Võrreldes 2020. aastal vastu võetud õigusriigi olukorda käsitleva aruande esimese avaldamisega on liikmesriigid ja EL tervikuna palju paremini ette valmistatud esilekerkivate probleemide avastamiseks, ennetamiseks ja lahendamiseks. See aitab suurendada Euroopa demokraatlike riikide vastupanuvõimet ja vastastikust usaldust ELi vastu. Samuti aitab see kaasa ühtse turu heale toimimisele ning on kasulik ettevõtluskeskkonnale, mis edendab konkurentsivõimet ja jätkusuutlikku majanduskasvu.
Alates aruande esmakordsest avaldamisest 2020. aastal on sellest saanud positiivsete reformide tõeline liikumapanev jõud: kaks kolmandikku (68 %) 2023. aastal esitatud soovitustest on täielikult või osaliselt ellu viidud. Mõnes liikmesriigis esineb siiski endiselt süstemaatilisi probleeme ja olukord on veelgi halvenenud. Neid probleeme käsitletakse käesoleva aasta aruandes esitatud soovitustes.
Käesoleva aasta aruanne sisaldab esimest korda nelja peatükki Albaanias, Montenegros, Põhja-Makedoonias ja Serbias toimunud arengute kohta. Nende laienemisprotsessis osalevate riikide lisamine õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse, mis on protsessis kõige kaugemale jõudnud, toetab nende reformipüüdlusi, aitab ametiasutustel teha ühinemisprotsessis täiendavaid edusamme ja valmistuda tulevase liikmesriigina õigusriigi valdkonnas tehtava töö jätkamiseks.
Meediavabadus ja meedia mitmekesisus
Pärast viimast õigusriigi olukorda käsitlevat aruannet on mitu liikmesriiki astunud konkreetseid samme ajakirjanike turvalisuse ja töökeskkonna parandamiseks, võttes arvesse ka komisjoni algatusi, nagu Euroopa meediavabaduse määrus, mis on juba jõustunud ja täielikult kohaldatav alates 2025. aasta augustist, üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastane direktiiv ja soovitus ning soovitus ajakirjanike turvalisuse kohta.
Lugege täielikku pressiteadet ja viiendat õigusriigi olukorda käsitlevat aastaaruannet.