Skip to main content
Shaping Europe’s digital future
Call for tenders | Väljaanne

Digiteenuste õigusakt: Väga suurtest digiplatvormidest ja otsingumootoritest tulenevate süsteemsete riskide toetuslepingu pakkumismenetlus

Euroopa Komisjon on kuulutanud välja hankemenetluse, et toetada digiteenuste õigusakti rakendamist ja jõustamist seoses väga suurtest digiplatvormidest ja otsingumootoritest (VLOPS ja VLOSEd) tulenevate süsteemsete riskide hindamise ja leevendamisega.

Digiteenuste õigusakt valge kolmnurga sees rohelise sinise taustaga

Nelja kuu jooksul peaks toetusleping andma teavet kõige silmatorkavamate ja korduvate süsteemsete riskide kohta, mis tulenevad digiteenuste õigusakti alusel määratud VLOPSist ja VLOSEdest. Samuti peaks see andma teavet nende riskide maandamise parimate tavade kohta.

Komisjon on algatanud hankemenetluse, võttes arvesse digiteenuste õigusaktis sätestatud nõuet, et Euroopa digiteenuste nõukoda ja komisjon peavad kord aastas avaldama aruande süsteemsete riskide ja nende leevendamise kohta. Esimene selline riskihindamisaruanne avaldatakse hiljemalt 2025. aasta veebruaris. 

Digiteenuste õigusaktiga on EL kehtestanud murrangulised eeskirjad, et käsitleda üksikisikutele ja ühiskonnale avalduvaid internetiriske. Käesolev määrus aitab kaasa vahendusteenuste siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades ühtlustatud eeskirjad turvalise, prognoositava ja usaldusväärse veebikeskkonna kohta, mis hõlbustab innovatsiooni ja kus Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigused on tõhusalt kaitstud. Digiteenuste õigusakti artiklis 34 on sätestatud, et määratud virtuaalsete tööturuasutuste ja VLOSEde pakkujad peavad tegema riskihindamisi, et teha kindlaks, analüüsida ja hinnata süsteemseid riske ELis, mis tulenevad nende teenuste kavandamisest, toimimisest või kasutamisest.

Sõnaselgelt on nimetatud neli peamist riskikategooriat: 

  • Ebaseadusliku sisu levitamine
  • Mis tahes tegelik või prognoositav negatiivne mõju põhiõiguste teostamisele
  • Mis tahes tegelik või prognoositav negatiivne mõju kodanikuarutelule ja valimisprotsessidele ning avalikule julgeolekule
  • Mis tahes tegelik või prognoositav negatiivne mõju seoses soolise vägivallaga, rahvatervise ja alaealiste kaitsega ning tõsised negatiivsed tagajärjed isiku füüsilisele ja vaimsele heaolule

VLOPide ja VLOSEde pakkujad peavad tegema riskihindamise vähemalt kord aastas ja enne selliste funktsioonide kasutuselevõttu, millel on tõenäoliselt kriitiline mõju kindlakstehtud riskidele, näiteks soovitussüsteemide ajakohastamised või uued sisupõhimõtted. Teenuseosutajad peavad kindlakstehtud riskidele reageerimiseks võtma ka riskimaandamismeetmeid. Sellised meetmed peavad olema mõistlikud, proportsionaalsed ja tõhusad. Need peavad olema spetsiifilised süsteemsetele riskidele ja pakkujad peaksid pöörama erilist tähelepanu meetmete mõjule põhiõigustele.

Lisateavet ja juhiseid pakkumuse esitamise kohta leiate e-hankeportaalist. See projektikonkurss avati 30. mail ja lõpeb 15. juulil 2024 (tähtaega pikendatud).

Loe lähemalt: