Kreeka tulemused digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamisel.
2023. aastal tegi Kreeka märkimisväärseid edusamme hooneni ulatuva kiudoptilise ühenduse (FTTP) taristu kasutuselevõtul. IKT-spetsialistide osakaal tööhõives on siiski endiselt suur probleem. Kuigi Kreeka VKEdel on vaja teha edusamme digimahukuse algtaseme kasutuselevõtul, on Kreeka avalike teenuste digitaliseerimisel hästi edenenud.
Kaks peamist tugevust või arenguvaldkonda
Ühenduvustaristu
Kuigi Kreeka on jäänud maha kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtul, et pakkuda gigabitiühenduvust kõigile, on riiklik lairibaühenduse kava 2021–2027 hakanud vilja kandma, saavutades viimase aasta jooksul väga suure läbilaskevõimega võrkude/FTTP leviala suurenemise 10 protsendipunkti võrra. Praegused turusuundumused koos uute kiudoptiliste kaablite operaatoritega aitavad samuti seda positiivset suundumust lähiaastatel tugevdada.
Avalike teenuste digitaliseerimine
Ettevõtjatele osutatavate avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas on Kreeka tulemused 86,2 punkti, mis on üle ELi keskmise (85,4), mis tähendab hiljutist 17,5 % suurust aastakasvu. Kodanikele pakutavate digitaalsete avalike teenuste valdkonnas on Kreeka tulemused veidi alla ELi keskmise (75,9 võrreldes ELi keskmisega 79,4), kuid ka hiljutine aastane kasv on 17,5 %.
Kaks peamist puudust või parandamist vajavat valdkonda
VKEde digiüleminek
Kreeka VKEde innovatsioonitase on suhteliselt mõõdukas ja digiküpsuse tase madal. 2023. aastal oli ainult 43,3 %-l VKEdest vähemalt algtasemel digimahukus, mis on alla ELi keskmise (57,7 %). Ka Kreeka ettevõtetes on kõrgtehnoloogia kasutuselevõtu tase madal: 2023. aastal kasutas tehisintellekti, pilvandmetöötlust või andmeanalüüsi 33,5 % ettevõtetest, mis on alla ELi keskmise (54,6 %). Dünaamiline idufirmade ökosüsteem on siiski endiselt positiivne märk digitaalse ökosüsteemi arengust.
Digioskused ja IKT-spetsialistid
Hoolimata mitmest hiljutisest meetmest, investeeringust ja reformist ei ole Kreeka veel suutnud oma elanikkonda vajalikul digioskuste tasemel koolitada. 2023. aastal olid vähemalt elementaarsed digioskused ainult 52,4 %-l elanikkonnast (ELi keskmine 55,5 %), mis näitab, et alates eelmisest andmete kogumisest 2021. aastal ei ole edusamme tehtud. IKT-spetsialistide osakaal tööhõives on 2,4 %, mis on palju väiksem kui ELi keskmine (4,8 %), hoolimata kasvavast nõudlusest.
Kreeka peamised tulemusnäitajad
Kreeka digikümnendi strateegiline tegevuskava
Kreeka tegevuskava näitab, et riik kavandab märkimisväärseid jõupingutusi digikümnendi eesmärkide ja sihtide saavutamiseks. Selles seatakse eesmärgid kõigile 14 peamisele tulemusnäitajale ja mõnel juhul on eesmärgid kooskõlas ELi 2030. aasta eesmärkidega, samas kui mõned on väiksemad, näiteks eesmärgid, millega mõõdetakse kõrgtehnoloogia kasutuselevõttu ettevõtetes. Digiülemineku saavutamiseks kavatseb Kreeka eraldada kogueelarve (v.a erainvesteeringud) hinnanguliselt 5,1 miljardit eurot (2,3 % SKPst).
Digiõigused ja -põhimõtted
Eurobaromeetri eriuuring „Digikümnend 2024“ annab ülevaate sellest, kuidas tajutakse digiõigusi. See näitab, et ainult 33 % Kreekas vastanutest usub, et EL kaitseb nende digiõigusi hästi (+1 % võrreldes 2023. aastaga), mis on märkimisväärselt alla ELi keskmise (47 %). Mure eskaleerub: 62% muretseb laste turvalisuse pärast internetis (+2%) ja 51% isikuandmete kontrollimise pärast. Üldiselt näivad Kreeka vastajad olevat oma digiõiguste ja -põhimõtete pärast rohkem mures kui ELis keskmiselt. Need järeldused rõhutavad vajadust tugevdada digiõigusi riiklikul tasandil. Positiivne on see, et 85 % vastanutest hindab digitehnoloogiat sõprade ja perega suhtlemiseks, mis on üle ELi keskmise (83 %).
Riigipõhised soovitused
Kreeka peab parandama oma tulemusi digikümnendi eesmärkide saavutamisel, et suurendada konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja suveräänsust ning edendada Euroopa väärtusi ja kliimameetmeid.
Ühenduvustaristu
Jälgida edusamme gigabiti levialas, et teha kindlaks allesjäänud investeerimislüngad 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks.
VKEde digiüleminek
kaaluma raamtingimuste tugevdamist, et võimaldada vähem digiküpsetel VKEdel digiüleminek vastu võtta; ning kõik ettevõtted saaksid andmepõhisest majandusest kasu, võttes kasutusele arenenud tehnoloogia (tehisintellekt, pilvandmetöötlus, andmeanalüüs) ja saavutades konkurentsieelise.
Digioskused
Vaadata läbi ja kaaluda, kas täiendavad sihipärased meetmed elanikkonna koolitamiseks on piisavad, et saavutada eesmärk, suurendada majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet ning saavutada kaasav majanduskasv. Tugevdada strateegiat ja meetmeid IKT-spetsialistide osakaalu suurendamiseks tööhõives ja parimate talentide hoidmiseks.
Lisateave digikümnendi 2024. aasta aruande kohta
2024. aasta digikümnendi aruanne: Riikide teabelehed
Tutvuge kõigi liikmesriikide edusammudega ja riigipõhiste soovituste väljavõtetega.