgu abonendi ruumides tellija nõusolekul ja tingimusel, et see minimeerib mõju kolmandate isikute varale.