Laiaulatuslikud katseprojektid põllumajanduse digiteerimise valdkonnas

Paljud kasutusjuhtumid on näidanud, et uuenduslike digilahenduste kasutamine võib aidata kontrollida kariloomade mineraalide tarbimist, suurendada piimatootmist ja võimaldada kariloomade haiguste varajast avastamist. Põllukultuuride anduritele ja kõrvamärkidele tuginedes saavad põllumajandustootjad suurendada tootmist, vähendades samal ajal oma keskkonnamõju. 

Paljud nendes projektides katsetatud digilahendused on juba turul kättesaadavad ja neid kasutatakse praegu tegelikes rakendustes.

Digitaalsete põllumajandusplatvormide, põllumajandusmasinate ehitajate ja arukate veemajandussüsteemide arendamine on näidanud, et kujunemisjärgus digilahendustel võib olla suur roll põllumajandustootjate toetamisel selles valdkonnas. Programmi „Horisont 2020“ raames tehti Euroopa Komisjoni Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse raames teadusuuringuteks ja innovatsiooniks kättesaadavaks ligikaudu 1 miljard eurot ELi vahendeid.

Suuremahuliste katseprojektide loomiseks on tehtud suuri investeeringuid, et leida lahendusi ühiskondlikele probleemidele mitmes valdkonnas. Need hõlmavad põllumajanduse digiplatvormide loomist ja digitaalse innovatsiooni toetamist põllumajandussektoris.

80 miljonit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile digitehnoloogia kasutuselevõtuks põllumajandussektoris

Eelkõige kolm suurplatvormi ja üks digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik on saanud kokku 80 miljonit eurot teadusuuringuteks ja innovatsiooniks digitehnoloogia kasutuselevõtuks põllumajandussektoris: IoF2020, DEMETER, ATLAS ja SmartAgriHubs.

Toiduainete ja põllumajandusettevõtete internet 2020 (IoF2020)

2017. aasta jaanuaris käivitati Internet of Food & Farm 2020 (IoF2020), millesse investeeriti ligikaudu 30 miljonit eurot. Selles keskenduti asjade interneti kasutuselevõtu hõlbustamisele toidutootmises ja põllumajanduses, ühendades kaks ökosüsteemi: põllumajandusettevõtjad ja kõrgtehnoloogilised IKT-tarnijad. Mõlemad ökosüsteemid on aidanud edendada digitaalset innovatsiooni põllumajanduses.

IoF2020 on põllumajandustootjakeskne projekt, mida juhivad 33 juhtumit 22 ELi liikmesriigis ja mis hõlmavad viit erinevat põllumajanduslike uuringute sektorit: ⁇ põllukultuurid, piimatooted, puuviljad, köögiviljad ⁇ ja ⁇ liha. ⁇ 

:

Projekti raames algatati kaks avatud projektikonkurssi. Esimeses keskenduti kasutusjuhtumite ulatuse suurendamisele kogu Euroopas. Teine keskendus rakenduste täiustamisele ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule sektoris. Mõlemad projektikonkursid stimuleerisid ökosüsteemi ja kinnitasid eri komponentide taaskasutatavust kasutusjuhtumite vahel samades allsektorites.

IoF2020 kasutab praegu süsteemidega töötamiseks mitmesuguseid kasutusjuhtumeid, kasutades varasemates etappides välja töötatud rakendusi. Traadita andurite paigaldamine põllukultuuridele ja arukate kõrvamärkide kinnitamine üksikutele lehmadele võib võimaldada põllumajandustootjatel toota rohkem toitu, millel on väiksem keskkonnamõju. Karja mineraalide tarbimise kontrollimine võib vähendada ka sõnnikus sisalduva ammoniaagi ja fosfaadi kogust, mis mõjutab põldudel voolava vee kvaliteeti.

Ühes konkreetses IoF2020 juhtumis, kus kasutatakse põllumajandusmasinate ehitajaid, tehti suuri edusamme nende seadmete standardite ja koostalitlusvõime valdkonnas, mille tulemusena vähenes kütusekulu 10 % ja suurenes mullaviljakus 10 %.

Üks IoF2020 katsefarmidest kasutas Connecterra välja töötatud tarkvara ja nägi piimatoodangu suurenemist ning poegimisintervallide ja antibiootikumiravi päevade vähenemist üle 60 %. Haiguse varajasel avastamisel on suur erinevus, võimaldades põllumajandustootjal alustada ravi paar päeva varem.

Ühes kasutusjuhtumis suurenes nutikate kõrvamärkide ja söötjatega karjade piimatoodang 1% ja piima kvaliteet paranes 20%. Haigestunud loomade arv vähenes 6 % võrreldes märgistamata veistega ning terviseprobleemide tõttu hukatud lehmade arv oli tavapärasest 24 % väiksem.

Connecterra lõpetas 7,8 miljoni euro suuruse rahastamisvooru, mis võimaldas tal täita oma ülesannet muuta põllumajandus tootlikumaks, humaansemaks ja kestlikumaks.

Külastage IoF2020 projekti veebisaiti

Põllumajanduse koostalitlusvõime ja analüüsimise süsteem (ATLAS)

⁇ ATLAS (põllumajanduse koostalitlusvõime & analüüsisüsteem) on töötanud põllumajandusrakenduste jaoks välja avatud digiteenuste platvormi alates selle käivitamisest 2019. aasta oktoobris. Samuti luuakse sellega kestlik ökosüsteem uuendusliku andmepõhise põllumajanduse jaoks.

Platvorm võimaldab põllumajandusmasinate, andurisüsteemide ja andmeanalüüsivahendite paindlikku kombineerimist, et ületada koostalitlusvõime puudumine. See võimaldab põllumajandustootjatel suurendada oma tootlikkust jätkusuutlikul viisil. Platvorm ATLAS on üles ehitatud andmevahetusvõrgule, kasutades ühtset rakendusprogrammi liidest.

:

ATLASil on 13 kaubandus- ja teadusettevõtet kuues Euroopa riigis. Komisjon kavatseb läbi viia mitmeid katseuuringuid, mille käigus luuakse lõppkasutajate, teenuseosutajate, teadlaste ja poliitikakujundajate võrgustik, et edendada uute tehnoloogiate eeliseid põllumajandussektoris. Innovaatilisi ettevõtteid meelitatakse platvormi kaudu oma teenuseid pakkuma stardirahastamise kaudu. Projekti raames töötatakse välja andmepõhise põllumajanduse järgmise põlvkonna standardid, kasutades nende uuringute käigus kogutud teadmisi.

Külastage Atlase projekti veebisaiti

Mõõde

Sarnaselt IoF2020 mudelile hõlmab DEMETER koostalitlusvõimeliste aruka põllumajanduse platvormide ulatuslikku kasutuselevõttu 20 katseprojekti kaudu 18 eri riigis.

DEMETER käivitati 2019. aasta septembris ja see koosneb 60 partnerist kogu väärtusahelas. Sellel on 25 kasutuselevõtukohta, 6000 põllumajandustootjat ning rohkem kui 38 000 seadet ja andurit koos osalejatega viiest eespool nimetatud katsesektorist, tootmissüsteemidest ning eri tüüpi ja suurusega põllumajandusettevõtetest.

DEMETERi eesmärk on näidata 15 miljoni euro suuruse ELi investeeringuga täiustatud standarditel põhineva koostalitlusvõime potentsiaali asjade interneti jaoks põllumajanduses, tagades turvalisuse, privaatsuse ja ärisaladuse kogu väärtusahelas. Projekt näitab, kuidas integreeritud lähenemisviis ärimudelile ja kasutajate heakskiidule võib toetada kestlikke põllumajandus- ja toidutootmissüsteeme, pakkuda inimestele ohutut toitu ja toetada põllumajandustootjaid nende otsustusprotsessis.

DEMETER loob põllumajanduslikule toidutööstusele uusi ärivõimalusi, kaitstes samal ajal Euroopa loodusvarasid. Projekti eesmärk on luua turvaline ja kestlik asjade interneti ja ettevõtluse ökosüsteem, millel on mõju, mis võib muuta Euroopa toidu- ja põllumajandussektorit ning potentsiaalselt kogu maailma.

Külastage Demeteri projekti veebisaiti

SmartAgriHubs

⁇  ⁇ SmartAgriHubs ⁇ võrgustik loodi 2018. aasta novembris ja sellele eraldati ELi vahenditest 20 miljonit eurot. See koosneb 2000 pädevuskeskusest ja 28 juhtkatsest, mis näitavad uuendusi põllumajanduses. Selle tööd hõlbustab 140 digitaalse innovatsiooni keskust üheksast piirkondlikust klastrist, mis hõlmavad kõiki liikmesriike.

SmartAgriHubsi teadmiste jagamise võti on kõigi eri osade võimendamine, tugevdamine ja ühendamine. Projekt tegeleb praegu praeguse ökosüsteemi arendamisega, luues digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku, integreerides tehnoloogia ja ettevõtluse toetamise ühtse kontaktpunkti lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki asjaomaseid osalejaid Euroopas.

Üks SmartAgriHubsi eksperimente Prantsusmaal – autonoomsed kasvuhooned – on edukalt lahendanud tööjõupuuduse põllumajandusettevõttes, kasutades COVID-19 pandeemia ajal robootikat, täppispõllumajandust ja veebipõhiseid kontaktide loomise teenuseid, tagades kodanikele rasketest oludest hoolimata juurdepääsu värskele toidule.

Külastage projekti SmartAgriHubs veebisaiti

Aruka veemajanduse platvorm (SWAMP)

Vesi on väga oluline, et tagada maailma elanikkonna toiduga kindlustatus, ning põllumajandus on ülekaalukalt suurim tarbija. ⁇ SWAMP ⁇ (aruka veemajanduse platvorm), mis edendab ELi rahvusvahelist koostööd, sai ligikaudu 1,5 miljonit eurot asjade internetil põhinevate meetodite väljatöötamiseks, et hallata vett täppisniisutamisel. Seda katsetati nii Brasiilias kui ka Itaalias ja Hispaanias.

On loodud tehnoloogiad, et tegeleda vee raiskamisega põllumajanduses, jälgides istanduse jaoks vajalikku veetaset ja mõõtes vajaduse korral selle vooluhulka. Tehnoloogiad kasutavad IoT-d, andmeanalüüsi ja autonoomseid seadmeid, et vähendada lekkeid ja tootlikkuse kadu.

Üks näide SWAMPi tehtud juhtumist hõlmab muutuva määraga niisutamist Brasiilia sojaubade kasvatamisel, mis peaks vähendama vee- ja energiatarbimist 20–60 %. Ta teeb seda, säilitades või parandades samal ajal kogutootmist Matopiba piirkonnas.

Külastage projekti SWAMP veebisaiti

Muud põllumajanduse digiteerimist toetavad projektid

Väljaspool tööstuse digiteerimise programmi investeeriti 12 miljonit eurot täppispõllumajanduse projektidesse ⁇ PANTHEON ⁇ (sarapuuaedade täppispõllumajandus), ⁇ ROMI ⁇ (mikrofarmide robootika) ja ⁇ BACCHUS ⁇ (liikuvad robotplatvormid aktiivseks kontrolliks ja saagikoristuseks põllumajanduspiirkondades).

Veel 12 miljonit eurot kulutati andmepõhisele biomajandusele (DataBio ⁇ ), mis on BigData LSP platvorm põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses, täiendades komisjoni jõupingutusi põllumajandussektori digiteerimiseks. ELi eesmärk on toetada Euroopa põllumajandustootjaid, rahastades teadus- ja innovatsiooniprojekte, ning edendada kasutajasõbralikke platvorme, suurendades põllumajanduse kestlikkust, tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.

LSPde tehtud töö peamine tulemus oli asjade interneti kataloogi ⁇ loomine, mis on juhend, mis edendab korduskasutust kõigis katsetes. Kataloogi algatas ⁇ WaziUp ⁇ projekt ja seda laiendati veelgi IoF2020-ga. Selles on loetletud kõik meetodid, mida kasutatakse eri põllumajanduslikel kasutusjuhtudel ja mida praegu kasutatakse tervishoiurakendustes.

Mõned kasutusjuhtumid laienevad ja võetakse täielikult kasutusele. Üks näide on IoF2020 piimakarjakasvatuse kasutamise juhtum ⁇ Happy Cow ⁇ , kus on tehtud investeeringuid. Masinõppetehnoloogia abil tehakse suurandmete analüüs, et aidata põllumajandustootjatel paremini mõista oma loomade vajadusi ja võtta võimalike probleemide korral ennetusmeetmeid.