Veebiseminari peamine eesmärk oli tutvustada liikmesriikide digiteerimisalgatusi ja häid tavasid, tuginedes riikide aruannetele (28 riiki kolme aasta jooksul) ja ELi tasandi analüüsile käimasolevate riiklike algatuste kohta tööstuse digiteerimiseks. Veebiseminaril osales rohkem kui 130 digiülemineku, digitaalse innovatsiooni keskuste ning taaste- ja vastupidavuskavade eest vastutavat poliitikakujundajat.
Riiklike digiteerimisalgatuste uuring on a) võimaldanud strateegilist ülevaadet liikmesriikide erinevatest lähenemisviisidest, b) teinud kindlaks nende peamised edutegurid ja c) koostanud poliitikakujundajatele teostatavad soovitused, et käsitleda nende digiteerimisalgatuste ettevalmistamise, rakendamise ja järelevalvega seotud probleeme ja võimalusi. Liikmesriigid peaksid kasutama taaste- ja vastupidavuskavadest tulenevat võimalust selliseid algatusi intensiivistada.
Strateegilisel tasandil tehti uuringus kindlaks erinevad „digiteerimisviisid“ ja head tavad, mis põhinevad iga riigi lähtepositsioonil seoses digiteerimisega, arusaamine iga riigi peamistest digiteerimisprobleemidest ning terviklik ülevaade nende peamistest võimaldajatest ja takistustest.
Euroopa Komisjon käivitas 2016. aasta aprillis algatuse „Euroopa tööstuse digitaliseerimine“, et tugevdada ELi konkurentsivõimet digitehnoloogia valdkonnas ja tagada, et iga Euroopa tööstus – olenemata sektorist, asukohast ja suurusest – saaks digitaalsest innovatsioonist täit kasu.
Selles raamistikus on digiteerimisega seotud riiklike algatuste väljatöötamise aruandlus ja järelevalve tööstuse digiteerimise algatuse eri tegevussuundade rakendamisel keskse tähtsusega.
Tutvustused
- Digitaalne tranformatsioon ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend
- Uuring tööstuse digitaliseerimise riiklike algatuste edusammude jälgimise kohta
Pärast Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (DG CONNECT) volitusel tööstuse digiteerimisega seotud riiklike algatuste edusammude jälgimist käsitlevat kolmeaastast uuringut on nüüd aeg vaadata läbi iga-aastaste digiteerimisaruannete esimesed tulemused ja meetmete analüüsid arenevate digitaalse majanduskasvu strateegiate laiemas raamistikus, mis on seotud riikliku innovatsiooni- ja tööstuspoliitikaga, järgides tööstuse digiteerimise peamisi tegevussuundi:
- innovatsioonisuutlikkuse suurendamine, eelkõige digitaalse innovatsiooni keskuste abil;
- Õigusraamistik;
- oskuste arendamine; ja
- Euroopa juhtimisstruktuur koos liikmesriikidega.
Pandeemia puhkemine on tõsiselt mõjutanud Euroopa Liidu majanduslikku olukorda. 2020. aasta teises kvartalis vähenes SKP eelmise kvartaliga võrreldes 11,4 % (Allikas: Eurostat, teabeväljaanded, 8. september 2020). Investeeringud vähenesid veelgi, 15,4 % võrra. Selleks et vältida kestvaid majandusväljavaateid järgmistel aastatel, on investeeringud ja reformid, eelkõige seoses majanduse digiüleminekuga, olulised mitte ainult majanduse taastumiseks, vaid ka Euroopa majanduse ja ühiskonna vastupanuvõime jaoks. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade põhieesmärkide raames on liikmesriikidel võimalus toetada ja kiirendada rohe- ja digipööret. Taasterahastu „Next Generation EU“ raames annab taaste ja vastupidavus koos vähemalt 20 % digivaldkonna investeeringutega ainulaadse võimaluse rahastada ambitsioonikaid algatusi, millega toetatakse rohe- ja digipööret.
Liikmesriigid saavad seda rahastamisallikat kasutada investeerimiseks digitaristusse, tööstuse digitaliseerimisse, täiendus- ja ümberõppesse ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni. See peaks valmistama tööstusharusid ette kriisist taastumiseks ja nende pikaajalise vastupanuvõime ettevalmistamiseks.
Link eelmistele seminaridele ja riigiaruannetele
- 2020. aasta seminar, millel on lingid riikide aruannetele ja järgmistele taustadokumentidele:
- 2019. aasta seminar, kus on lingid riikide aruannetele ja järgmistele dokumentidele