Malta tulemused digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisel.
2023. aastal tegi Malta märkimisväärseid edusamme ühenduvustaristu valdkonnas, eelkõige ruumideni ulatuva valguskaabelühenduse (FTTP) võrkude kasutuselevõtul. Siiski on endiselt probleeme põhiliste digioskustega ja IKT-spetsialistide nappuse kõrvaldamisega. Möödunud aastal on Malta ettevõtted teinud edusamme tehisintellekti ja pilvandmetöötluse kasutuselevõtul.
Kaks peamist tugevust või arenguvaldkonda
Ühenduvustaristu
Malta on juba saavutanud ülisuure läbilaskevõimega võrgu (VHCN) ja põhilise 5G 100 % katvuse.
Kõrgtehnoloogia kasutuselevõtt ettevõtetes ja VKEde digiteerimine
VKEde ökosüsteem on väga dünaamiline: 2023. aastal oli vähemalt algtasemel digimahukus 76,5 % VKEdest ja 68,3 % Malta ettevõtetest võttis kasutusele tehisintellekti, pilvandmetöötluse või andmeanalüüsi, samas kui ELi keskmine oli 54,6 %.
Kaks peamist puudust või parandamist vajavat valdkonda
IKT-spetsialistid
IKT-spetsialistide osakaal tööhõives püsib muutumatuna (4,7 % võrreldes ELi keskmisega, mis on 4,8 %) ja on nõutava nõudlusega võrreldes endiselt väike, kusjuures naised on alaesindatud.
Põhilised digioskused
Kuigi Malta tulemused on selle näitaja puhul head, on aastakasv teiste peamiste tulemusnäitajatega võrreldes väike.
Malta peamised tulemusnäitajad
Malta digikümnendi strateegiline tegevuskava
Malta tegevuskava näitab, et riik kavandab väga suuri jõupingutusi digikümnendi eesmärkide ja sihtide saavutamiseks. Selles seatakse eesmärgid 14 peamisest tulemusnäitajast 12 puhul ja enamikul juhtudel on eesmärgid kooskõlas ELi 2030. aasta eesmärkidega. Digiülemineku saavutamiseks kavatseb Malta eraldada kogueelarve (v.a erainvesteeringud) hinnanguliselt 285 miljonit eurot (1,5 % SKPst).
Digiõigused ja -põhimõtted
Eurobaromeetri eriuuringust „Digikümnend 2024“ selgub, et hoolimata märkimisväärsest 16-punktilisest vähenemisest usub 49 % Malta vastanutest, et EL kaitseb nende digiõigusi, mis on veidi üle ELi keskmise (45 %). Positiivsete suundumuste hulka kuuluvad digitehnoloogia suur tähtsus näiteks sõprade ja perega suhtlemisel (86 %), mis on üle ELi keskmise (83 %), ning usaldus digiprivaatsuse vastu (56 %), mis on samuti üle ELi keskmise (51 %). Mure on märkimisväärselt suurenenud: 55 % on mures laste internetiturvalisuse pärast (+24% võrreldes 2023. aastaga) ja 36 % isikuandmete kontrollimise pärast (+16%). Need järeldused rõhutavad vajadust tugevdada digiõigusi riiklikul tasandil.
Riigipõhised soovitused
Malta peab parandama oma tulemusi digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisel, et suurendada konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja suveräänsust ning edendada Euroopa väärtusi ja kliimameetmeid.
Põhilised digioskused
Jätkata inimeste julgustamist osalema digioskuste koolitustel, suurendades teadlikkust ja hõlbustades juurdepääsu, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele.
IKT-spetsialistid
Jätkata oskuste prognoosimist ning parandada koostööd tööstuse ja kodanikuühiskonnaga, et korrapäraselt hinnata ja kohandada haridus- ja koolituspakkumisi tööturu vajadustega ning julgustada naisi hakkama IKT-spetsialistideks.
Tehnoloogiline juhtimine
Hõlbustada veelgi juurdepääsu turvalisele ja suveräänsele kõrgetasemelisele digitehnoloogiale ja -lahendustele ning soodustada investeeringuid digitaalsetesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni.
Lisateave digikümnendi 2024. aasta aruande kohta
Check out the progress of all Member States and extracts of country-specific recommendations.