iStock Photo Getty Images +
Euroopa Parlamendi valimised on Euroopa demokraatia lipulaev. Nagu on dokumenteerinud näiteks Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus, püüavad desinformatsiooni levitajad nii EList kui ka väljastpoolt õõnestada valimisprotsessi usaldusväärsust, usaldust demokraatlike protsesside vastu üldiselt ning külvavad meie ühiskondades lõhestumist ja polariseerumist. Eurobaromeetri uuringu kohaselt on 81 % ELi kodanikest nõus, et uudised või teave, mis moonutavad tegelikkust või on isegi vale, on demokraatia jaoks probleem.
Katsed kodanikke eksitada
Institutsioonid, ametiasutused, kodanikuühiskonna osalejad ja faktikontrollijad, nagu Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus, Euroopa faktikontrollistandardite võrgustik ja EUvsDisinfo, on viimastel kuudel avastanud ja paljastanud arvukalt katseid valijaid manipuleeritud teabega eksitada.
Väärinfos osalejad on levitanud valeteavet selle kohta, kuidas hääletada, heidutanud kodanikke hääletamast või püüdnud enne hääletust külvata lõhet ja polariseerumist, kaaperdades kõrgetasemelisi või vastuolulisi teemasid. Mõnikord seisnevad need petmiskatsed teaberuumi üleujutamises vale ja eksitava teabe rohkuse tõttu, mille eesmärk on kaaperdada avalik arutelu. Sageli on tipppoliitikud ja -juhid infoga manipuleerimise kampaaniate sihtmärgiks. Mitmed Euroopa poliitikavaldkonnad on sageli desinformatsiooni sihtmärgiks: toetus Ukrainale, Euroopa roheline kokkulepe, ränne.
Pressiteate täistekst ja lisateave: