Järgmise põlvkonna asjade internet

Koos tehisintellekti ja suurandmetega on maailmamajanduse digiteerimise keskmes asjade internet (IoT). Sensoritelt kogutud andmeid saab jälgida ja toita tagasi, et algatada tegevust, saada teadmisi või reageerida mõnele teisele ühendatud objektile sadu miilide kaugusel. Kui töötlemine liigub servale, saame vältida tarbetuid side- ja salvestuskulusid masinõppe ja tehisintellekti rakendamisel, et teha kindlaks andmemustrid, mis mõjutavad füüsilisi protsesse või ettevõtteid.

Joonis 1: Cloud-Edge-IoT orkestratsioon

Arvestades ühendatud seadmete ja süsteemide eksponentsiaalset kasvu, on andmetöötlus ja analüüs muutumas meie majanduse, ühiskonna ja keskkonna digiteerimise mootoriks. Kuna seadmed muutuvad üha nutikamaks andmete kogumisel, töötlemisel ja edastamisel ning reaalajas meetmete käivitamisel, on asjade internet selle digiülemineku keskmes, integreerides seadmeid, andmeid, andmetöötlusvõimsust ja ühenduvust.

Tuleviku asjade internet

Asjade internet loob digitaaltehnoloogiaga nutikaid keskkondi, et optimeerida meie elu. 2025. aastaks on oodata üle 41 miljardi asjade interneti seadme kasutuselevõttu (International Data Corporation). See toob kaasa andmete eksponentsiaalse kasvu ning andmetöötluse ja andmeanalüüsi edasilükkamise äärele.

Servarvutus põhineb mitmekihilisel tehnoloogial, mis võimaldab ühendatud asjade interneti seadmete haldamist ja automatiseerimist. See on domineeriva pilvandmetöötluse mudeli loogiline areng, vältides missiooni kriitiliste andmete edastamist pilve, toetades vastupidavust, reaalajas operatsioone ning turvalisust, privaatsust ja kaitset. Samal ajal vähendab see energiatarbimist ja meie CO2-jalajälge. Servatöötluses liigub töötlemine tsentraliseeritud punktist lähemale (või isegi) asjade interneti seadmele endale: võrgu „serv“ või perifeeria.

Asjade interneti järgmise põlvkonna teadusuuringuteks, innovatsiooniks ja kasutuselevõtuks on vaja tugevat andmetöötlusvõimsust, et toetada Euroopa digitaalset autonoomiat tulevastes IKT-süsteemides. See saavutatakse, luues andmetöötluse kontiinumi, alates kaugel asuvatest seadmetest kuni pilveni, ning see hõlmab arukate platvormide loomist, mida juhivad peamised Euroopa osalejad.

Euroopa asjade interneti strateegia

Järgmise põlvkonna asjade interneti strateegia üle peetavate arutelude lähtepunktina viidi 2020. aasta septembris läbi järgmise põlvkonna asjade interneti (NGIoT) projekt, milles käsitleti tehnoloogiaprobleeme ja Euroopa sidusrühmade konkurentsimõju, võttes arvesse nende rolli andmepõhises majanduses.

2021. aasta märtsis kaasati komisjoni Fireside Chati seminaril väike hulk eksperte sellistest sektoritest nagu lennundus, põllumajandus, autotööstus, ehitusmasinad, kodu- ja tööstusautomaatika, eesmärgiga töötada välja Euroopa strateegia tulevase asjade interneti ja servatöötluse jaoks, mille turuaken on üle viie aasta.

Isegi konkurentide vahel saavutati üldine üksmeel seoses vajadusega usaldusväärsete asjade interneti ja servatöötlusplatvormide ja orkestreerimismehhanismide järele, et toetada digiteerimise järgmist etappi. Tööstusettevõtjad tervitasid komisjoni algatust pakkuda programmi „Euroopa horisont“ raames teadusuuringute ja innovatsiooni toetust, ühendades ühisettevõtted peamiste digitehnoloogiate ning arukate võrkude ja teenuste valdkonnas; partnerlus tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonnas; ning vastuvõtmisele suunatud algatused valdkondlike andmeruumide ja pilvandmetöötluse liitude kohta.

2021. aasta aprillis, pärast Fireside vestlust, kogus NGIoT & Edge Computing Strategy Forum, mille korraldas komisjon koos ELi-IoT projektiga, erinevate digitaalsete ja vertikaalsete valdkondade tehnoloogiaeksperte, et vahetada arvamusi eelseisvate prioriteetide, probleemide ja võimaluste kohta.

Foorumil loodi ka ühine strateegiline visioon järgmise põlvkonna asjade internetist ja (kauge) servandmetöötlusest Euroopas. Komitee tervitas rohkem kui 30 kõnelejat ja 300 osalejat 14 täiskogu istungil, mis käsitlesid süsteemi ökosüsteeme ja liite, integratsiooniplatvorme, usaldusväärsust ja visioonikontseptsioone, mis tekitasid kogu ürituse vältel läbimõeldud arutelu.

ELi rahastamisprogrammid

Programm „Euroopa horisont“: Programmi „Horisont 2020“ edust tulenevalt panustab programm „Euroopa horisont“ teadusuuringutesse ja innovatsiooni 2021.–2021–22. aasta projektikonkursside „Maailma juhtivad andmed ja andmetöötlustehnoloogiad: Pilvest servani Euroopa andmete jaoks asjade internetini“, toetades järgmise põlvkonna andmetöötluskomponentide, -süsteemide ja -platvormide väljatöötamist ja kasutuselevõttu. See võimaldab üleminekut andmetöötluse kontiinumile, mille võimsus on kaugel, energiatõhusal ja usaldusväärsel viisil.

Programmi „Euroopa horisont“ teemavaldkonna 4 sihtkoha 3raames valis komisjon välja järgmise põlvkonna metaopereerimissüsteemide projektirühma, et pakkuda väärtust peamistes tööstuslikes ja ühiskondlikes rakendustes, nagu hooned, autotööstus, põllumajandus ja energeetika, mis kõik vajavad lähiaastatel rohkem andmetöötlusvõimsust. Kuus teadus- ja innovatsioonimeedet – ICOS, Fluidos, NEMO, nebulous, Aeros and NEPHELE – ning 3 koordineerimis- ja toetusmeedet – OpenContinuum,CEI ja HiPEAC– toetavad sellise avatud ökosüsteemi tekkimist, avaldades avatud konkursikutsed uuele eucloudedgeiot.eu veebiportaalile, mis on suunatud eelkõige keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, VKEdele ja idufirmadele. Teemavaldkond kuulutati väljateemal „Tulevased Euroopa platvormid asjade interneti ja servade jaoks“ 2022.aasta juunis Dublinis toimuval IoT -nädalal ning see käivitatakse 1. septembril, kui Unlock-CEI ja HiPEAC käivitatakse vastavalt 1. juunil ja 1. detsembril.

Programmi teistes valdkondades, nagu 2. teemavaldkond: Kultuuri, loovust ja kaasavat ühiskonda ning asjade internetti käsitletakse kriitilise tegurina ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Näiteks pakub tööstuslik digiteerimine võimalusi õhu- ja veereostuse kaugseireks, energia ja loodusvarade kasutamise optimeerimiseks ning vastutustundlike toimingute tegemiseks eespool nimetatud vertikaalsetes sektorites.

Digitaalne Euroopa: Lisaks programmile „Euroopa horisont“ toob komisjoni digitaalse Euroopa programm (DIGITAL) andme- ja pilveteenused ELi ettevõtjatele, kodanikele ja haldusasutustele, eesmärgiga luua ühine Euroopa andmeruumerinevates vertikaalsetes sektorites, nagu põllumajandus, liikuvus ja energeetika, mida täiendab usaldusväärne ja energiatõhusa pilvetaristu. 2021. aasta aprillis avaldas projekt Open DEI seisukoha, milles rõhutati selliste andmeruumide tähtsust tulevase andmepõhise majanduse loomisel andmete suveräänse jagamise kaudu mitte ainult sektorites, vaid ka nende vahel.

Digitaalvaldkond tugevdab ka olemasolevaid tehisintellekti testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid sellistes valdkondades nagu tervishoid ja liikuvus ning toetab Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi, et edendada VKEde digiteerimist ja aidata Euroopa ettevõtetel digiajastul konkurentsivõimelisemaks muutuda.

Need uued algatused tuginevad programmi „Horisont 2020“ edusammudele. Euroopatööstuse digiteerimise valdkonnas seatakse prioriteediks ökosüsteemi loomine, platvormide koostalitlusvõime, tehnoloogia integreerimine, standardimine ja valideerimine ulatuslike katseprojektide ja tehnoloogiafoorumite kaudu. See keskendub järgmistele olulistele sektoritele: põllumajandus, energeetika, tootmine, liikuvus, tervishoid ja arukad kogukonnad.

EL toetab tööstuslike asjade interneti platvormide arendamist, mis on olulised peamiste digitehnoloogiate integreerimiseks reaalmaailma rakendustesse, protsessidesse, toodetesse ja teenustesse. Lisaks mitmesugustele poliitilistele algatustele eraldas komisjon programmi „Horisont 2020“ kaudu ligikaudu 400 miljonit eurot jõupingutusteks platvormide loomiseks ja suuremahulisteks katseprojektideks tööstuse innovatsiooni algatuse sihtvaldkonnas. Mõned neist projektidest on juba lõppenud või lõpevad, samas kui teised alles käivitavad ja jätkuvad 2023. aastal.

Valdkondadevaheline koostöö

Komisjon algatas asjade interneti ja Edge Computing Innovationi liidu (AIOTI), et toetada Euroopa tööstuspõhise asjade interneti ökosüsteemi loomist. Selle ökosüsteemi paremaks mõistmiseks uuriti 2019. aasta juunis tehtud uuringus asjade interneti tehnoloogiate ja rakenduste arendamise ja turuleviimisega tegelevate ettevõtete, teadusorganisatsioonide ja akadeemiliste ringkondade füüsiliste ja virtuaalsete klastrite maastikku.

Täiustatud teadusuuringute ja tehnoloogia manussüsteemide tööstusassotsiatsioon (ARTEMIS-IA) esindab Euroopa tööstuse, VKEde, ülikoolide ja uurimisinstituutide liikmeid ühisettevõttes Electronic Components & Systems for European Leadership (ECSEL-JU). Artemis-IA edendab oma liikmete teadus- ja innovatsioonihuve nii komisjonile kui ka osalevate liikmesriikide valitsustele.