Sellel koosolekul andis komisjon nõukojale ülevaate hiljutistest täitetoimingutest, samal ajal kui nõukoda tegi kokkuvõtte oma saavutustest ja tegevusest esimesel aastal.
Digiteenuste õigusakti koostööraamistik on nüüd täielikult toimiv. Peaaegu iga liikmesriik on määranud digiteenuste koordinaatori. Digiteenuste koordinaatorid on sõltumatud riiklikud asutused, kes jõustavad digiteenuste õigusakti oma jurisdiktsioonis, kaitstes kasutajaid veebis ja toetades komisjoni jõustamispüüdlusi.
Viimase aasta jooksul toetasid digiteenuste õigusakti nõukogu ja asjaomased digiteenuste koordinaatorid komisjoni käimasolevates menetlustes väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite vastu. Veel üks esiletõstmist vääriv asjaolu oli kahe uue iseregulatsiooni tegevusjuhendi – väärinfot käsitleva tegevusjuhendi ja internetis levivat ebaseaduslikku vihakõnet käsitleva tegevusjuhendi + – integreerimine digiteenuste õigusakti. Need tegevusjuhendid, mille integreerimise ettepaneku tegid allakirjutanud, on platvormide jaoks oluline vahend digiteenuste õigusakti nõuete täitmiseks.
Nõukoda arutas ka oma tulevasi prioriteete, sealhulgas digiteenuste õigusakti jõustamisega seotud tekkivate ja süsteemsete riskide ja probleemide hindamist järgmiseks aastaks.
Pärast seda arutelu pidas juhtiv asepresident Henna Virkkunen põhisõnavõtu, õnnitledes juhatust ühe aasta intensiivse ja eduka tegevuse puhul ning tähistades digiteenuste õigusakti täieliku kohaldamise esimest aastat. Juhtiv asepresident Virkkunen rõhutas, kui oluline on jätkata head koostööd komisjoni, nõukoja, digiteenuste koordinaatorite ja muude pädevate asutuste vahel.
Lõpetuseks jätkas juhatus valimisteks valmisolekuga seotud töö arutamist, mis hõlmas eelmisel aastal lisaks valimisprotsesside süsteemsete riskide maandamise suuniste avaldamisele mitme ümarlaua ja stressitesti korraldamist. Digiteenuste õigusakti nõukogu lõpetas koosoleku, võttes vastu valimisjuhendi.
Lisateave nõukoja ja selle esimese koosoleku kohta.
