Ulatuslikud katseprojektid põllumajanduse digiteerimisel

Paljud kasutusjuhtumid on näidanud, et uuenduslike digitaalsete lahenduste kasutamine võib aidata kontrollida veiste mineraalide tarbimist, suurendada piimatootmist ja võimaldada loomade haiguste varajast avastamist. Tuginedes põllukultuuride anduritele ja kõrvamärkidele, saavad põllumajandustootjad tootmist suurendada, vähendades samal ajal nende keskkonnamõju. 

Paljud nendes projektides katsetatud digilahendused on juba turul kättesaadavad ja neid kasutatakse praegu reaalsetes rakendustes.

Digitaalsete põllumajandusplatvormide, põllumajandusmasinate ehitajate ja arukate veemajandussüsteemide arendamine on näidanud, et esilekerkivad digitaalsed lahendused võivad põllumajandustootjate toetamisel selles valdkonnas suurt rolli mängida. Programmi „Horisont 2020“ raames eraldati Euroopa Komisjoni Euroopa tööstuse digiteerimise algatuse raames teadusuuringute ja innovatsiooni alasteks jõupingutusteks ligikaudu miljard eurot ELi rahalisi vahendeid.

Suuri investeeringuid on tehtud suuremahuliste katseprojektide loomiseks, et pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele mitmes valdkonnas. Need hõlmavad põllumajanduslike digitaalsete platvormide loomist ja digitaalse innovatsiooni toetamist põllumajandussektoris.

80 miljonit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile digitehnoloogia kasutuselevõtuks põllumajandussektoris

Kolm elukestvat programmi ja üks digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik on saanud kokku 80 miljonit eurot teadusuuringuteks ja innovatsiooniks digitehnoloogia kasutuselevõtuks põllumajandussektoris: IoF2020, DEMETER, ATLAS ja SmartAgriHubs.

Toidu ja põllumajandusettevõtete Internet 2020 (IoF2020)

Toidu- ja põllumajandusettevõtete Internet 2020 (IoF2020) käivitati 2017. aasta jaanuaris ja sellesse investeeriti ligikaudu 30 miljonit eurot. Selles keskenduti asjade interneti kasutuselevõtu hõlbustamisele toidus ja põllumajanduses, ühendades kaks ökosüsteemi: põllumajanduse ja maaelu arengu ettevõtjad ning kõrgtehnoloogilised IKT-tarnijad. Mõlemad ökosüsteemid on aidanud edendada digitaalset innovatsiooni põllumajanduses.

IoF2020 on põllumajandustootjakeskne projekt, mida juhib 33 kasutusjuhtumit 22 ELi liikmesriigis, hõlmates 5 erinevat põllumajanduse katsesektorit: põllukultuurid, piimatooted, puuviljad, köögiviljad ja liha. 

:

Projekti raames käivitati kaks avatud projektikonkurssi. Esimeses keskenduti kasutusjuhtumite katvuse suurendamisele kogu Euroopas. Teine keskendus rakenduste täiustamisele ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule sektoris. Mõlemad projektikonkursid ergutasid ökosüsteemi ja kinnitasid eri komponentide korduvkasutatavust kasutusjuhtumite vahel samades allsektorites.

IoF2020 kasutab praegu süsteemidega töötamiseks erinevaid kasutusjuhtumeid, kasutades eelmistes etappides välja töötatud rakendusi. Juhtmevabade andurite paigaldamine põllukultuuridesse ja arukate kõrvamärkide kinnitamine üksikutele lehmadele võimaldab põllumajandustootjatel toota rohkem toitu, millel on väiksem keskkonnamõju. Karja mineraalide tarbimise kontrollimine võib vähendada ka sõnnikus oleva ammoniaagi ja fosfaadi kogust, mõjutades põldudel voolava vee kvaliteeti.

Üks konkreetne IoF2020 juhtum, mis kasutab põllumajandusmasinate ehitajaid, tegi oma seadmete standardite ja koostalitlusvõime osas suurepäraseid edusamme, mille tulemusena vähenes kütusekulu 10 % ja mullaviljakus suurenes 10 %.

Üks IoF2020 katsefarmidest kasutas Connecterra poolt välja töötatud tarkvara ja suurendas piimasaagist ning vähendas poegimisintervalli ja antibiootikumravi päevi üle 60 %. Varajane haiguste avastamine on suur erinevus, võimaldades põllumajandustootjal alustada ravi paar päeva varem.

Kasutamise korral suurenes arukate kõrvamärkide ja söötjatega karjade piimatoodang 1 % ja piima kvaliteet paranes 20 %. Haigestunud loomade arv vähenes 6 % võrreldes märgistamata veistega ning tervislikel põhjustel väljapraagitud lehmade arv oli tavapärasest 24 % väiksem.

Connecterra lõpetas 7,8 miljoni euro suuruse rahastamisvooru, mis võimaldas tal täita oma ülesannet muuta põllumajandus tootlikumaks, humaansemaks ja jätkusuutlikumaks.

Külastage IoF2020 projekti veebisaiti

Põllumajanduse koostalitlusvõime ja analüüsi süsteem (ATLAS)

Atlas (põllumajanduslik koostalitlusvõime ja analüüsisüsteem) on alates selle esmakordsest käivitamisest 2019. aasta oktoobris arendanud põllumajandusrakenduste jaoks avatud digitaalteenuste platvormi. See loob ka jätkusuutliku ökosüsteemi uuendusliku andmepõhise põllumajanduse jaoks.

Platvorm võimaldab paindlikult kombineerida põllumajandusmasinaid, andurisüsteeme ja andmeanalüüsi vahendeid, et ületada koostalitlusvõime puudumine. See võimaldab põllumajandustootjatel suurendada oma tootlikkust jätkusuutlikul viisil. ATLASe platvorm on üles ehitatud andmevahetusvõrgule, kasutades ühtset rakendusliidest.

:

Atlasel on 13 kaubandus- ja teadusettevõtet kuues Euroopa riigis. Komisjon kavatseb läbi viia mitmeid prooviuuringuid, kus luuakse lõppkasutajatest, teenuseosutajatest, teadlastest ja poliitikakujundajatest koosnev võrgustik, et edendada uute tehnoloogiate eeliseid põllumajandussektoris. Innovatiivseid ettevõtteid meelitatakse ligi seemnerahastamise kaudu, et pakkuda oma teenuseid platvormi kaudu. Projekti raames töötatakse välja andmepõhise põllumajanduse järgmise põlvkonna standardid koos nende uuringute põhjal kogutud teadmistega.

Külastage Atlase projekti veebisaiti

DEMETER

Sarnaselt IoF2020 mudelile hõlmab DEMETER koostalitlusvõimeliste arukate põllumajandusplatvormide ulatuslikku kasutuselevõttu, mida viiakse ellu 20 katseprojekti kaudu 18 eri riigis.

Demeter käivitati 2019. aasta septembris ja see koosneb 60 partnerist kogu väärtusahelas. Sellel on 25 kasutuselevõtukohta, 6000 põllumajandustootjat ning üle 38 000 seadme ja anduri, kus osalejad on pärit viiest eespool nimetatud katsesektorist, tootmissüsteemidest ning eri tüüpi ja suurusega põllumajandusettevõtetest.

DEMETERi eesmärk on ELi 15 miljoni euro suuruse investeeringuga näidata asjade interneti täiustatud standardipõhise koostalitlusvõime potentsiaali põllumajanduses, tagades turvalisuse, privaatsuse ja ärisaladuse kogu väärtusahelas. Projekt näitab, kuidas integreeritud lähenemisviis ärimudelitele ja kasutajate vastuvõtmisele võib toetada jätkusuutlikke põllumajandus- ja toidutootmissüsteeme, pakkuda inimestele ohutut toitu ja toetada põllumajandustootjaid nende otsustusprotsessis.

Demeter toob põllumajanduslikule toidutööstusele uusi ärivõimalusi, kaitstes samal ajal Euroopa loodusvarasid. Projekti eesmärk on luua turvaline ja jätkusuutlik asjade interneti ja ettevõtluse ökosüsteem, mille mõju võib muuta Euroopa toidu- ja põllumajandussektorit ja potentsiaalselt kogu maailmas.

Külastage Demeter’i projekti veebisaiti

SmartAgriHubs

SmartAgriHubsi võrgustik loodi 2018. aasta novembris ja sai ELi vahenditest 20 miljonit eurot. See koosneb 2000 pädevuskeskusest ja 28 juhtivast katsest, mis näitavad uuendusi põllumajanduses. Selle tööd hõlbustab 140 digitaalse innovatsiooni keskust üheksast piirkondlikust klastrist, mis hõlmavad kõiki liikmesriike.

SmartAgriHubsi teadmiste jagamise võti on kõigi erinevate osade võimendamine, tugevdamine ja ühendamine. Projekt tegeleb praegu praeguse ökosüsteemi arendamisega, luues digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku, integreerides tehnoloogia ja ettevõtluse toetamise ühtse kontaktpunkti lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki asjaomaseid osalejaid Euroopas.

Üks SmartAgriHubsi eksperimendid Prantsusmaal – autonoomsed kasvuhooned – on edukalt käsitlenud tööjõupuudust põllumajandusettevõttes, kasutades COVID-19 pandeemia ajal robootikat, täppispõllumajandust ja veebipõhiseid kontaktide loomise teenuseid, tagades kodanikele rasketest oludest hoolimata juurdepääsu värskele toidule.

Külasta SmartAgriHubsi projekti veebisaiti

Aruka veemajanduse platvorm (SWAMP)

Vesi on hädavajalik maailma elanikkonna toiduga kindlustatuse tagamiseks ja põllumajandus on ülekaalukalt suurim tarbija. ELi rahvusvahelist koostööd edendav soo( arukas veemajandusplatvorm) sai ligikaudu 1,5 miljonit eurot asjade internetipõhiste meetodite väljatöötamiseks, et hallata vett täppisniisutuses. Seda katsetati nii Brasiilias kui ka Itaalias ja Hispaanias.

On välja töötatud tehnoloogiad vee raiskamise vähendamiseks põllumajanduses, tuvastades istanduses vajaliku veetaseme ja mõõtes vajaduse korral selle voolu. Tehnoloogiad kasutavad IoT-d, andmeanalüüsi ja autonoomseid seadmeid, et vähendada lekkeid ja tootlikkuse kadusid.

Üks SWAMP näide hõlmab muutuva kiirusega niisutamist Brasiilia sojaubade kasvatamisel, mis eeldatavasti vähendab vee- ja energiatarbimist 20–60 %. Ta teeb seda, säilitades või parandades Matopiba piirkonna kogutoodangut.

Külastage SWAMP projekti veebisaiti

Muud põllumajanduse digiteerimist toetavad projektid

Väljaspool DEI programmi investeeriti 12 miljonit eurot täppispõllumajanduse projektidesse PANTHEON (saarapuuaedade täppispõllumajandus), ROMI (mikrofarmide robootika) ja BACCHUS (liikuvad robotplatvormid aktiivseks kontrollimiseks ja saagikoristuseks põllumajanduspiirkondades).

Veel 12 miljonit eurot kulutati DataBiole ( andmepõhine biomajandus), mis on BigData LSP platvorm põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses, mis täiendab komisjoni jõupingutusi põllumajandussektori digiteerimisel. ELi eesmärk on toetada Euroopa põllumajandustootjaid teadus- ja innovatsiooniprojektide rahastamisega ning edendada kasutajasõbralikke platvorme, suurendades põllumajanduse jätkusuutlikkust, tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.

LSPde tehtud töö peamine tulemus oli asjade interneti kataloogi loomine – juhend, mis soodustab korduskasutust kõigis uuringutes. Kataloogi algatas projekt WAZIUP ja seda laiendati veelgi IoF2020-ga. Selles loetletakse kõik meetodid, mida kasutatakse erinevatel põllumajanduslikel kasutusjuhtudel, mida praegu kasutatakse tervishoiurakendustes.

Mõned kasutusjuhtumid laienevad ja lähevad täielikult kasutusele. Üks näide on IoF2020 piimakarjakasvatuse kasutamise juhtum, mida tuntakse kui Happy Cow, kus investeeringuid on suurendatud. Masinõppe tehnoloogiate abil tehakse suurandmete analüüs, et aidata põllumajandustootjatel paremini mõista oma loomade vajadusi ja võtta võimalike probleemide korral ennetusmeetmeid.