Rootsi tulemused digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisel.
2023. aastal tegi Rootsi märkimisväärseid edusamme 5G levialas, sealhulgas 3,4–3,8 GHz sagedusalades. E-tervise valdkonnason endiselt probleeme ja riik peab jätkama tööd e-identimisega. Siiski on Rootsi viimase aasta jooksul suurendanud ükssarvikute arvu.
Kaks peamist tugevust või arenguvaldkonda
Ühenduvustaristu
Märkimisväärsel osal Rootsi leibkondadest on juba juurdepääs gigabitile (88,5 % leibkondadest on kaetud väga suure läbilaskevõimega püsivõrguga) ja 5G-võrgule (90,3 % leibkondadest), kuigi kõige kaugemad leibkonnad on kõige kulukamad. 2023. aastal hõlmas täiustatud rakenduste võimaldamiseks hädavajalik 3,4–3,8 GHz sagedusala 5G 64,5 % Rootsi leibkondadest, mis on üle ELi keskmise (50,6 %).
Ükssarved
Rootsis on innovatsiooni soodustav ettevõtluskeskkond ja hea juurdepääs rahastamisele, mida tõendab ükssarvikute suur arv.
Kaks peamist puudust või parandamist vajavat valdkonda
E-tervis
Rootsi (77,9 punkti) jääb maha ELi keskmisest (79,1) elektroonilistele terviseajakirjadele veebipõhise juurdepääsu osas; prognoositakse selle lõhe jätkuvat suurenemist.
e-ID
Rootsi on algatanud mitu meedet e-identimise süsteemide juurdepääsetavuse suurendamiseks, kuna kõigil ei ole juurdepääsu ühele süsteemile.
Rootsi peamised tulemusnäitajad
Rootsi digikümnendi strateegiline tegevuskava
Rootsi tegevuskava näitab, et riik kavandab märkimisväärseid jõupingutusi digikümnendi eesmärkide ja sihtide saavutamiseks. Selles seati eesmärgid 14 põhilisest tulemusnäitajast 13-le, kuigi mõned, näiteks e-tervise andmetele juurdepääsu käsitlev põhiline tulemusnäitaja, jäävad allapoole ELi 2030. aasta eesmärke. Digiülemineku saavutamiseks kavatseb Rootsi eraldada kogueelarve (v.a erainvesteeringud) hinnanguliselt 2,8 miljardit eurot (0,5 % SKPst).
Digiõigused ja -põhimõtted
Eurobaromeetri eriuuringust „Digikümnend 2024“ selgub, et vaatamata 5-punktilisele langusele võrreldes eelmise aastaga usub 50 % rootslastest endiselt, et EL kaitseb tõhusalt nende digiõigusi, mis on üle ELi keskmise (45 %). 80 % Rootsi vastanutest usaldab internetis kogunemisvabadust ja 65 % hindab digioskuste taset riigis. Siiski mainis 74 % Rootsi vastajatest kasvavat muret laste internetiturvalisuse pärast (+21 protsendipunkti rohkem kui 2023. aastal ja kõige rohkem ELis). Lisaks on 59% mures kontrolli pärast oma digitaalse pärandi üle. Need järeldused rõhutavad vajadust tugevdada digiõigusi riiklikul tasandil.
Riigipõhised soovitused
Rootsi peab parandama oma tulemusi digikümnendi eesmärkide saavutamisel, et suurendada konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja suveräänsust ning edendada Euroopa väärtusi ja kliimameetmeid.
E-tervis
Suurendada jõupingutusi, et tagada 2030. aastaks kõigile juurdepääs oma terviseandmetele veebis kooskõlas tulevase ühtse Euroopa terviseandmeruumi määruse nõuetega.
e-ID
Jätkata jõupingutusi, et tagada kõigile juurdepääs e-ID-le.
Tehisintellekti ja andmeanalüüsi kasutuselevõtt ettevõtetes
Pöörata tähelepanu sellele, et julgustada ettevõtteid tehisintellekti ja suurandmete analüüsi kasutama.
Põhilised digioskused
Jätkata jõupingutusi, et tagada elanikkonnale võimalus parandada põhioskusi, eelkõige maapiirkondades.
IKT-spetsialistid
Viia lõpule arutelud STEM-valdkonnale keskenduva riikliku strateegia üle ja võtta meetmeid tagamaks, et rohkem IKT-spetsialiste on naised.
Lisateave digikümnendi 2024. aasta aruande kohta
Tutvuge kõigi liikmesriikide edusammudega ja riigipõhiste soovituste väljavõtetega.