Soome 2024. aasta digikümnendi riigiaruanne

Kaks peamist tugevust või arenguvaldkonda 

Põhilised digioskused

82 %-l Soome elanikkonnast on vähemalt elementaarsed digioskused, mis on üks parimaid tulemusi ELis. Avatud koolitust pakutakse ka sellistes valdkondades nagu küberturvalisus.

VKEde digiüleminek

Peaaegu 85,6 %-l VKEdest on vähemalt algtasemel digimahukus (palju rohkem kui ELi keskmine 57,7 %) ning 79,5 % ettevõtetest kasutab pilvandmetöötlust, tehisintellekti või andmeanalüüsi (palju rohkem kui ELi keskmine 54,6 %). Ettevõtjaid julgustatakse kasutama ära 6G, andmepõhise majanduse ja tehisintellekti potentsiaali.

Kaks peamist puudust või parandamist vajavat valdkonda

Ühenduvustaristu

Hoolimata 2023. aastal tehtud märkimisväärsetest edusammudest gigabitivõrkude kasutuselevõtul, mis tähendab hooneni ulatuva valguskaabelühendusega (FTTP) hõlmatud kodumajapidamiste osakaalu enam kui 20 % kasvu, on endiselt probleeme gigabitivõrkude kasutuselevõtuga kogu Soome territooriumil, mis on praegu 77,7 % (veel veidi alla ELi keskmise, mis on 78,8 %).

e-Tervis & e-ID

Erinevalt juurdepääsust muudele digitaalsetele avalikele teenustele, mille puhul Soome on ELi parimate hulgas (kodanikele osutatavate avalike teenuste digitaliseerimise puhul 90,6 punkti 100st, võrreldes 79,4 punktiga 100st ELis), on e-tervisekaartide kättesaadavus (82,6 punkti 100st) vaid veidi üle ELi keskmise (79,1 punkti 100st). Lisaks on Soome endiselt üks riikidest, kes ei ole veel teatanud eIDASe määruse kohasest e-ID süsteemist.

Soome digikümnendi strateegiline tegevuskava

Soome tegevuskava näitab, et riik kavandab märkimisväärseid jõupingutusi digikümnendi eesmärkide ja sihtide saavutamiseks. Selles seatakse eesmärgid 14 peamisest tulemusnäitajast 11 puhul ja enamikul juhtudel on eesmärgid kooskõlas ELi 2030. aasta eesmärkidega. Digiülemineku saavutamiseks kavatseb Soome eraldada kogueelarve (v.a erainvesteeringud) hinnanguliselt 497 miljonit eurot (0,2 % SKPst).

Digiõigused ja -põhimõtted

78 % Soome elanikkonnast leiab, et igapäevaste avalike ja erateenuste digiteerimine muudab nende elu lihtsamaks. See on veidi üle ELi keskmise (73 %).  71% vastanutest leiab, et neil on internetis piisav sõna- ja teabevabadus, mis on 5 protsendipunkti rohkem. Positiivseid suundumusi on näha ka kiire internetiühenduse kättesaadavuses (68% rahulolu, 2% kasv) ja eraelu puutumatuse kaitses internetis (69% rahulolu). Kuigi enamik leiab, et digiüleminek on kasulik, usub ainult 58 % soomlastest, et EL kaitseb nende õigusi hästi, mis on 9 protsendipunkti vähem kui 2023. aastal, kuid siiski suurem kui ELi keskmine (45 %). Peamised probleemid hõlmavad laste turvalist internetti ja digitaalset pärandkontrolli, kusjuures ainult 33% ja 36% tunnevad end turvaliselt. Need järeldused rõhutavad vajadust tugevdada digiõigusi riiklikul tasandil.

Riigipõhised soovitused

Soome peab parandama oma tulemusi digikümnendi eesmärkide saavutamisel, et suurendada konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja suveräänsust ning edendada Euroopa väärtusi ja kliimameetmeid.

Lisateabe saamiseks ja soovituste täieliku loetelu saamiseks tutvuge aruandega .