Suuremahulised katseprojektid arukates linnades ja maapiirkondade arukates kogukondades

ELi rahastatud projektide raames arukates linnades ja kogukondades välja töötatud ja valideeritud minimaalsed koostalitlusvõime mehhanismid on varsti turul kättesaadavad, millest mõned on juba osutunud tõhusaks mitmesugustes tegelikes katsetes.

Ligikaudu 1 miljard eurot eraldati programmi „Horisont 2020“ kaudu teadusuuringute ja innovatsiooni alasteks jõupingutusteks komisjoni Euroopa tööstuse digiteerimise sihtvaldkonna raames. Selleks et kasutada ära potentsiaali, mida asjade internet ja tehisintellekt võivad kohalikul tasandil pakkuda, toetatakse programmiga „Digitaalne Euroopa“ kohalike andmeökosüsteemide liitumist kliimaneutraalsete, vastupanuvõimeliste ja arukate kogukondade jaoks. See on peamiselt suunatud digitaristu kasutuselevõtule, ühendatud kohalike andmeökosüsteemide suutlikkuse suurendamisele, valideerimisele suuremahuliste katseprojektide kaudu ja tehisintellektil põhinevate andmeteenuste kasutuselevõtule kogu Euroopas.

Kolm kohalikku strateegiakava – ⁇ SynchroniCity ⁇ , ⁇ MONICA ⁇ ja ⁇ VICINITY ⁇ – said ligikaudu 37 miljonit eurot teadusuuringuteks, mis käsitlevad digitehnoloogia kasutuselevõttu sellistes sektorites nagu ⁇ energia ja liikuvus ⁇ . Veel 30 miljoni euroga käivitati 2021. aasta jaanuaris Open & Agile Smart Cities (OASC) CxC festivalil 3,5–4 aasta pikkused katseprojektid ⁇  AURORAL ⁇ ja ⁇ dRural ⁇ . Kahe katseprojekti eesmärk on hoogustada digiteenuste platvormide arendamist maapiirkondade arukates kogukondades, kasutades varasemate ELi projektide, näiteks OrganiCity ja IoF2020 tulemusi, tuginedes SynchroniCity kaudu valideeritud mitmepoolsetele rakendusmeetmetele. Kahe uue kohaliku strateegiakavaga tuuakse innovatsiooni ökosüsteemid, arukate külade lähenemisviis ja standardid arukate maakogukondade jaoks esiplaanile.

Tuginedes enam kui kümne aasta pikkusele turulähedasele innovatsioonile eluslaborites, on Euroopa läinud ühekordsetelt katseprojektidelt üle arukate linnade innovatsiooni ökosüsteemide jõulisemale orkestreerimisele. Tihedas koostöös kohalike teenuseosutajatega on Euroopa valmis võtma arvesse digitaalse arengu kohalikke vajadusi. Näiteks tööhõives, teenuse kvaliteedis ja suveräänsuses. Minimaalne koostalitlusvõime võimaldab teenuseosutajatel pakkuda teenuseid suurel piiriülesel turul, samas kui nõudluse poolel säilib vabadus seada esikohale kohalikud kohandused. See vähendab riske, suurendab investeeringuid ja edendab innovatsiooni. Uute projektidega pööratakse Euroopa maapiirkondadele nüüdsest rohkem tähelepanu.

Tehnilist arengut on tagant tõuganud kaks suundumust: sensorivõrkudest saadavate andmete hulga tohutu suurenemine ja vajadus detsentraliseeritud süsteemide järele. Kuigi asjade interneti areng on aastaid olnud seotud andurite ühendamise ja andmete kogumisega digitaalsete kaksikute tsentraliseeritud pilvsalvestus- ja analüüsirajatistesse, on peamised probleemid ja võimalused seotud andmetöötlusvõimaluste pakkumisega servale lähemal. Sellel lähenemisviisil on mitmeid eeliseid: eraelu puutumatuse, turvalisuse, energiatarbimise, vastupanuvõime ja turu mitmekesisuse seisukohast. Kõik allpool esitatud projektid on aidanud kujundada ja valideerida samme, mis on vajalikud Euroopa digikümnendisse jõudmiseks.

AURORAL

Maakogukondade jaoks on arukatel lahendustel potentsiaal parandada elusid ja kaitsta keskkonda nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Avatusel, koostalitlusvõimel ja detsentraliseerimisel põhineva digikeskkonna kujundamine. AURORAL – Architecture for Unified Regional and Open Digital ecosystems for Smart Communities and wider Rural Areas Large-scale application – eesmärk on aidata luua sobivamaid lahendusi aruka kogukonna arengu toetamiseks.

AURORAL keskendub koostalitleva andmevahenduse vahevara pakkumisele kui ühisele raamistikule uute ja olemasolevate nutikate toodete ja teenuste integreerimiseks kasutajasõbralikusse liidesesse. Kasutades testitud avatud lähtekoodiga tööriistu, edendab AURORAL semantilist koostalitlusvõime mudelit, mis hõlbustab toodete ja teenuste vahetamist maapiirkondade turgudel ja linnaturgudel.

Katseprojekti innovatsiooni demonstreeritakse ulatuslikult, jagades selle sihtvaldkondade ja valdkondadevahelisteks katseprojektideks. Selle kasutusjuhtumid keskenduvad konkreetsele sektorile, et saavutada sihipäraste arukate lahenduste suurem valmisolek. Selle tutvustajad kasutavad valdkondadevahelist lähenemisviisi, kasutades nende sihipäraste lahenduste integreerimiseks ja rakendamiseks AURORALi koostalitlusvõimelise andmevahenduse vahevara.

AURORALi partnerlus hõlmab 25 üksust 11 Euroopa riigist, mis on välja valitud nende eksperditeadmiste ja vastastikuse täiendavuse tõttu. Nad määrasid kindlaks viis kasutusvaldkonda – põllumajandus, energeetika, liikuvus, tervishoid ja turism – ning viis näidispiirkonda: Alentejo (Portugal), Penedès (Hispaania), Piemonte (Itaalia), Burgenland (Austria) ja Arctic Circle (Norra). Projekti rakendamise ajal on AURORAL julgustanud arendajaid, teadlasi, ettevõtteid, ametiasutusi ja lõppkasutajaid võtma vastu, panustama, laiendama ja kordama kavandatud arukaid lahendusi ühise kavandamise ja ühise arendamise lähenemisviisi raames, et edendada nende turuleviimist maa- ja linnapiirkondades kogu Euroopas.

Koostalitlusvõime suurendamise ja ühise platvormi loomisega võimaldab AURORAL kogukondadel olla edukas innovatsioonis ja arukas ümberkujundamises, mis toob neile pikaajalist sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku kasu.

⁇ ⁇ Külastage projekti AURORAL veebisaiti. ⁇ ⁇

dRural

2021. aasta jaanuaris käivitatud dRurali peamine eesmärk on ühiselt välja töötada ja rakendada digilahendust, täpsemalt turgu, et pakkuda maapiirkondade kodanikele mitmesuguseid teenuseid, luues samal ajal võimalusi majanduskasvuks ja nende elukvaliteedi parandamiseks. Selle teisene eesmärk on tagada edukas kasutamine ja kestlikkus pärast projekti lõppu ja selle kordamist teistel Euroopa territooriumidel.

dRural – Euroopa maapiirkondade teenuste turg – loob maapiirkondadele ja kogukondadele teenuste võrgustiku, mis põhineb neljal Euroopa maapiirkonnal: Extremadura (Hispaania), Dubrovniki-Neretva maakond (Horvaatia), Gelderland Middeni piirkond (Madalmaad) ja Jämtland Härjedalen (Rootsi). Nagu eespool nimetatud AURORALi puhul, nimetatakse kõiki neid seadeid piirkondlikeks meeleavaldajateks.

Lahenduste loomisel järgitakse paindlikke metoodikaid, tagades koosloome lõppkasutajatega ja valideerimise igas piirkondlikus näidisprojektis. Lisaks sellele arendatakse dRurali välja kavandatud lähenemisviisiga eetikale, privaatsusele ja andmekaitsele. Sujuva kasutuselevõtu tagamiseks optimeeritakse meeleavaldajate interneti leviala. Seejärel luuakse lahendus igas piirkonnas, tagades selle isikupärastamise ja kohandamise vastavalt piirkondlikele vajadustele ning integreerimise kohalike teenuseosutajatega.

Samal ajal luuakse igas piirkonnas dRural-lahendust ümbritsevate asjaomaste osalejate ökosüsteem, määrates kindlaks peamised sidusrühmad, nende praegused probleemid ja kavandades igale neist väärtuspakkumise. Ökosüsteemi ülesehitamist toetatakse avaliku projektikonkursiga igas näidisprojektis, võimendades rahalist toetust kolmandatele isikutele, et stimuleerida lahenduste kasutuselevõttu ja asjaomaste osalejate ökosüsteemi laiendamist. See pakub ettevõtjatele võimalusi, edendades uusi turuavamisi, võimaldades väikestel ja uutel osalejatel väärtust koguda. Kasutust ja mõju hinnatakse, et tagada pidev toetus igas piirkonnas pärast projekti lõpuleviimist.

Projekti keskmes on aidata kaasa üleminekule eraldatud maapiirkondadest tõeliselt arukatele kogukondadele, suurendades samal ajal inimeste mõjuvõimu digiteerimise kaudu. dRurali eesmärk saada Euroopa maapiirkondade teenuste turuks on sellega kooskõlas.

⁇ ⁇ Külastage dRural projekti veebisaiti. ⁇ ⁇

SynchroniCity

SynchroniCity oli esimene katse luua Euroopa jaoks ühtne digitaalne linnaturg, katsetades oma sihtasutusi algselt 11 võrdluspiirkonnas – kaheksas Euroopa linnas ja kolmes muus linnas kogu maailmas –, ühendades 34 partnerit 11 riigist neljal eri mandril. 2017. aasta jaanuaris käivitatud ja ligikaudu 15 miljonit eurot saanud SynchroniCity tugineb Euroopa teadmusbaasile, mis põhineb sellistel algatustel nagu ⁇ OASC ⁇ , ⁇ FIWARE ⁇ ,  ⁇ FIRE ⁇ , ⁇ EIP-SCC ⁇ , ning partneritel, kellel on juhtiv roll sellistes standardiorganisatsioonides nagu ⁇ ITU ⁇ ,  ⁇ ETSI ⁇ , ⁇ IEEE ⁇ , ⁇ OMA ⁇ ja ⁇ IETF ⁇ . SynchroniCity lõi tehisintellektil ja asjade internetil põhinevate arukate kogukonnalahenduste jaoks koostalitlusvõimelise ökosüsteemi, kus asjade interneti seadmete tootjad, süsteemiintegraatorid ja lahenduste pakkujad saavad teha uuendusi ja avalikult konkureerida.

Juba tekkiva sihtasutusega on SynchroniCity loonud kavandatud IoT-toega linnaturu etalonarhitektuuri. Ta on kindlaks teinud koostalitlusvõime punktid ja liidesed ning andmemudelid erinevate vertikaalide jaoks. See hõlmab vahendeid pärandplatvormide koosloomiseks ja integreerimiseks linnateenuste jaoks ning andmeruumide võimaldajaid, sealhulgas avastamist, juurdepääsu ja litsentsimist, vähendades turul osalemise tõkkeid.

SynchroniCity katsetas neid sihtasutusi võrdluspiirkondades koos kodanikukesksete teenustega kolmes suure mõjuga valdkonnas, näidates väärtust asjaomastele linnadele, ettevõtjatele ja kodanikele, kes on otseselt seotud maailmaturuga. SynchroniCity, kus teenuseid on kasutusele võetud 50 korral nii suurtes kui ka väikestes omavalitsusüksustes, on olnud eeskujuks, et innustada teisi liituma väljakujunenud ökosüsteemiga ja panustama arenevasse turgu, mille tulemusel on loodud platvorm Living-in.EU. See platvorm pakub arukate kogukondade ja nende tarnijate vahel MIMe – andmete, süsteemide ja teenuste minimaalset koostalitlusvõimet – selliste LSPde kaudu nagu AURORAL ja dRural.

SynchroniCity kasutas ökosüsteemi kasvatamisel kaasavat lähenemisviisi, kutsudes ettevõtjaid ja linnu osalema avatud projektikonkursi kaudu, võimaldades neil osaleda teedrajaval turul, mis võimaldab edukate katseprojektide teist lainet. Need tugevdavad ökosüsteemi, tekitades positiivse pulseeriva mõju kogu Euroopas ja kogu maailmas, et anda hoog ja kriitiline mass Euroopa tugevale kohalolekule asjade internetil põhinevate lahenduste ülemaailmsel digitaalsel ühtsel turul.

⁇ ⁇ Külasta SynchroniCity projektiveebisaiti ⁇ ⁇

MONICA

MONICA projekt – võrgus kantavate asjade interneti haldamine: kultuuriliste ühiskondlike rakenduste väga ulatuslik tutvustamine – tutvustati mitut arukamat asjade interneti lahendust, mida kasutatakse kuues suuremas linnas kogu Euroopas: Lyon (Prantsusmaa), Bonn (Saksamaa), Torino (Itaalia), Kopenhaagen (Taani), Hamburg (Saksamaa) ja Leeds (Ühendkuningriik). 2017. aasta jaanuaris käivitatud ja 15 miljonit eurot saanud MONICA lõi suuremahulise asjade interneti ökosüsteemi, mis kasutab innovaatilisi kantavaid asjade interneti andureid, millel on suletud ahelaga taustateenused, mis on integreeritud koostalitlusvõimelisesse pilvepõhisesse platvormi, mis suudab pakkuda paljusid samaaegseid sihipäraseid rakendusi.
⁇
Kõiki ökosüsteeme tutvustati suuremahuliste linnaürituste vormis ning neid sai kasutada arukate kogukonnarakenduste dünaamiliseks kasutuselevõtuks sellistes kohtades nagu lennujaamad, liiklussooned ja ehitusplatsid. Lisaks oli MONICA lähenemisviisile omane teha projekti kõigis etappides kindlaks ametlikud standardimise võimalikud valdkonnad. MONICA demonstreeris suuremahulistes töötingimustes asjade interneti platvormi, mis on võimeline käsitsema vähemalt 10 000 samaaegset reaalset kasutajat kaasaskantavate anduritega, kasutades olemasolevaid ja kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis põhinevad avatud standarditel ja arhitektuuridel.
⁇
Piloot kavandas, arendas ja juurutas platvormi, mis suudab integreerida paljusid koostalitlusvõimelisi asjade internetil põhinevaid andureid, millel on erinevad andmevõimalused (video, audio, andmed), ressursipiirangud (kantavad seadmed, nutitelefonid, nutikellad), ribalaius (UWB, M2M), kulud (professionaalne, tarbija) ja kasutuselevõtt (kantavad, mobiilsed, paiksed, õhus olevad) ning ajamid (valgustid, LED, kaamerad, häireseadmed, droonid, valjuhääldid).

MONICAt on edukalt demonstreeritud 22 üritusel ja neljas korduses kogu Euroopas. Näiteks Torino politsei varustati selliste seadmetega nagu kaamerad, helitaseme mõõtjad ja kantavad seadmed, et jälgida ja avastada võimalikke turvaintsidente San Salvario piirkonna „Movida“ rahvahulkades. Selliste juhtumite käsitlemise vahendina katsetas kohalik politsei nutikate prillide kasutamist tänavatel salvestamiseks ja suhtlemiseks. Meeleavalduste lõppeesmärk oli kasutada tulemusi selleks, et töötada välja kohalik ärimudel vaba aja veetmise eesmärgil toimuvatest rahvakogunemistest mõjutatud linna avatud ruumi üldiseks haldamiseks.

MONICA projekti tulemuste paketti täiendavad tarkvaravahendid ja tehnilised suunised arendajatele ja süsteemiintegraatoritele. Projekti käigus valideeriti mitu uut ärimudeli ettepanekut, mis põhinesid uutel väärtusettepanekutel, mida asjaomased osalejad pidid uurima.

⁇ ⁇ Külastage MONICA projekti veebisaiti. ⁇ ⁇

VICINITY

Koostalitlusvõime puudumist peetakse kõige olulisemaks takistuseks asjade interneti ökosüsteemide ülemaailmsel integreerimisel eri valdkondade, müüjate ja standardite vahel. 2016. aasta jaanuaris käivitatud projekt VICINITY, mida EL rahastab rohkem kui 7 miljoni euroga, kujutab endast virtuaalse naabruskonna kontseptsiooni: detsentraliseeritud, alt-üles ja valdkonnaülene lähenemisviis, mis sarnaneb sotsiaalvõrgustikuga, kus kasutajad saavad seadistada oma seadistusi, integreerida standardeid vastavalt teenustele, mida nad soovivad kasutada, ja täielikult kontrollida oma soovitud privaatsustaset.

VICINITY – avatud virtuaalne naabrusvõrgustik arukate hoonete ja arukate objektide ühendamiseks – loob automaatselt tehnilise koostalitlusvõime kuni semantilise tasemeni. See vastab tarbijate vajadustele, võimaldades tehnilise taustata kasutajatel lihtsal ja avatud viisil ökosüsteemiga liituda. Lisaks võimaldab eri valdkondade teenuste kombineerimine koos privaatsust austava kasutaja määratletud teabeosaga koostoimet nende valdkondade teenuste vahel ja avab uue domeenide ristumisteenuste turu.

VICINITY lähenemist demonstreeriti laiaulatusliku demonstratsiooniga, mis ühendas kaheksat rajatist seitsmes erinevas riigis. Näidisprojekt hõlmab mitmesuguseid valdkondi, sealhulgas energeetikat, hoonete automatiseerimist, tervishoidu ja transporti. VICINITY potentsiaali luua uusi valdkonnaüleseid teenuseid näitasid lisaväärtusega teenused, nagu digitaalse ühtse turu võimaluste mikrokaubandus, tehisintellektil põhinev arukate linnapiirkondade optimeerimine ja äriteave asjade interneti kohta.

Projekti raames kasutati avatud projektikonkursse asjade interneti avalike taristute integreerimiseks ja lisaväärtusega teenuste kasutuselevõtuks. Üks VICINITY e-tervise kasutamise juhtumitest Pilea-Hortiatis (Kreeka) keskendus tervislikuma eluviisi edendamisele keskealiste kodanike seas. Dietoloogid mõõtsid osalejate kaalu ja nende treeninguandmeid – järgides isikuandmete kaitse üldmäärust –, kasutades andmete jälgimiseks külastuste ajal omavalitsuse spordirajatistesse paigutatud kantavaid spordimonitore, kaaluseadmeid ja majakaid. Seejärel osalesid kodanikud munitsipaaltasandi võistlusel, mida kohalikul tasandil tuntakse linnamaratoni  nime all, võistledes teistega tervisealaste saavutuste pärast, näiteks „kodanik A on sel nädalal läbitud kilomeetrite eest 10 % kodanike seas esikohal“. Osalejaid teavitati nende tegevuse seisust mobiilirakenduse kaudu, mida kasutati ka maratonile registreerumiseks. See kasutusjuhtum on suurepärane näide digitehnoloogia kasutamisest kohaliku kogukonna üldise heaolu parandamiseks.

⁇ ⁇ Külastage VICINITY projektiveebisaiti ⁇ ⁇

Muud linnade ja kogukondade digiteerimist toetavad projektid

SELECT4Cities

⁇ SELECT4Cities eesmärk on kavandada, uurida ja arendada Euroopa linnade jaoks andmepõhist asjade interneti platvormi, et võimaldada linnade asjade interneti rakenduste ja teenuste ulatuslikku koosloomist, testimist ja valideerimist. 

2015. aasta detsembris käivitatud ja ligikaudu 4 miljonit eurot saanud kommertskasutusele eelneva hanke projekt SELECT4Cities ⁇ rajati eeldusele, et linnad kogu maailmas otsivad uusi meetodeid, tehnoloogiat ja vahendeid avatud innovatsiooni edendamiseks, et lahendada probleeme, luua väärtust oma kodanikele ja ettevõtjatele ning saada tõeliselt arukateks linnadeks. See uus ühendatud lähenemisviis hõlmab nii füüsilisi ruume kui ka objekte ning pakub tohutut võimalust uute arukate teenuste ja ettevõtete loomiseks, eriti logistika, transpordi, keskkonna, turvalisuse ja heaolu valdkonnas.

IoE on üks peamisi liikumapanevaid jõude, mis muudab seda, kuidas inimesed linnakeskkonnas toime tulevad ja elavad. Siiski on asjade interneti areng seni olnud aeglane mitme takistuse tõttu, nagu ühiste standardite puudumine, killustatud turg ning võimaluste puudumine uute lahenduste süstemaatiliseks katsetamiseks ja kasutuselevõtuks linnades. Selle probleemiga võitlemiseks ja innovatsiooni kiirendamiseks kuulutas projekt SELECT4Cities välja kõigile Euroopa ettevõtetele avatud konkursi, et töötada välja avatud, standarditud, andmepõhine, teenusekeskne ja kasutajakeskne platvorm, mis võimaldab linnade asjade interneti rakenduste ja teenuste ulatuslikku koosloomist, katsetamist ja valideerimist.

⁇ Portugali VKE Ubiwhere ⁇ arendas edukalt oma äritegevust arukate linnade lahenduste valdkonnas pärast osalemist kommertskasutusele eelnevas hankes SELECT4Cities. See Antwerpeni (Belgia), Helsingi (Soome) ja Kopenhaageni (Taani) linnade korraldatud hange aitas Ubiwhere’il võita uusi lepinguid kogu Euroopa linnadega, et pakkuda lahendusi, mis võivad parandada keskkonnasäästlikkust, kodanike kaasamist avalike teenuste osutamisse ja 5G-toega kasutusjuhtumeid. Tänu hankele on ettevõtte äritegevus kasvanud, mitte ainult kahekordistades oma finantskäivet, vaid ka töötajate arvu.

⁇ ⁇ Külastage projekti SELECT4Citiesveebisaiti ⁇ ⁇

VIRT-EU

Digitehnoloogia suurem võrgustamissuutlikkus tähendab, et isikuandmeid toodetakse, analüüsitakse, rahaks muudetakse ja andmevoogudega ühendatakse viisil, millel on tohutu potentsiaal, kuid mis tekitab suuri probleeme ka Euroopa ühiskonnale. Hiljutine poliitika, näiteks isikuandmete kaitse üldmäärus, kajastab üldsuse kasvavat muret uute andmetavade, vastutustundlike teadusuuringute ja innovatsiooni, andmeeetika ja privaatsuse pärast.

2017. aasta jaanuaris käivitatud ja ligikaudu 2 miljoni euroga rahastatud algatuses „VIRT-EU – Values and ethics in Innovation for Responsible Technology in EUrope“ (EUrope’i vastutustundliku tehnoloogia innovatsiooni väärtused ja eetika) käsitleti neid probleeme kavandamise etapis, uurides järgmise põlvkonna asjade interneti novaatorite arengukultuure ja eetikat ning sekkudes nendesse. Projekti raames küsiti, kuidas Euroopa asjade interneti innovaatorid ja arendajad teevad uute sideseadmete puhul eetiliselt olulisi otsuseid – koodi, riistvara ja andmete kohta – ning millised eeldused inimeste käitumise, eraelu puutumatuse ja vabaduse kohta toetavad Euroopa asjade interneti innovatsioonikultuure.

Kasutades ära tipptasemel koostööpõhiseid turvalisi kestasid ja IKT metoodilisi uuendusi, analüüsis ja kaardistas VIRT-EU Euroopa riist- ja tarkvaraettevõtjate, tegijate ja häkkerite ruumide ning kogukonna novaatorite eetilisi tavasid. Eesmärk oli mõista, kuidas asjade interneti innovaatorid rakendavad eetikat, kui nad kavandavad tulevasi seadmeid, ning loovad uue raamistiku eraelu puutumatuse, eetiliste ja sotsiaalsete mõjude hindamiseks, positsioneerides ennetavalt eetilisi enesehindamisi asjade interneti tehnoloogiate arendamise protsessis. Need vahendid, mis põhinevad õiguslikel lähenemisviisidel, andmekaevel, kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel sotsiaalteadustel ja disainiuuringutel, aitavad tagada ühiskonnaprobleemidele koha järgmise põlvkonna digitehnoloogias. Selleks kaasati ühiskondlikke sidusrühmi, et tagada tulevik, kus kasutatakse uuenduslikke seadmeid ja teenuseid, mis on selgelt kooskõlas ELi kodanike eetiliste ja sotsiaalsete väärtustega.

Sarnaselt asjade interneti kataloogi eeldusega avaldas VIRT-EU 2019. aasta detsembris teenuste paketi, et pakkuda abi projektidele, millega arendatakse eetiliselt teadlikke tehnoloogiaid. See hõlmab eetika praimerit, asjakohaste eeskirjade läbivaatamist, õpikodasid ja õppematerjale ning uuenduslikku mõjuhinnangu küsimustikku. Selle asemel, et pakkuda standardset kontrollnimekirja, pakuvad need vahendid arendajatele võimalust omandada vajalik keel, struktuur ja volitused eetikateemaliste vestluste kokkukutsumiseks ja nendes osalemiseks.

⁇ ⁇ Külastage VIRT-EU projektiveebisaiti ⁇ ⁇

OrganiCity

SynchroniCity eelkäija OrganiCity, mis käivitati 2015. aasta jaanuaris ja mis sai üle 7 miljoni euro, pakkus Euroopa digitaalsele linnaehitusele uut paradigmat, nagu ka interdistsiplinaarne koosloomine Bauhaus. Tuginedes tuleviku Interneti-uuringute ja -katsetuste (FIRE) pärandile ja laiendades seda, oli selle projekti eesmärk luua alus tulevastele jätkusuutlikele linnadele paljude sidusrühmade koosloomise kaudu. Euroopa on kestliku, kaasava ja avatud ühiskonna eestvedaja. Digitaalajastu on võimaldanud meil seda positsiooni veelgi tugevdada ja ümber mõelda, kuidas me loome linnu ja hõlbustame elamist, integreerides keerukaid süsteeme.

OrganiCity ühendas ülalt-alla planeerimise ja tegevuse paindlike alt-üles algatustega, kus kodanike kaasamine oli keskse tähtsusega. Varasemad katsed laiendada mitteametlikke ühekordseid projekte või laiendada ühe kogukonna projekte on ebaõnnestunud. Keskendudes linnale kui sotsiotehnilisele tervikule, tõi OrganiCity tarkvara, riistvara ja nendega seotud inimprotsessid kokku uude elavasse linna, mis oli korratav ja skaleeritav ning sotsiaalselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult jätkusuutlik.

Kolm klastrit – Århus (Taani), Santander (Hispaania) ja London (Ühendkuningriik) –, mida tunnustatakse nende digitaalsete linnaalgatuste eest, tõid kokku sidusrühmad, et töötada välja integreeritud teenusena katsetamise rajatis, austades eetilisi ja eraelu puutumatusega seotud tundlikke küsimusi eesmärgiga parandada miljonite inimeste elu. Konsortsium OrganiCity lõi kodanikuühiskonna koosloome jaoks uudsed vahendid, mis ulatuvad kaugemale valdkondadevahelise osaluspõhise linnadevahelise suhtluse kavandamise tehnika tasemest. Vahendid valideeriti ja integreeriti kõigis kolmes linnas.

Lisaks kodanikukesksele katsestendide, partnertehnoloogiate ja täiustuste ühendamisele võimaldasid kaks 1,8 miljoni euro suuruse eelarvega avatud projektikonkurssi 43 katset kasutada uut rajatist ja koosloomevahendeid. Eesmärk oli luua tulevaste linnade jaoks kestlikud digilahendused, mis on kohandatud iga linna kultuurile ja suutlikkusele, avades muudetud teenused ja uudsed turud.

WasteHero ⁇ (varem IoTeelab) teostatud iRecycle kasutamise juhtumis kasutati asjade internetil põhinevat dünaamilist jäätmekogumissüsteemi, mis ehitati Herningi omavalitsuses (Taani) praeguste jäätmekogumismeetodite optimeerimiseks. Eesmärk oli kõrvaldada võimalikult palju tarbetuid pealevõtmisi, säästes samal ajal kulusid ja vähendades saastet. Projekti käigus hoiti kokku 71 % klaasmahutite kogumise kogukuludest aastas, mis tõi kaasa kõigi 412 mahuti suurendamise.

Projektis kasutatav turuliider asjade internet, tehisintellekt, masinõpe ja suurandmete tooted optimeerivad ja kõrvaldavad tarbetud protsessid, võimaldades organisatsioonidel ja linnadel säästa kuni 50 % oma olemasolevast jäätmekäitlusest.

⁇ ⁇ Külastage OrganiCity projektiveebisaiti ⁇ ⁇

CPaaS.io

Andmed on see, mida arukas linn tulevikus jookseb. Selle elluviimiseks vajavad linnad platvormi, kus saab töödelda, siduda ja analüüsida mitmesugustest allikatest pärit andmeid (asjade interneti andurid, avaliku sektori avatud andmed, sotsiaalmeedia, kolmandatest isikutest andmepakkujad), et saada teavet, mida saab esitada ka lingitud avatud andmetena ning millega luuakse ja pakutakse uut liiki teenuseid. Nii linnad kui ka erasektori teenuseosutajad saavad sellele platvormile lisada uudseid rakendusi ja teenuseid; platvormist saab seega arukate linnade innovatsiooni jaoks majanduslikult väärtuslik liikumapanev jõud.

2016. aasta juulis käivitatud ja 1,8 miljonit eurot saanud ELi-Jaapani projekti raames töötati välja platvorm City-Platform-as-a-Service (CPaaS), mida saaks ühendada piirkondlike või ülemaailmsete rakenduste toetamiseks ning mis oli aruka linna andmetaristu aluseks. Käsitletud tehniliste probleemide hulka kuulusid andmete päritolu, andmete kvaliteet, kohandatavad privaatsustasemed, poliitikad ja kohandatavad protsessid töötlemisteabe levitamiseks ja juurutamiseks pilve või serva. Muud olulised aspektid hõlmasid andmehaldust, andmehaldust ja kodanike mõjuvõimu suurendamist andmetele juurdepääsu ja nende jagamise kontrollimisel.

Lisaks platvormi arendamisele rakendati ja valideeriti koos Euroopa ja Jaapani linnadega mitmeid kasutusjuhtumeid ürituste korraldamise, veemajanduse, liikuvuse ja tervishoiuteenuste valdkonnas. Nende valdkondade jaoks töötati välja kavad, mida on lihtne ühest piirkonnast teise üle kanda ja kohandada. See võimaldas teadmiste edasiandmist 2017. aasta Aasia talimängudelt Tokyo olümpiamängudele.

Projekti tulemusi on kasutatud standardimisettepanekute väljatöötamiseks seotud valdkondades, et tagada edasine areng pärast projekti, näiteks FIWARE, OASC, SynchroniCity, ⁇ AUTOPILOT ⁇ ja ⁇ IoTcrawler ⁇ .

⁇ ⁇ Külastage projekti CPaaS.io veebisaiti ⁇ ⁇

Arukate linnade ja kogukondade algatused

⁇ Open & Agile Smart Cities (OASC) ⁇ , mis osaleb sellistes ELi projektides nagu SynchroniCity ja dRural, toob kokku arukad linnad ja kogukonnad kogu maailmas, et kujundada digiteenuste ülemaailmset turgu.

Liikumine „Living-in.EU“ ehitab üles dokumenti „Euroopa viis digiüleminekuks linnades ja kogukondades“, mis põhineb ELi eesistujariigi Soome poolt 2019. aastal allkirjastamiseks esitatud deklaratsioonil.

Lisaks koondab arukaid linnu ja kogukondi käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-SCC) linnade, tööstuse, VKEde, pankade, teadusuuringute ja teiste arukate linnade osalejate tööd.