Projekt
Lisaks korrapärasele aruandlusele koostavad ametite korresponderid ühiselt uudiseid kaks korda nädalas, edastades üksteise uudistetraate ja levitamiskanaleid ning pakkudes seega kogu Euroopa publikule üleeuroopalist vaatenurka ELi küsimustest.
Nad on loonud Brüsselis füüsilise uudiste tootmise keskuse, kust nad pakuvad ka osalevatele ametitele koolitust (küberturvalisuse, faktikontrolli ja multimeedia valdkonnas), samuti täiendavaid kõrvalteenuseid (ürituste ajakava, ühine ruum ühisteks intervjuudeks, akrediteerimisteenus jne).
Lõppkokkuvõttes võib projekt parandada koostööd ja ajakirjandusstandardeid Euroopas. Euroopa uudisteruum avaldas oma esimesed uued väljaanded 2022. aasta juulis.
Konsortsium
Euroopa uudisteagentuuride ruum Brüsselis on projekt, mida algselt juhtis 16 uudisteagentuurist koosnev konsortsium, mida koordineeris Saksamaa pressiagentuur (dpa) ja mis hõlmab 11 ELi liikmesriiki ning nelja kandidaat- või potentsiaalset kandidaatriiki. Partnerid on järgmised: DPA (Saksamaa), AFP (Prantsusmaa), Agerpres (Rumeenia), ANSA (Itaalia), APA (Austria), Belga (Belgia), BTA (Bulgaaria), Europapress ja EFE (Hispaania), HINA (Horvaatia), STA (Sloveenia), TASR (Slovakkia), ATA (Albaania), FENA (Bosnia-Herzegovina), MIA (Põhja-Makedoonia Vabariik), Tanjug (Serbia). Hiljem on projektiga ühinenud veel kaks uudisteagentuuri, kes ei ole saanud ELi rahalisi vahendeid: PAP (Poola) ja Ukrinform (Ukraina).
Algatuse rakendamine
Projekt käivitati 2022. aasta jaanuaris ja esimesed punktid avaldati juulis. Euroopa Komisjoni rahalised vahendid katavad oma tegevuskulud kuni 2023. aasta lõpuni (kokku 24 kuud).
Taust
Euroopa uudisteruumi projekt valiti välja avatud projektikonkursi alusel Euroopa Komisjoni multimeediameetmete raames. Sellele anti 1,76 miljoni euro suurune toetus. 2021. aasta juunis algatatud projektikonkursi peamine eesmärk on suurendada professionaalse ja mitmekeelse uudistemeedia sisu tootmist, kureerimist ja levitamist, mis hõlmab ELi küsimusi.