Digitaalne satelliitühenduvus

Satelliit-digitaalne ühenduvus, mida nimetatakse ka internetiks satelliitide kaupa, on kiire kahesuunaline internetiühendus, mis luuakse tavaliselt geostatsionaarse side satelliitide (GEO, geostatsionaarne orbiit), keskmise Maa orbiidi (MEO) või madala Maa orbiidi (LEO) kaudu telefoniliini või muude maapealsete vahendite asemel. Tänapäeval on satelliit-digitaalne ühenduvus täielikult võrreldav xDSL (Digital Subscriber Line) digitaalse ühenduvusega nii jõudluse kui ka kulude poolest, pakkudes kaubanduslikke kolmekordseid mänge (internet, TV ja hääl sama internetiga). MEO ja LEO satelliidid on mittegeostatsionaarsel orbiidil (NGSO) ja pakuvad suhteliselt madalat latentsusaega (20-125 ms) ja allalaadimiskiirust 50-250 Mbps. Lisateavet tehnoloogiate ja & i eeliste kohta leiate jaotisest Juhtmevabad tehnoloogiad.

Kuigi kiudoptika pakub suurepärast jõudlust, võtab selle kasutuselevõtt rohkem aega ja on kallim ning see ei ole lähiaastatel kõigile kasutajatele kättesaadav. Vastupidi, satelliitlahendused on kohe kättesaadavad. See on ainus digitaalse ühenduvuse lahendus neile, kes elavad piirkondades, kus puudub või on aeglane juurdepääs maapealsele, traadita või mobiilsele digitaalsele ühenduvusele.

Satelliiditurul toimuvad märkimisväärsed muutused, mis on tingitud kosmoselendude ja satelliitide tootmiskulude vähenemisest ning satelliitide tunnustamisest olulise elemendina digitaalse ühenduvuse pakkumisel alateenindatud piirkondades.

Ülemaailmne Satelliidioperaatorite Liit (GSOA) on Euroopa Komisjoni toetusel loonud veebipõhise vahendi, mis aitab kodanikel leida kohaliku turustaja, kes suudab pakkuda neile kohest ühenduvust olenemata nende elukohast.

Taskukohasus ja lihtne paigaldus

Satelliit-digitaalne ühenduvus on kulutõhus, kuna igakuised tellimused on võrreldavad samaväärse jõudlusega ADSL-i (Asymmetric Digital Subscriber Line) pakkumistega. Kasutajad saavad tassi ja modemi ning saavad need kas ise paigaldada või kasutada suure koolitatud inseneride võrgustiku teadmisi. Tarbekaupade ostuhind kogu ELis on ligikaudu 350–600 eurot. Need esialgsed kulud on sageli rahastamiskõlblikud Euroopa avaliku sektori vahenditest ning mõned liikmesriigid ja piirkonnad on kasutanud seda võimalust, et kaotada oma digitaalsed lõhed kulutõhusalt ja kiiresti. Euroopa kodukasutajate igakuised kulud jäävad vahemikku 20–60 eurot (GEO) või 50–90 eurot (Starlink, LEO).

IRIS2 satelliitide kogum

ELi IRIS2 (vastupidavusvõime, ühenduvuse ja satelliitturvalisuse taristu) pakub riiklikele kasutajatele ja ettevõtjatele suuremat kommunikatsioonisuutlikkust, tagades samal ajal kiire internetiühenduse, et tulla toime ühenduvuse surnud piirkondadega. See mitmeorbiidiline tähtkuju ühendab madala Maa (LEO), geostatsionaarse (GEO) ja keskmise Maa orbiidi (MEO) satelliitide pakutavad eelised. Selle eesmärk on pakkuda ELile ja selle liikmesriikidele turvalisi sideteenuseid ning digitaalset ühenduvust Euroopa kodanikele, eraettevõtjatele ja valitsusasutustele. Riiklike teenuste eesmärk on pakkuda riiklikele kasutajatele turvalist ühenduvust, et tagada liikmesriikidele vastupanuvõimeline ja ülemaailmne suutlikkus. Kommertsteenuseid osutavad äripartnerid, kes pakuvad tipptasemel tehnoloogial põhinevaid konkurentsivõimelisi teenuseid. Euroopa Komisjon sõlmis 2024. aasta oktoobris konsortsiumiga SpaceRISE 12-aastase kontsessioonilepingu liidu turvalise ühenduvuse satelliitsüsteemi IRIS2 väljatöötamiseks, kasutuselevõtuks ja käitamiseks.

Ühtlustatud ühenduvus: satelliittoitega otse seadmesse mudel

Satelliittoitega otse seadmesse (D2D) turg on muutumas telekommunikatsioonisektori üheks uueks suundumuseks. Selle uue mudeli kohaselt teeks satelliidioperaator koostööd maapealse mobiilsideoperaatoriga, et pakkuda ühenduvusteenuseid otse mobiilseadmega piirkondades, kus maapealsel operaatoril puudub leviala. Maapealsete ja mittemaapealsete võrkude lähenemine on võimalus digitaalse lõhe ületamiseks. See mudel seisab silmitsi tehnoloogiliste ja regulatiivsete probleemidega, millega tuleb tegeleda sellistes valdkondades nagu standardite kehtestamine, juurdepääs spektrile ja litsentsimine. EL on välja töötamas ühist poliitikat ja õigusraamistikku.

Tehnoloogia kohta

Interneti-ühendus satelliidi kaudu tähendab väikese satelliitantenni paigaldamist väljaspool maja, korterit, kooli või muud hoonet. Niikaua kui roog näeb taevast, peaks olema lihtne Interneti-ühendust luua. Satelliitmodem tuleb ühendada arvutiga ja telefoniühendust ei ole vaja. Nõu saab paigaldada majaomanik otse või professionaalne paigaldaja. Teenuse kvaliteet on võrreldav xDSL-iga ja kasutajad saavad kasutada kõiki Interneti-rakendusi, nagu veebis surfamine, e-posti saatmine, VoIP (Voice over Internet Protocol), muusika allalaadimine või videote vaatamine.

Euroopa rahalised vahendid digitaalsele satelliitühenduvusele juurdepääsuks

Euroopa Liidu eesmärk on maksimeerida digitaalset ühenduvust kõigi kodanike jaoks, olenemata nende asukohast ELis. Satelliit-digitaalne ühenduvus on sageli ainus ühenduvuslahendus neile, kes elavad piirkondades, kus ühenduvus puudub või on väga halb. Mõnes liikmesriigis on edukalt rakendatud vautšerisüsteeme, et ühendada kaugkogukonnad digitaalse satelliitühenduvuse abil. Sellise kava raames annab avaliku sektori asutus rahalist abi (vautšer) abikõlblikele lõppkasutajatele, kellega nad saavad „tasuda“ enda valitud registreeritud teenuseosutajale satelliitkasutaja seadmete ostmise, paigaldamise ja aktiveerimise eest. Teenuseosutaja taotleb kava rakendavalt ametiasutuselt oma kulude hüvitamist. Üksikasjalikum teave on esitatud lairibavõrkudele antavat riigiabi käsitlevates suunistes.

Satelliittehnoloogia projektid Euroopas

SABERi projekt (lõpetatud) tõi kokku piirkondlikud omavalitsused ja sidusrühmad, et võidelda digitaalse lõhe vastu EL 27s ja tagada kõigile digitaalne ühenduvus. Algatusega loodi tingimused satelliitsüsteemide tõhusaks ja tulemuslikuks panuseks Euroopa digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamisse.

BRESATi (lõpetatud) projekt andis teavet digitaalse ühenduvuse katvuse kohta piirkondade kaupa, digitaalse satelliitühenduvuse kasutuselevõtu juhtuuringute, eduka kasutuselevõtu põhikriteeriumide ja parimate tavade, võimalike rahastamisallikate, kulude-tulude analüüsi, ärimudelite arendamise suuniste ning seminaride ja levitamisürituste korraldamise kohta kogu Euroopas.