Horvaatia tulemused digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisel.
2023. aastal tegi Horvaatia märkimisväärseid edusamme IKT-spetsialistide arvu suurendamisel ja VKEde digitaliseerimisel. Eriti olulised probleemid püsivad siiski valitsusteenuste digitaliseerimisel ja ühenduvuse suurendamisel maapiirkondades. Viimase aasta jooksul on Horvaatia teinud suuri edusamme gigabitiühenduvuse kasutuselevõtul linnapiirkondades.
Kaks peamist tugevust või arenguvaldkonda
IKT-spetsialistid
Hoolimata sellest, et Horvaatias töötab 4,3 % IKT-spetsialistidest, mis on veidi alla ELi keskmise (4,8 %), tegi riik 2023. aastal märkimisväärseid edusamme (+16,2 %).
VKEde digiüleminek ja kõrgtehnoloogia
2023. aastal tegi Horvaatia edusamme VKEde digiüleminekul, jõudes 56 %ni (+6,3 % võrreldes 2023. aastaga), kuigi see jääb veidi alla ELi keskmise (57,7 %). Andmeanalüüsi kasutavate ettevõtete seas on ELi liidrite hulgas ka Horvaatia, kus on 51,7 % ettevõtteid, samas kui ELi keskmine on 33,2 %.
Kaks peamist puudust või parandamist vajavat valdkonda
Ühenduvustaristu
Vaatamata positiivsele aastakasvule (10,3 %) on Horvaatia väga suure läbilaskevõimega võrkudele juurdepääsu omavate leibkondade osakaal (67,8 %) alla ELi keskmise (78,8 %). Horvaatial on samuti võimalik parandada väga suure läbilaskevõimega võrkudega kaetud maapiirkondi, mis on praegu tunduvalt alla ELi keskmise (25,5 % Horvaatia maapiirkondadest on kaetud, samas kui ELi keskmine on 55,6 % maapiirkondadest) ning kus aastane kasv selles valdkonnas on aastatel 2022–2023 väike.
Avalike teenuste digitaliseerimine
Horvaatial on võimalik parandada oma tulemusi kodanikele kättesaadavate digitaalsete avalike teenuste valdkonnas (67,2 võrreldes ELi keskmisega 79,4) ja ettevõtluse valdkonnas (66,2 võrreldes ELi keskmisega 85,4).
Horvaatia peamised tulemusnäitajad
Horvaatia digikümnendi strateegiline tegevuskava
Horvaatia tegevuskava näitab, et riik kavandab märkimisväärseid jõupingutusi digikümnendi eesmärkide ja sihtide saavutamiseks. Selles seatakse eesmärgid 14 põhilisest tulemusnäitajast 13-le ja enamikul juhtudel on eesmärgid kooskõlas ELi 2030. aasta eesmärkidega. Digiülemineku saavutamiseks kavatseb Horvaatia eraldada kogueelarve (v.a erainvesteeringud) hinnanguliselt 1,1 miljardit eurot (1,5 % SKPst).
Digiõigused ja -põhimõtted
Eurobaromeetri eriuuringu „Digikümnend 2024“ kohaselt usub 56 % horvaatidest, et EL kaitseb tõhusalt nende digiõigusi, mis on üle ELi keskmise (45 %). 69 % Horvaatia vastanutest usaldab sõnavabadust internetis ja eraelu puutumatust internetis, mis on mõlemad üle ELi keskmise. Mure on siiski suurenenud: 44 % muretseb laste turvalisuse pärast internetis ja 40 % isikuandmete kontrollimise pärast, mis näitab kasvavat teadlikkust digitaalsetest riskidest. Need järeldused rõhutavad vajadust tugevdada digiõigusi riiklikul tasandil.
Riigipõhised soovitused
Horvaatia peab parandama oma tulemusi digikümnendi eesmärkide saavutamisel, et suurendada konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja suveräänsust ning edendada Euroopa väärtusi ja kliimameetmeid.
Ühenduvustaristu
Jätkata ja laiendada meetmeid, mille eesmärk on toetada FTTP kasutuselevõttu, et kaotada täielikult lõhe maa- ja linnapiirkondade vahel, sealhulgas toetades nõudlust gigabititeenuste järele.
IKT-spetsialistid
Jätkata IKT-spetsialistidega seotud jõupingutusi, et tagada piisavad edusammud 2030. aasta eesmärkide saavutamisel.
Avalike teenuste digitaliseerimine
Võtta meetmeid, et suurendada avalike teenuste digitaliseerimist ning parandada nende teenuste kättesaadavust ja kasutajasõbralikkust kodanike ja ettevõtjate jaoks.
Lisateave digikümnendi 2024. aasta aruande kohta
2024. aasta digikümnendi aruanne: Riikide teabelehed
Tutvuge kõigi liikmesriikide edusammudega ja riigipõhiste soovituste väljavõtetega.