Ja 16. juunil toimunud maaelupakti konverents tõi Brüsselis kokku suure hulga maapiirkondade sidusrühmi (avaliku sektori asutustest kodanikuühiskonna, ettevõtjate ja teadusringkondadeni). Maaelu tegevuskava, mis võeti vastu koos ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooniga, kujutab endast Euroopa Komisjoni võetud kohustust tegutseda maapiirkondade heaks. Maaelu tegevuskavasse lisatud maaelupakti eesmärk on tugevdada ELi maapiirkondade mitmetasandilist valitsemist. See tähendab, et koostöösse kaasatakse Euroopa, riiklik, piirkondlik ja kohalik tasand, millel kõigil on maapiirkondade tuleviku jaoks keskne roll.
Digiüleminek on maapiirkondade tugevdamise Euroopa poliitika oluline osa. Seetõttu hõlmas maaelupakti konverents 16. juunil toimunud istungit „Digiüleminek, maapiirkondade muutmine“, mida juhtis sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat.
Istungil anti panus ELi maaelu tegevuskava konkreetse juhtalgatusega „Maapiirkondade digitulevik“ ning tutvustati uusi võimalusi kõrgjõudlusega gigabitivõrkude ja 5G-mobiilside kasutuselevõtuks ning digiteerimise valdkonnas. Juhtalgatused viitavad pikaajalistele ja suuremahulistele teadusalgatustele, mis sillutavad teed ambitsioonika visiooniga. ELi digitaalvaldkonna juhtalgatused keskenduvad tulevastele ja kujunemisjärgus tehnoloogiatele ning tegutsevad umbes 10 aastat. Nad kaasavad teadlasi, akadeemikuid, tööstust ja riiklikke programme, et lahendada teaduse ja tehnoloogiaga seotud suuri probleeme.
Istungil uuriti, kuidas kaotada maa- ja linnapiirkondade ühendatuse lõhe, ergutada digitaalset innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutamist, suurendada digiüleminekuks vajalikke uusi pädevusi ja mõõta edusamme digilõhe kaotamisel.
Istungi raportöör oli prof Mar Delgado Cordoba ülikoolist ja istungit juhtis Alfons Schöps Atene KOMist.
Istungi sisu kujundas kolm sõnavõtjat:
- Franco Accordino, Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (DG CONNECT) üksuse „Investeeringud suure läbilaskevõimega võrkudesse“ juhataja. Ta rääkis sellest, et „Gigabiti- ja 5G-ühenduvus – ühenduvus kui digiülemineku oluline võimaldaja“.
- Fabio Nasarre de Letosa, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi suure läbilaskevõimega võrkudesse investeerimise üksuse vanem õigusekspert. Ta kaardistas ELi maapiirkondade ühendatuse, tuginedes Euroopa Komisjoni kogutud uusimatele andmetele, tuues esile edusammud ja probleemid. Ta tõi esile kõige asjakohasemad ELi algatused reguleerimise, poliitika ja riigiabi valdkonnas ning võimalused, mida pakub enneolematul tasemel rahaline toetus, mis on praegu kättesaadav maapiirkondade digiteerimiseks.
- Willeke van Staalduinen, AFEdemy (Age Friendly Environments Academy) tegevjuht, poliitteadlane, kes töötas ka vaimse tervishoiu meditsiiniõena. 2017. aastal asutas ta eakatesõbraliku keskkonnaakadeemia AFEdemy, et toetada sidusrühmade suutlikkuse suurendamist, et rakendada arukaid tervislikke easõbralikke keskkondi. Ta on COST-meetme NET4Age-Friendly aseesimees ja toetuse omanik. Tema ettekande pealkiri oli „E-tervise rakendused maapiirkondades“.
Pärast esitlusi oli osalejatel võimalus vahetada oma kogemusi digiüleminekuga oma vastavates maapiirkondades ja jagada oma järeldusi. Arutelu käigus ilmnesid märkimisväärsed erinevused ja arenguruumid, eelkõige lairibaühenduse laiendamise edendamisel ELi liikmesriikides, aga ka paljudel viisidel, kuidas osalejad panustavad konkreetsetesse algatustesse selles valdkonnas edu saavutamiseks.
Eelkõige tervishoiupoliitika ja põllumajanduse, tootmise ja logistika valdkonnas tegid sidusrühmad selgeks, et 5G-võrgu tihendamisele ja digiteerimisele peab olema võimalik tugineda. Hästi arenenud digitaristu on maapiirkondade jaoks eluliselt tähtis. Hiljemalt 2030. aastaks peab suur läbilaskevõime olema kättesaadav kõigile. Süsteemi eri punktid peavad olema omavahel paremini ühendatud. Süsteeme tuleks kohandada inimestele.
Hiljutised arengud, nagu pandeemia, on näidanud, et asjad võivad areneda väga kiiresti ja et neid on vaja vastavalt kohandada. Hiljuti rõhutati, et üha rohkem inimesi lahkus linnadest ja kolis maapiirkondadesse. Siin ootavad inimesed suuremaid investeeringuid, näiteks selleks, et võimaldada mobiilset töötamist kodust maapiirkondades.